3-2-1-70-01 · Riigikohus

3-2-1-70-01

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 21. juunil 2001. a

Valeri Kalinski hagi AS Eesti Merelaevandus vastu 273 940 krooni saamiseks.

Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja L. Laarmaa, liikmed A. Kull ja T. Vernik, vaatas

avalikul kohtuistungil 16. aprillil 2001. a läbi Valeri Kalinski kassatsioonkaebuse alusel Tallinna

Ringkonnakohtu 29. detsembri 2000. a otsuse tsiviilasjas nr II-2/1309/2000. Istungist võttis osa

hageja V. Kalinski. Juures viibis tõlk L. Lomp.

I. Asjaolud ja varasem menetluse käik

Hagiavalduse kohaselt sai liiklusõnnetuses 11. septembril 1996. a vigastada AS Eesti Merelaevandus

konteiner, mida veeti V. Kalinskile kuuluva veoautoga. AS Eesti Merelaevandus nõudis V. Kalinskilt

taastamisele mittekuuluva konteineri asendamist või selle maksumuse 25 000 krooni hüvitamist,

ähvardades nõuda hagejalt konteineri tühiseisu eest 20 USA dollarit päevas ning võtta ära isiklik

sõiduauto või korter. 10. oktoobri 1996. a üleandmise-vastuvõtmise aktiga andis V. Kalinski oma

isikliku konteineri vigastatud konteineri asendamiseks kostja kasutusse.

Tallinna Linnakohtu 12. detsembri 1997. a seadusjõus otsusega V. Kalinski hagis Eesti

Varakindlustuse vastu liikluskahju hüvitamiseks tuvastati, et 11. septembri 1996. a liiklusõnnetuses

V. Kalinskile kuulunud veoauto juht süüdi ei olnud. V. Kalinski pretensiooni hüvitada alusetult

omandatud konteineri maksumus jättis AS Eesti Merelaevandus rahuldamata.

Hagiavalduses palus V. Kalinski AS-lt Eesti Merelaevandus välja mõista konteineri või selle

maksumuse 25 000 krooni ja konteineri mittekasutamisest saamata jäänud tulu 248 940 krooni. Nõuet

põhjendas hageja sellega, et kostja kasutab konteinerit rahvusvahelistel vedudel ja saab sellest tulu,

kuid hageja on oma tuluallikast ja elatusvahendist pidanud ilma olema.

Tallinna Linnakohtu 17. juuni 1999. a otsusega hagi rahuldati ning kostjalt mõisteti TsK § 448 alusel

välja konteineri maksumus 25 000 krooni ja saamatajäänud tulu 248 940 krooni. Otsuse põhjendustel

käsutas AS Eesti Merelaevandus konteinerit AS Corallon, kelle seaduslik esindaja oli hageja. Hageja

seletuse, tunnistajate ütluste ja kostja 10. oktoobri 1996. a kirjaga on tõendatud, et hageja oli sunnitud

kostja ähvarduste tõttu vigastatud konteineri asendama oma isikliku konteineriga, kuigi ta ei pidanud

oma varaga vastutama äriühingu kohustuste eest.

Tallinna Ringkonnakohus tühistas 15. veebruaril 2000. a linnakohtu otsuse ja tegi uue otsuse, millega

jättis hagi rahuldamata.

Riigikohtu tsiviilkolleegium tühistas 25. septembri 2000. a otsusega ringkonnakohtu otsuse

protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

Ringkonnakohus tühistas linnakohtu otsuse ja jättis V. Kalinski hagi 273 940 krooni nõudes

rahuldamata ning lõpetas menetluse konteineri väljanõudmises AÕS § 80 alusel.

Kahju hüvitamise nõudes tugines hageja TsK §-le 448, mille alusel on kahju hüvitamise nõude

eelduseks, et isikule või tema varale on kahju tekitatud teise isiku õigusvastase teoga. Hageja esitas

hagi alusena asjaolu, et temal tekkis kahju oma konteineri üleandmisega kostjale, sest ta ei olnud

kohustatud kostjale konteineri purunemisega tekitatud kahju hüvitama ja seetõttu seisnes tema kahju

konteinerist ilmajäämises. Hageja andis oma konteineri kostjale üle aktiga, seega kooskõlas

pooltevahelise tehinguga, et hüvitada kostjale konteineri kasutamiskõlbmatuks muutumisega

tekitatud kahju. Seetõttu on kostja poolt õigusvastane kahju tekitamine välistatud. Kahju hüvitamise

hagi TsK § 448 järgi ei ole õiguslikult põhjendatud asjaoluga, et hageja andis kostjale konteineri üle

sunni tõttu, kuigi ta ei pidanud seda tegema.

