3-2-1-89-01 · Riigikohus

3-2-1-89-01

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 21. juunil 2001. a

Miralda Soometsa hagi Tiia Viikmaa vastu töölepingu lõpetamise eest 18 811 krooni 50 sendi

saamiseks.

Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja H. Jõks, liikmed J. Luik ja T. Vernik, vaatas läbi

avalikul kohtuistungil 4. juunil 2001. a Tiia Viikmaa kassatsioonkaebuse alusel Tallinna

Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 9. veebruari 2001. a otsuse tsiviilasjas nr II-2/107/01.

I. Asjaolud ja varasem menetluse käik

M. Soomets töötas AS Sane lilleseadja-müüjana alates 1. juulist 1996. a kuni 11. veebruarini 1997. a.

Tallinna Tööinspektsiooni Töövaidluskomisjoni 12. juuni 1997. a otsusega tunnistati töölepingu

lõpetamine ebaseaduslikuks, tööleping loeti lõpetatuks töötaja algatusel alates 3. aprillist 1997. a ning

AS-lt Sane mõisteti töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest hageja kasuks välja kuue kuu palk 15

000 kr, puhkusehüvitis 1 311 kr 50 s ning keskmine palk lõpparve väljamaksmisega viivitamise eest 2

500 kr, kokku 18 811 kr 50 s.

Tallinna Linnakohtu Täitevosakond tagastas 6. märtsil 1998. a töövaidluskomisjoni otsuse

M. Soometsale 7. septembri ja 19. detsembri 1997. a sissenõudmise võimatuse aktide alusel.

AS Sane on kantud sundlõpetatud ettevõtete nimekirja, mis avaldati 27. mail 1998. a Riigi Teataja

Lisas nr 175/176.

Hagiavalduses palus M. Soomets tekitatud kahju 18 811 kr 50 s välja mõista AS Sane juhatuse

liikmelt T. Viikmaalt, kes kannab AS-ga Sane solidaarset vastutust tekitatud kahju eest. Kostja, kui

AS Sane ainus juhatuse liige, jättis täitmata töövaidluskomisjoni otsuse ja tekitas teadlikult AS Sane

sundlõpetamise.

Kostja vaidles hagile vastu. Kuigi ta oli AS Sane juhatuse esimees, ei laiene töövaidluskomisjoni

otsusest tulenevad kohustused temale. Töövaidluskomisjoni otsusega väljamõistetavad hüvitised ei

ole käsitatavad kahjuna. AS Sane oli piiratud vastutusega äriühing, kes vastutas oma kohustuste eest

oma varaga. Töövaidluskomisjoni otsuse ajaks oli aktsiaselts oma tegevuse lõpetanud. Kostja ei

olnud vaidluse pooleks töövaidluskomisjonis. Äriseadustiku (ÄS) § 513 kohaselt tulnuks

töövaidluskomisjoni otsus saata äriregistripidajale nelja kuu jooksul arvates päevast, mil

registripidaja teatas Riigi Teataja Lisas AS Sane sundlõpetamisest. Kuna lõpetamisteate järel

võlanõudeid ei esitatud, sundlõpetati AS Sane ilma likvideerimismenetluseta.

Tallinna Linnakohtu 5. septembri 2000. a otsusega jäeti hagi rahuldamata. Otsuse põhjendustel

vastutavad ÄS § 315 lg 2 järgi juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste täitmata jätmise või

mittenõuetekohase täitmisega süüliselt kahju tekitanud aktsiaseltsi võlausaldajale, võlausaldaja ees

solidaarselt aktsiaseltsiga. Hageja ei ole viidanud, milliste tegudega viis kostja AS Sane

sundlõpetamisele, ja milles seisnes kostja tegevuse õigusvastasus. Tulenevalt ÄS § 513 lg 31 ei olnud

kostjal kohustust esitada avaldust likvideerija määramiseks või pankroti väljakuulutamiseks. Seega ei

saa avalduse esitamata jätmist käsitleda kostja süülise käitumisena.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

Ringkonnakohtu 9. veebruari 2001. a otsusega linnakohtu otsus tühistati ja tehti uus otsus, millega

hagi rahuldati.

