3-1-3-10-01 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 29. augustil 2001

3-1-3-10-01

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Peeter Vaher ning liikmed Ott Järvesaar ja Jüri Rätsep vaatas 14. augustil 2001. a

toimunud avalikul kohtuistungil kohtuvigade parandamise avalduse alusel läbi kriminaalasja

S.B. süüdistuses KrK § 2025 lg 1 järgi.

Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa S.B. kaitsja Aino-Eevi Lukas ja riigiprokurör Marge Püss.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Narva Linnakohtu 7. veebruari 2001. a otsusega tunnistati S.B. süüdi KrK § 2025 lg 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks üks kuu aresti.

S.B. tunnistati süüdi selles, et ta olles 22. augustil 2000. a halduskorras vastutusele võetud HÕS § 158 lg 1 järgi narkootiliste ainete

ebaseadusliku tarvitamise eest ilma arsti ettekirjutuseta, tarvitas 15. oktoobril 2000. a teistkordselt aasta jooksul ilma arsti ettekirjutuseta

narkootikume.

Apellatsiooni korras kohtuotsust ei vaidlustatud.

MENETLUS RIIGIKOHTUS

2. Narva Linnakohtu otsuse peale esitas S.B. kaitsja Igor Belugin avalduse kohtuvea parandamiseks, milles taotleb linnakohtu otsuse

tühistamist ja S.B. õigeksmõistmist.

Avaldaja viitab Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsusele kriminaalasjas nr 3-1-1-32-01 A.D. süüdistuses KrK § 2025 lg 1 järgi, mille kohaselt

peab isik pärast halduskaristuse kohaldamist vähemalt kaks korda tarvitama narkootikume ebaseaduslikult, enne kui teda saab võtta

kriminaalvastutusele. Seega puudub avaldaja arvates S.B. käitumises kuriteokoosseis.

3. Riigikohtu istungil toetas kaitsja avaldust kohtuvea parandamiseks ja taotles avalduse rahuldamist. Prokurör leidis, et avaldus ei kuulu

rahuldamisele, kuna Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 12. aprilli 2001. a otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-32-01 A.D. süüdistuses KrK § 2025

lg 1 järgi on kriminaalkolleegium andnud vaid kriminaalseaduse kohaldamiseks uue tõlgenduse, millel ei saa olla tagasiulatuvat jõudu KrK § 6

lg 2 mõttes, kuna tegemist ei ole seadusega.

4. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et avaldus kohtuvea parandamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, kuna käesolevas

kriminaalasjas on vääralt kohaldatud kriminaalseadust. Seejuures peab kriminaalkolleegium vajalikuks korrata juba oma 12. aprilli 2001. a

otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-32-01 A.D. süüdistuses KrK § 2025 lg 1 järgi (RT III; 13; 134) väljendatud seisukohta, et KrK § 2025 lg 1

näol on tegemist kuriteokoosseisuga, mis kasutab ühe kriminaliseeriva tunnusena haldusprejuditsiooni - eelnevat halduskorras karistatust.

Erinevalt teistest haldusprejuditsiooni eeldavatest kuriteokoosseisudest (nt KrK § 1481, KrK § 155 jt) oli kuni 13. juulini 2001. a kehtinud

seaduse redaktsiooni kohaselt KrK § 2025 lg-s 1 seadusandja kasutanud sõnastust vähemalt teistkordselt aasta jooksul pärast halduskaristuse

kohaldamist. Seega eeldas kuni 13. juulini 2001. a kehtinud seaduse redaktsiooni kohaselt kuriteokoosseis KrK § 2025 lg 1 järgi, et isik pidi

pärast halduskaristuse kohaldamist vähemalt kaks korda tarvitama narkootikume ebaseaduslikult, enne kui teda sai selle seaduse alusel võtta

kriminaalvastutusele. Sellist seisukohta kinnitas kriminaalkolleegiumi hinnangul ka KrK § 2025 lg 1 grammatiline tõlgendus ning just

seadusandja poolt kasutatud sõnast vähemalt lähtudes. Nimelt kui oleks piisanud ühekordsest ilma arsti ettekirjutuseta narkootikumide

tarvitamisest, poleks olnud võimalik sellest ühest korrast vähem narkootikume tarvitada. Ka see viitab üheselt, et kuni 13. juulini 2001. a pidi

KrK § 2025 lg 1 puhul kriminaalvastutuse aluseks olema narkootikumide tarvitamine vähemalt kahel korral aasta jooksul pärast

halduskaristuse kohaldamist.

5. Käesolevas kriminaalasjas on tuvastatud, et S.B., olles 22. augustil 2000. a halduskorras vastutusele võetud HÕS § 158 lg 1 järgi

narkootiliste ainete ebaseadusliku tarvitamise eest ilma arsti ettekirjutuseta, tarvitas 15. oktoobril 2000. a teistkordselt aasta jooksul ilma arsti

ettekirjutuseta narkootikume. Seega tarvitas ta peale halduskaristust narkootikume vaid ühe korra. Tegu oli toime pandud enne 13. juulit

2001. a, so enne KrK § 2025 lg 1 uue redaktsiooni (RT I, 2001, 65, 378) kehtestamist. Kuna uus seaduse redaktsioon tunnistab karistatavaks

teo, mis teo toimepanemise ajal kehtinud seaduse kohaselt ei olnud kuritegu, siis ei saa uus seadus KrK § 6 lg 3 kohaselt omada tagasiulatuvat

jõudu varem toimepandud teo suhtes ning KrK § 6 lg 1 järgi kuulub kohaldamisele teo toimepanemise ajal kehtinud seadus.

Eeltoodu alusel leiab Riigikohtu kriminaalkolleegium, et S.B. tuleb talle esitatud süüdistuses õigeks mõista kuriteokoosseisu puudumise tõttu

tema käitumises.

6. Riigikohtu kriminaalkolleegium ei nõustu prokuröri väitega, et kriminaalasja nr 3-1-1-32-01 A.D. süüdistuses KrK § 2025 lg 1 järgi otsuses

väljendatud seisukohad on üksnes Riigikohtu kriminaalkolleegiumi poolt kriminaalseaduse kohaldamiseks antud tõlgendused, mis ei oma

KrK § 6 lg 2 kohaselt tagasiulatuvat jõudu. Ülaltoodud motiividel on nii A.D. kui ka käesolevas kriminaalasjas tegemist teo toimepanemise

ajal kehtinud kriminaalseaduse ebaõige kohaldamisega, mis ei tulene Riigikohtu kriminaalkolleegiumi seisukohtadest vaid seaduse

sõnastusest. Riigikohtu kriminaalkolleegium on A.D. süüdistusasjas ja käesolevas kriminaalasjas vaid selgitanud, milles seisneb

kriminaalseaduse ebaõige kohaldamine.

Ülaltoodu alusel, juhindudes AKKS § 63 p-st 3; § 64 p-st 2; § 65 lg-st 3 ja §-st 779 Riigikohtu kriminaalkolleegium

o t s u s t a s :

1. Tühistada Narva Linnakohtu 7. veebruari 2001. a kohtuotsus S.B. süüdistusasjas KrK § 2025 lg 1 järgi.

2. Mõista õigeks S.B. süüdistuses KrK § 2025 lg 1 järgi kuriteokoosseisu puudumise tõttu.

3. S.B. kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Igor Belugini avaldus kohtuvea parandamiseks rahuldada.

4. Kohtukulud võtta riigi kanda.

Kohtuotsus jõustub 29. augustil 2001. a ega kuulu edasikaebamisele.

Eesistuja Peeter Vaher

Liikmed Ott Järvesaar, Jüri Rätsep