3-1-1-81-01 · Riigikohus

KOHTUMÄÄRUS

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 22. augustil 2001. a

3-1-1-81-01

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Peeter Vaher ning liikmed Ott Järvesaar ja Jüri Rätsep vaatas 14. augustil 2001. a

toimunud avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi

X Kaabeltelevisiooni AS-i (käesoleval ajal AS X) kassatsioonkaebuse Kaabelleviseaduse § 37 p 1 järgi.

Menetlusosalisi kohtuistungile ei ilmunud.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Sideameti inspektor Anne Tuisk koostas 8. jaanuaril 2001. a haldusõiguserikkumise protokolli nr 22, mille kohaselt tuvastati

15. detsembril 2000. a kontrollimise käigus, et X Kaabeltelevisiooni AS (edaspidi AS X) ei ole täitnud Sideameti 6. detsembri 2000. a

ettekirjutust nr 7-4-5/139 ega lõpetanud 15. detsembriks 2000. a kaabeltelevisioonivõrgu kaudu kaabeltelevisiooniprogrammide

ebaseaduslikku edastamist abonentidele Tallinnas X pst N majas. Sellega on AS X rikkunud Kaabelleviseaduse (KLS) § 9 lg 1 nõudeid,

mille eest on ette nähtud vastutus KLS § 37 p 1 alusel.

2. Tallinna Linnakohtu 19. veebruari 2001. a otsusega määrati AS-le X KLS § 37 p 1 alusel rahatrahv 150 000 krooni

kaabeltelevisioonivõrgu opereerimise eest aadressil X pst N ilma KLS § 9 lg-s 1 ettenähtud loata.

3. Otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuses taotles AS-i X esindaja advokaat Toomas Vaher Tallinna Linnakohtu 19. veebruari 2001. a

otsuse tühistamist ja antud asjas menetluse lõpetamist.

Apellatsioonkaebuse motiivide kohaselt on AS-i X karistatud sama rikkumise eest kahel korral. Tallinna Halduskohus karistas AS-i X

21. detsembril 2000. a rahatrahviga 100 000 krooni kaabeltelevisioonivõrgu opereerimise eest X tn N majas. X tn N ja X pst N majad

asuvad samas võrguosas, mistõttu nendes majades mõõdetud signaali puhul on tegemist sama signaaliga.

Samuti leidis apellant, et kohus on laiendavalt tõlgendanud abonendi mõistet.

4. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 10. aprilli 2001. a otsusega jäeti apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna

Linnakohtu 19. veebruari 2001. a otsus muutmata.

Ringkonnakohus ei nõustunud apellandi väitega, et abonendina on käsitletav ainult isik, kellel on kehtiv liitumisleping võrgu

operaatoriga. Kriminaalkolleegium leidis, et KLS § 12 kohaselt on abonendi mõistega hõlmatud ka kaabeltelevisioonivõrguga eeldatav

võimalik ühineja, keda silmas pidades määratletakse kaabeltelevisioonivõrgu piirkond ja kelle jaoks kaabeltelevisioonivõrk rajatakse

ning seda opereeritakse. Vastavalt Tallinna Ringkonnakohtu seisukohale ei oma seejuures tähtsust asjaolu, et AS-i X oli varem karistatud

ebaseadusliku opereerimise eest X tn N majas. Tegemist ei ole mitte jätkuva, vaid korduva haldusõiguserikkumisega, mis on toime

pandud sama subjekti poolt sarnasel viisil, kuid erinevas kohas ja erineval ajal.

MENETLUS RIIGIKOHTUS

5. Esitatud kassatsioonkaebuses taotleb AS-i X esindaja advokaat Toomas Vaher Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi

10. aprilli 2001. a otsuse tühistamist ja asja ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks saatmist.

5.1 Kassatsioonkaebuses leitakse, et AS-i X on sama õiguserikkumise eest karistatud kahekordselt. AS X ehitab Tallinnas, X piirkonnas

telekommunikatsioonivõrku, mis katab ühtse tervikliku allsüsteemina X pst ja X tn ning X tänava vahele jäävat kolmnurkset piirkonda,

sealhulgas X pst N ja X tn N maju. Kaabeltelevisioonisignaali olemasolu alusel nimetatud võrguosas algatas Sideamet kaks

haldusõiguserikkumise asja " X tn N maja puudutava haldusõiguserikkumise asja ning X pst N puudutava haldusõiguserikkumise asja.

21. detsembril 2000. a karistas Tallinna Halduskohus AS-i X KLS § 37 p 1 alusel rahatrahviga 100 000 krooni kaabeltelevisioonivõrgu

loata opereerimise eest aadressil X tn N. Kassaator leiab, et selle otsusega karistatigi AS-i X kaabeltelevisiooniprogrammide edastamise

eest X telekommunikatsioonivõrgu võrguosas, kuna tegemist on ühtse süsteemiga ning õigusaktidest ei tulene, et kaabeltelevisioonivõrgu

eraldiseisvaks üksuseks oleks maja. Kuna AS-i X juba karistati KLS jätkuva rikkumise eest vaadeldavas telekommunikatsioonivõrgus

seisuga 21. detsember 2000. a, ei saa AS-i X sama jätkuva rikkumise eest paralleelselt ja teistkordselt karistada põhjendusega, et sama

jätkuv õigusrikkumine tuvastati ka 15. detsembril 2000. a.