Otsuse põhjenduste kohaselt vastutavad ÄS § 315 lg 2 kohaselt juhatuse liikmed, kes on oma

kohustuse täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmisega süüliselt kahju tekitanud aktsiaseltsi

võlausaldajale, võlausaldaja ees solidaarselt aktsiaseltsiga. TsK § 188 annab kreeditorile õiguse

nõuda täitmist solidaarvõlgnikelt eraldi või üheskoos. Seepärast ei oma tähtsust asjaolu, kas AS Sane

on sundlõpetatud või mitte. AS Sane oli ettevõtteregistris registreeritud äriühing, kes 1. septembriks

1997. a ei olnud ümber kujundatud ega vabatahtlikult lõpetatud. Kostja, olles AS Sane ainus juhatuse

liige, lubas teadlikult tekkida olukorral, kus AS Sane kuulus sundlõpetamisele. AS Sane oli teadlik

töövaidluskomisjoni otsusest, sest ta vaidlustas otsuse hagi esitamisega kohtusse 3. oktoobril 1997. a.

Juhatuse liige T. Viikmaa ei võtnud midagi ette võla tasumiseks. Seega tekkis hagejal kahju kostja

tegevusetuse tõttu. Kostja ei ole tõendanud, et kahju on tekkinud mitte tema süül. Aktsiaseltsi

juhtimine oli ÄS § 306 järgi juhatuse kohustus ning ei ole tuvastatud, et töövaidluskomisjoni otsuse

täitmine oli võimatu T. Viikmaast sõltumatutel asjaoludel.

II. Kassatsioonkaebus ja selle põhjendused

Kostja palus apellatsioonikohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata.

AS Sane majandustegevus lõpetati 25. aprillil 1997. a. kahjumiga töötamise tõttu.

Töövaidluskomisjoni otsus ei kohustanud kostjat uuesti alustama kahjumiga ettevõtte

majandustegevust.

Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITLS) § 26 kohaselt täidetakse töövaidluskomisjoni

otsus pärast selle jõustumist täitemenetluse seadustikus (TMS) sätestatud korras. TMS § 23 lg 1 järgi

algatatakse täitemenetlus sissenõudja avalduse alusel täitmisele kuuluva lahendi esitamisega

täitevosakonnale. Avastades, et AS Sane oli tegevuse lõpetanud, oli nii hagejal kui kohtutäituril

võimalus esitada kohtule avaldus likvideerija määramiseks või pankroti väljakuulutamiseks.

Pannes T. Viikmaale vastutuse ÄS § 315 lg 2 alusel, pidanuks apellatsioonikohus ära näitama,

milliseid konkreetseid kohustusi kostja rikkus ja mida pidanuks kostja töövaidluskomisjoni otsuse

täitmiseks tegema. Apellatsioonikohus nõustus samas, et ÄS § 513 lg 31 kohaselt puudus kostjal

kohustus esitada avaldus likvideerija määramiseks või pankroti väljakuulutamiseks.

Töövaidluskomisjoni otsusest tulenevad kohustused AS-le Sane, kes oli piiratud vastutusega äriühing

ja vastutas oma kohustuste täitmise eest oma varaga. Kostjat isiklikult töövaidluskomisjoni otsus

millekski ei kohusta, kuna tema ei olnud asjas protsessiosaline ja tema vastutust otsus ei kajasta. Kui

hageja leidis, et kostja on AS Sane juhatajana talle kahju tekitanud, siis pidi ta ära näitama, milles

kahju seisnes, kui suur see oli ja põhjendama, kuidas kahju tekkimine oli seotud kostja käitumisega.

III. Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon

Kolleegium leidis, et apellatsioonikohtu otsus tuleb TsMS § 363 p 1 alusel tühistada materiaalõiguse

normi väära kohaldamise tõttu.