II. Kassatsioonkaebus ja selle põhjendused

Kassatsioonkaebuses palus hageja tühistada ringkonnakohtu otsuse ja uue otsusega rahuldada hagi.

Hageja esitas kahju hüvitamise nõude TsK § 448 alusel ja on selle nõude juurde jäänud. Kuna kahju

tekkimine ei olnud seotud lepinguga, vaid kostja seadusevastase käitumisega, siis esitas hageja

lepinguvälise kahju hüvitamise nõude. Hageja on nõude esitanud TsK § 448 alusel kahju tekitamisest

tuleneva kohustise tekkimise asjaoludel. Ringkonnakohus on vääralt järeldanud, et kostja poolt kahju

tekitamise õigusvastasus on välistatud. Hageja kandis konteineri õigusvastaselt ära võtmise tõttu

majanduslikku kahju, mistõttu kuulub kohaldamisele TsK § 448.

Ringkonnakohus rikkus TsMS § 95, sest igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ei hinnanud kõiki

tõendeid: tunnistajate Valeri Kalinski, P. Jurussovi ütlusi ning hageja seletust sunni ja ähvarduste

kohta.

Hageja loobus konteineri väljanõudmisest AÕS § 80 alusel üksnes tingimusel, et ta saab selle eest

hüvitist. Hagiavalduses nõudis hageja konteinerit või selle väärtust 25 000 krooni. Ringkonnakohtu

otsus ei vasta TsMS § 227 lg 1 ja § 231 lg 4 nõuetele, kuna pole tehtud otsust merekonteineri väärtuse

hüvitamiseks.

III. Vastus kassatsioonkaebusele

Vastuses kassatsioonkaebusele leidis kostja, et hageja ei ole märkinud, kuidas on ringkonnakohus

rikkunud protsessiõiguse normi ja millist materiaalõiguse normi vääralt kohaldanud. Vastavalt TsMS

§ 353 lg 3 ei või Riigikohus tuvastada hagi aluseks olevaid asjaolusid. Kostja ei ole hagejale

õigusvastaselt kahju tekitanud.

IV. Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon

Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus kuulub tühistamisele TsMS § 363 p 2 alusel

protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu.

Kui ringkonnakohus tühistab esimese astme kohtu otsuse ja teeb uue otsuse, siis peab ta otsuse

tegemisel otsustama, mis asjaolud on tuvastatud ning millist seadust tuleb asjas kohaldada (TsMS §

228 ). Ringkonnakohus jättis TsK § 448 alusel hagi rahuldamata ja leidis, et hageja andis konteineri

kostjale kooskõlas pooltevahelise tehinguga ja seetõttu on õigusvastane kahju tekitamine kostja poolt

välistatud. Hageja esitas nõude kahju tekitamisest tuleneva vastutuse üldalusel ning nõudis kostjale

õigusliku aluseta üleantud konteineri väärtuse hüvitamist ja konteineri kostja kasutuses olnud aja eest

saamatajäänud tulu. Ekslik on ringkonnakohtu järeldus, et hageja andis konteineri üle pooltevahelise

tehingu alusel. Kohtuotsusega pole tuvastatud tehingut, mille alusel konteineri üleandmine kostjale

üleandmise-vastuvõtmise aktiga toimus. Hageja on kogu menetluse kestel väitnud, et ta andis oma

konteineri üle kostja nõudmisel vigastatud konteineri asendamiseks, kuid hiljem selgus, et tema ei

vastuta kostjale tekitatud kahju eest. Ringkonnakohus pidi nende asjaolude alusel andma

pooltevahelisele suhtele õigusliku kvalifikatsiooni ja vastavalt sellele vaidluse lahendama.

Õige on kassatsioonkaebuse väide, et kohtuotsuses puudub seisukoht konteineri väärtuse hüvitamise

nõude osas. Selle nõude osas ei ole hageja hagist loobunud. Ringkonnakohtu 18. detsembri 2000. a

kohtuistungi protokolli kohaselt palus hageja konteineri maksumuse ja saamata jäänud tulu

hüvitamist. Hageja ei loobunud konteineri väljanõudmise hagist, vaid soovis konteineri tagastamise

asemel konteineri väärtuse hüvitamist. Kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi

nõuete kohta (TsMS § 228).

Juhindudes TsMS § 362 p 2, kolleegium

o t s u s t a s:

Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 29. detsembri 2000. a otsus ja saata asi samale

ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

Kassatsioonkaebus rahuldada.

Tagastada Valeri Kalinskile 26. jaanuaril 2001. a tasutud kautsjon 2750 (kaks tuhat seitsesada

viiskümmend) krooni.

L. Laarmaa, A. Kull, T. Vernik