3-3-1-37-01 · Riigikohus

3-3-1-37-01

OTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 28. juunil 2001

Mall Õnnise kassatsioonkaebuse läbivaatamine sotsiaalmaksukohustuse aluste asjas

Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Jüri Põld ja Harri Salmann vaatas

21. juunil 2001 avalikul kohtuistungil läbi Mall Õnnise kassatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtu

halduskolleegiumi 12. märtsi 2001. a. otsuse peale haldusasjas nr. II-3/84/2001.

Protsessiosalistena võtsid istungist osa kassaatori esindaja vandeadvokaadi vanemabi Kersti Kägi ja

Tallinna Füüsiliste Isikute Maksuameti esindajad Maret Ambur ja Külli Külm. Istungisekretär oli Tiiu

Varend.

Mall Õnnis registreeriti Tallinna Maksuameti poolt maksumaksjate ja maksu kinnipidajate registris

1. jaanuaril 1998 füüsilisest isikust ettevõtjana. 27. mai 2000. a. maksuteate järgi pidi ta hiljemalt

1. juuliks 2000. a. tasuma sotsiaalmaksu 1999. aasta eest 4950 krooni. Maksuteadet motiveeris

maksuamet viitega Sotsiaalmaksuseaduse §-le 10 lg. 2 p. 2 ja lg. 4 ning M. Õnnise esitatud

ettevõtlusega tegeleva füüsilise isiku sotsiaalmaksu aastadeklaratsiooniga. 29. mail 2000. a. koostatud

sotsiaalmaksu aastadeklaratsiooni järgi tuli sotsiaalmaksu tasuda vastavalt sotsiaalmaksu

minimaalsele kohustusele, s.o 4950 krooni.

27. juunil 2000. a. esitas M. Õnnis Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles, et kohus tühistaks

maksuteate. Kaebuse esitaja väitis, et ta ei tegelenud 1999. a. ettevõtlusega ja Sotsiaalmaksuseaduse

alusel tekib maksukohustus juhul, kui füüsilisest isikust ettevõtja on tegelenud ettevõtlusega.

Ettevõtlusega tegeleva füüsilise isiku sotsiaalmaksu aastadeklaratsioon on koostatud ja esitatud

maksuameti nõudmisel. Varemesitatud füüsilise isiku 1999. a. tuludeklaratsioonile oli lisatud teade, et

1999. a. M. Õnnis ettevõtlusega ei tegelenud.

Tallinna Halduskohtu 22. novembri 2000. a. otsusega haldusasjas nr. 3-1148/2000 jäeti M. Õnnise

kaebus rahuldamata. Halduskohtunik leidis, et Sotsiaalmaksuseaduse mõiste "ettevõtlusega tegelev

füüsiline isik" tähendab füüsilisest isikust ettevõtjat. Kohtunik väljendas otsuses oma seisukohta

järgmiselt: "Kuni isik ei ole maksuametile oma tegevuse lõpetamisest teatanud ja tagastanud tõendit

füüsilisest isikust ettevõtjana registreerimise kohta, on ta maksuameti ja kõigi teiste isikute jaoks kui

seaduses ettenähtud korras registreeritud füüsilisest isikust ettevõtja. Peale maksumaksjate ja maksu

kinnipidajate registri, kus isik on registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjana, ei ole teisi seaduses

sätestatud mehhanisme füüsiliste isikute ettevõtlusega tegelemise kontrollimiseks. Seega niikaua,

kuni isik oli vastavas registris registreeritud, oli maksuamet õigustatud eeldama tema tegevust

ettevõtjana."

27. detsembril 2000 esitas M. Õnnis Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles taotles,

et ringkonnakohus tühistaks Tallinna Halduskohtu otsuse ja teeks uue otsuse, millega tühistaks

maksuteate. Apellant väitis, et sotsiaalmaksukohustuse aluseks ei ole registrikanne või ettevõtlusega

tegelemise lõpetamisest teatamata jätmine, vaid ettevõtlusega tegelemine.

Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 12. märtsi 2001. a. otsusega jäeti apellatsioonkaebus

rahuldamata. Ringkonnakohus leidis, et halduskohtunik on seadust õigesti kohaldanud. Ekslikuks

pidas ringkonnakohus apellandi seisukohta, et sotsiaalmaksukohustus on neil füüsilisest isikust

ettevõtjana registreeritud isikutel, kes ettevõtlusega tegelevad.