Apellatsioonikohtu otsuse kohaselt seisneb kostja tegevusetus, mis toob kaasa tema vastutuse ÄS

§ 315 lg 2 järgi selles, et ta AS Sane juhatuse ainsa liikmena, kelle kohustuseks ÄS § 306 järgi oli

aktsiaseltsi juhtimine, oli teadlik töövaidluskomisjoni jõustunud otsusega hageja kasuks

väljamõistetud hüvitisest, kuid ei võtnud midagi ette hagejale väljamõistetud võla tasumiseks. Samuti

lubas teadlikult tekkida olukorral, kus AS Sane kuulus sundlõpetamisele.

Need apellatsioonikohtu tuvastatud asjaolud ei too iseenesest kaasa juhatuse liikme vastutust ÄS

§ 315 lg 2 alusel. Kolleegium jääb Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 20. detsembri 2000. a otsuses

tsiviilasjas nr 3-2-1-152-00 väljendatud seisukoha juurde, et aktsiaseltsi kohustuste täitmata jätmine

iseenesest ei too kaasa selle juhatuse liikme vastutust ÄS § 315 lg 2 alusel. Kahju hüvitamise

kohustus tekib juhatuse liikmel üksnes siis, kui aktsiaseltsi võlausaldajal on tekkinud kahju juhatuse

liikme õigusvastase tegevuse või tegevusetusega ning juhatuse liige ei tõenda, et kahju on tekkinud

mitte tema süül.

AS Sane suhtes kohaldati ÄS § 507 lg 3, mis sätestas, et kui enne äriseadustiku jõustumist kehtinud

õigusaktide alusel asutatud ettevõtet ei ole 1997. a 1. septembriks ümber kujundatud või lõpetatud,

sundlõpetatakse see äriseadustiku paragrahvis 513 sätestatud korras. Apellatsioonikohtu otsusest ei

selgu, millest tulenes juhatuse liikme kohustus aktsiaselts ümber kujundada või lõpetada. Sellise

kohustuse puudumisel ei saa panna juhatuse liikmele vastutust põhjusel, et ta ei lõpetanud või ei

ümberkujundanud aktsiaseltsi.

Kostja kui juhatuse liikme vastutuse aluseks pole ainuüksi see, et aktsiaselts ei tasunud hagejale

võlgnevust. Küll võib see kaasa tuua juhatuse liikme vastutuse siis, kui vaatamata vara olemasolule

sundlõpetamisele kuulunud aktsiaselts ei rahuldanud võlausaldaja nõuet. Või kui aktsiaseltsi vara või

asukoha varjamise või vara raiskamisega tekitati olukord, kus võlausaldaja nõuet polnud võimalik

täita. Oma nõudes on hageja tuginenud ka sellele, et kohtutäituril ei õnnestunud võlgnikku tema

ettevõtteregistris näidatud aadressilt leida.

Leides, et tuvastatud pole jõustunud töövaidluskomisjoni otsuse täitmise võimatus T. Viikmaast

sõltumatutel asjaoludel, oleks ringkonnakohus pidanud otsuses märkima asjaolud, millele tuginedes

ta loeb kahju tekitatuks juhatuse liikme kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmisega.

Täituri või võlausaldaja poolt likvideerimis- või pankrotiavalduse esitamata jätmine ÄS § 513 lg 31

alusel ei välista juhatuse liikme vastutust ÄS § 315 lg 2 järgi.

Kohtukulud jagab ringkonnakohus asja uuel läbivaatamisel vastavalt TsMS §-le 60.

Juhindudes TsMS §-st 362 p 2, kolleegium

o t s u s t a s:

Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 9. veebruari 2001. a otsus ning saata asi samale

ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

Kassatsioonkaebus rahuldada.

Tagastada Tiia Viikmaale 7. märtsil 2001. a tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni.

H. Jõks, J. Luik, T. Vernik