5.2 Tallinna Linnakohus ja Tallinna Ringkonnakohus on asunud seadusevastasele seisukohale, et abonentide puudumine ei välista

vastutust kaabeltelevisioonivõrgu ebaseadusliku opereerimise eest. Kaabeltelevisioonivõrgu operaatori mõiste tuleneb KLS § 6 esimesest

lausest, mille järgi on operaator isik, kes edastab kaabeltelevisioonivõrgu kaudu abonentidele programme. Vastavalt KLS §-le 7 on

abonentideks kaabeltelevisioonivõrguga liitunud isikud, kellele edastatakse tasu eest programme. Kui abonendid puuduvad, ei ole seega

võimalik kaabeltelevisioonivõrgu opereerimine KLS tähenduses.

5.3 Nii Tallinna Linnakohus kui Tallinna Ringkonnakohus jätsid hindamata AS-i X poolt esitatud tõendid.

6. Sideamet vaidleb kassatsioonkaebusele vastu.

6.1 Aadressidel X tn N ja X pst N toime pandud rikkumised on erinevad rikkumised. Tallinna teatud piirkondades oli AS X õigus

kaabeltelevisiooniprogramme edastada ja seda 9. veebruaril 2000. a Sideameti poolt väljastatud ajutise loa CA00019 alusel, mille lisas

on toodud majad, millistes AS-il X on lubatud kaabeltelevisioonivõrku opereerida ja programme edastada. Selles nimekirjas ei ole

nimetatud maju X tn N ja X pst N. Lisaks on võimalik ühtsesse võrku kuuluvaid maju eraldi opereerida, neid on võimalik ükshaaval sisse

ja välja lülitada või neisse vastava filtri paigaldamisega signaal välja filtreerida. Seega on erinevates protokollides fikseeritud ka erinevad

rikkumised.

6.2 Sideamet leiab, et kirjaliku lepingu puudumine X pst N elanikega ei välista KLS § 9 lg 1 rikkumist. Operaatori-abonendi suhe võib

tekkida mitmel alusel, KLS § 7 toob neist vaid ühe võimaliku.

7. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et kassatsioonkaebus on põhjendatud ja Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi ning

Tallinna Linnakohtu kohtuotsused tuleb tühistada kohtute poolt materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu.

8. Riigikohtu kriminaalkolleegium on jätkuvalt kooskõlas Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 1. juuni 2001. a otsusega 3-1-1-64-01

seisukohal, et kaabeltelevisioonivõrgu opereerimisega KLS kuni 21. juulini 2001. a kehtinud redaktsiooni kohaselt on tegemist vaid siis,

kui on tõendatud abonentide olemasolu, kellega on sõlmitud vastav leping ja kellele edastatakse programm raha eest.

Kriminaalkolleegium ei pea siinkohal vajalikuks korrata oma eelpool märgitud otsuses toodud põhjendusi. Käesolevaks ajaks ei nähtu

kohtuotsustest ega asjas kogutud tõenditest, et AS-il X oleks olnud abonente Tallinnas X pst N majas või et programme oleks edastatud

raha eest konkreetsetele isikutele. Seetõttu tuleb asjas menetlus lõpetada HÕS § 218 lg 1 p 1 alusel, kuna pole tõendatud

haldusõiguserikkumise sündmus.

9. AS X taotleb käesolevas asjas õigusabi eest makstud tasu hüvitamist riigieelarve vahenditest 55 514,30 krooni ja kassatsioonkautsjoni

tagastamist.

AS-i X esindasid menetluse vältel advokaadibüroo Raidla ja Partnerid advokaadid Toomas Vaher ja Raino Paron. Advokaadibüroo poolt

esitatud arvetega ja AS-i X poolt esitatud maksekorraldustega on tõendatud väljamõistmist taotletud summa õigsus ja HÕS § 3511 lg 1

kohaselt kuulub taotlus rahuldamisele.

Ülaltoodu alusel ja juhindudes HÕS § 218 lg 1 p-st 1, § 311 lg-st 2, § 324 lg 1 p-st 3, § 325 lg-st 1, § 327 lg-st 2, §-st 328 ja § 3511 lg-

st 1, Riigikohtu kriminaalkolleegium

m ä ä r a s :

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 10. aprilli 2001. a otsus nr II-4/89-2001 ja Tallinna

Linnakohtu 19. veebruari 2001. a otsus nr 4-35/2001 X Kaabeltelevisiooni AS haldusõiguserikkumise asjas Kaabelleviseaduse

§ 37 p 1 järgi ning lõpetada asjas menetlus haldusõiguserikkumise sündmuse puudumise tõttu.

2. AS X kassatsioonkaebus rahuldada.

3. Välja mõista riigieelarve tuludest 55 514,30 krooni (viiskümmend viis tuhat viissada neliteist krooni ja 30 senti) AS X

(registrikood xxxxxxxx, X tee N, Tallinn) kasuks.

4. Tagastada AS-le X kassatsioonkautsjon 800 (kaheksasada) krooni.

Kohtumäärus jõustub 22. augustil 2001. a ega kuulu edasikaebamisele.

Eesistuja Peeter Vaher

Liikmed Ott Järvesaar, Jüri Rätsep