12. aprillil 2001 esitas M. Õnnis kassatsioonkaebuse, milles taotleb, et Riigikohus tühistaks

halduskohuniku ja ringkonnakohtu otsused ning saadaks asja uueks läbivaatamiseks. Kassaator

väidab, et sotsiaalmaksukohustuse aluseks on ettevõtlusega tegelemine, mitte aga registrikanne või

ettevõtlusega tegelemise lõpetamisest teatamata jätmine.

Tallinna Füüsiliste Isikute Maksuameti kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele leitakse, et kohtud

on Sotsiaalmaksuseadust õigesti kohaldanud.

Riigikohtu halduskolleegiumi seisukoht

1. M. Õnnis esitas märtsis 2000 koos füüsilise isiku tuludeklaratsiooniga maksuametile teate, et ta ei

tegelenud 1999. aastal ettevõtlusega. Maksuamet esitas talle mais 2000 maksuteate, et M. Õnnis kui

füüsilisest isikust ettevõtja peab 1999. aasta eest tasuma sotsiaalmaksu. Vaidlus käib selle üle, kas

füüsilise isiku sotsiaalmaksuga maksustamisel on määrav maksustamisperioodil ettevõtlusega

tegelemine või vastava registri kanne selle kohta, et isik on füüsilisest isikust ettevõtja.

2. Kuni 2001. aasta 1. jaanuarini kehtinud Sotsiaalmaksuseaduse § 2 lg. 1 p. 4 järgi oli selle maksu

objektiks ettevõtlusega tegeleva füüsilise isiku ettevõtlusest saadud tulu. Sama paragrahvi lõikes 4

aga sätestati, et ettevõtlusega tegelev füüsiline isik ei või üldjuhul tasuda sotsiaalmaksu vähem kui

kalendriaasta kõigi kuude palga alammäärade summalt. Järelikult tuleb sellises ulatuses tasuda

sotsiaalmaksu ka neil ettevõtlusega tegelevatel füüsilistel isikutel, kes ei saanudki ettevõtlusest tulu.

Seepärast on sotsiaalmaksu objektiks mitte üksnes tulu, vaid ettevõtlusega tegeleva füüsilise isiku

puhul ka tema ettevõtlus, kusjuures maksusumma arvutamisel lähtutakse ettevõtlusest saadud tulu

suurusest. Seega eeldab füüsilise isiku SMS §-st 2 lg. 4 tulenev sotsiaalmaksukohustus ettevõtlusega

tegelemist.

3. Selles haldusasjas on maksuamet ja kohtud asunud seisukohale, et sotsiaalmaksukohustuse aluseks

on M. Õnnise registreerimine füüsilisest isikust ettevõtjana. Vastav registrikanne on vaid üks

võimalik tõend selle kohta, et M. Õnnis tegeles ettevõtlusega. Maksuamet ja kohtud ei ole pööranud

aga tähelepanu vastupidist kinnitavale tõendile. Nimelt esitas M. Õnnis maksuametile 2000. aasta

märtsikuus koos füüsilise isiku 1999. a. tuludeklaratsiooniga teate, et ta 1999. a. ettevõtlusega ei

tegelenud. Seega väidab maksumaksja, et maksustamisperioodil 1999. aasta ei olnud tema tegevus

sotsiaalmaksu objekt. Seda olulise tähtsusega väidet ei ole kohtud kontrollinud.

Oluline ei ole kanne vastavas registris. Oluline pole ka see, kas isik teatas õigeaegselt ettevõtlusega

tegelemise lõpetamisest. Oluline on maksustamisperioodil ettevõtlusest tulu saamine või

maksumaksja reaalne majandustegevus, mis on suunatud tulu saamisele. Tulu puudumisel tuleb

vaidluse korral tuvastada ettevõtlus kui reaalne majandustegevus, mille eesmärgiks oli tulu saamine.

Materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise tõttu kuuluvad asjas tehtud kohtuotsused tühistamisele ja

asi tuleb saata uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule.

Vatsvalt HKMS §-dele 72 lg. 1 p. 5 ja 90 lg. 2, Riigikohtu halduskolleegium

otsustab:

Rahuldada Mall Õnnise kassatsioonkaebus.

Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 12. märtsi 2001. a. otsus haldusasjas

nr. II-3/84/2001 ja Tallinna Halduskohtu 22. novembri 2000. a. otsus haldusasjas nr. 3-

1148/2000 ja saata asi uueks läbivaatamiseks Tallinna Halduskohtule.

Tagastada kautsjon.

Otsus jõustub 28. juunil 2001 teatavaks tegemisest.

Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann