3-2-1-67-01 · Riigikohus

3-2-1-67-01

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 21. juunil 2001. a

Rivo Hanimägi hagi OÜ Oma Maja vastu töölepingulise suhte tunnustamiseks, töötasu, viivise

ja hüvitiste saamiseks.

Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja A. Kull, liikmed H. Jõks ja T. Vernik, vaatas läbi

kirjalikus menetluses 9. aprillil 2001. a R. Hanimägi kassatsioonkaebuse alusel Tallinna

Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 6. detsembri 2000. a otsuse tsiviilasjas nr II-2/1248/00.

I. Asjaolud ja varasem menetluse käik

Hagiavalduse kohaselt töötas R. Hanimägi OÜ-s Oma Maja projektijuhina Paslepa rannamaja

ehitusobjektil alates 15. maist 1998. a kuni 15. veebruarini 1999. a ilma kirjaliku töölepinguta. Pooled

leppisid kokku töö sisus, palgas ja hüvitise maksmises mobiiltelefoni ning isikliku auto kasutamise

eest. Kostja tööandjana oma kohustusi ei täitnud.

Hageja palus tunnustada töölepingulist suhet kostjaga, lugeda tööleping lõppenuks TLS § 82 alusel,

kohustada kostjat väljastama tööraamatu, välja mõista kostjalt hüvitisena kahe kuu keskmine palk,

saamata jäänud töötasu ja viivis, hüvitis mobiiltelefoni ja isikliku sõiduauto kasutamise eest, ühe kuu

keskmine palk lõpparve kinnipidamise eest, hüvitis kasutamata puhkuse eest ning keskmine palk

tööraamatu kinnipidamise eest.

Tallinna Linnakohtu 28. juuli 2000. a otsusega jäeti hagi rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste

kohaselt ei ole töölepinguline suhe tõendatud. Hageja hinnapakkumine Paslepa rannamaja

ehitamiseks on iseloomulik tööettevõtuna tehtavale tööle. Kostja pearaamatupidaja kinnitas, et

hagejat ei ole OÜ-sse Oma Maja tööle võetud ja kostja ei ole hagejale palka maksnud. Hageja seletas,

et talle pakuti OÜ-s Oma Maja tööd füüsilisest isikust ettevõtjana, kuid ta loobus sellest liiga suure

maksukohustuse tõttu. Tunnistajate ütlused ja hageja koostatud sularaha arvelduste aruanne

tõendavad, et hageja tegutses tööettevõtjana. Ta otsis objektile töötajad, korraldas nende majutamist

ja toitlustamist, maksis palka, ostis materjalid. Sularaha sai hageja rannamaja ehituse tellijalt AS-lt

Oma Varahaldus ja projekteerijalt OÜ-lt Oma Maja. Tööde teostamisel kasutas ta isiklikku sõiduautot

ja pakiautot. Tõendamist ei leidnud kokkulepe auto ja telefoni kasutamise eest hüvitise maksmiseks.

Volikirjad ehitusmaterjalide vastuvõtmiseks ei tõenda töösuhet. Ei ole tõendatud, et hageja andis

kostjale oma tööraamatu. Seega puudus pooltel töölepinguline suhe.

TLS § 8 kohaselt vaidluse korral lepingu olemuse üle loetakse, et pooled sõlmisid töölepingu, kui

väidetav tööandja ei tõenda vastupidist või kui pole ilmne, et pooled sõlmisid teistsuguse lepingu.

Kostja tõendas, et pooltel ei olnud töölepingulist suhet. Ilmselt oli tegemist tööettevõtulepinguga.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

Tallinna Ringkonnakohtu 6. detsembri 2000. a otsusega jäeti linnakohtu otsus lõppjärelduses

muutmata, kuid täiendati otsuse põhjendusi.

Otsuse põhjenduste kohaselt leidis linnakohus õigesti, et tõendatud ei ole töölepinguline suhe poolte

vahel ja hageja tegutses tööettevõtjana. Tööettevõtusuhe oli hagejal ehitusobjekti tellija Oma

Varahalduse AS-ga, mitte kostjaga. Oma Varahalduse AS ja OÜ Oma Maja vahel sõlmitud juhtimise

töövõtulepingu kohaselt kohustus kostja koordineerima ehitustöid ja teostama järelvalvet rannamaja

ehitusobjektil. Hageja suhtles kostjaga kui tellija esindajaga. Juhtimislepingu lisas on fikseeritud

kostja täiendavad kohustused tellija ees, milleks oli muuhulgas pidada tellija nimel eelnevaid

läbirääkimisi võimalike töövõtjatega ja/või analüüsida nende pakkumisi, kooskõlastada või lükata

põhjendustega tagasi töövõtjate poolt aktsepteerimiseks või tasumiseks esitatud aktid, arved või

kuluaruanded; võimaldada tellijal või tema poolt näidatud isikutel kasutada kostja arvelduskrediite,

garantiikirju ja volitusi tellija ettemaksu ulatuses. Järelvalvajana oli kostja kohustatud kontrollima

hageja tööd, üle vaatama tellija poolt tasumisele kuuluvad arved ja kuluaruanded, mis aga ei tee

töövõtjat tema töö üle järelvalvet teostava äriühingu töötajaks. Hagejale volituste andmine

materjalide kättesaamiseks ja ehitustööriistade väljavõtmiseks laenutusest oli tellijaga sõlmitud

lepingu kohaselt kostja kohustus ja ei tõenda töölepingulist suhet hageja ja kostja vahel. Hageja poolt

rannamaja ehitusobjektil tööde teostamiseks esitatud hinnapakkumine näitab, et hageja pidas end

töövõtjaks. Tähtsust ei oma, kellele oli nimetatud hinnapakkumine adresseeritud, oluline on selle

sisu. Hageja ei vaidlustanud, et tegi hinnapakkumise töö saamiseks Paslepa ehitusobjektil ja selle töö

ka sai.

II. Kassatsioonkaebus ja selle põhjendused

Hageja palus apellatsioonikohtu otsuse tühistada protsessiõiguse normide olulise rikkumise tõttu.

Apellatsioonikohus rikkus TsMS § 330 lg 6, kuna ei vastanud kõigile apellatsioonkaebuse väidetele.

Hagejal oli kostjaga töölepinguline suhe. Hageja allus tööandjast kostja juhtimisele, tegi tööd kostja

töövahenditega ja andis tehtust kostjale aru. Apellatsioonikohus jättis need väited hindamata. Kostja

esindaja lubas hageja tööle, mis on TLS § 28 lg 2 järgi võrdsustatav töölepingu sõlmimisega.

Linnakohtu otsuses lähtuti kostja seletusest ja jäeti alusetult kõrvale kogutud tõendid ja hageja

seletused, mis tõendavad töösuhet.

Apellatsioonikohus rikkus TsMS § 333 lg 1 p 3 jättes protsessi kaasamata isku, kelle õiguste ja

kohustuste üle otsustati. Protsessi oleks pidanud kaasama tööde tellija AS Oma Varahaldus, keda

apellatsioonikohus pidas tööettevõtusuhtes hageja lepingupartneriks ja hageja suhtles kostajaga kui

tellija esindajaga.

Apellatsioonikohus täiendas linnakohtu otsuse motiive, kuid täiendused ei ole kooskõlas asjas

kogutud tõenditega ja sisaldavad vastuolulisi põhjendusi. Ebaõige on apellatsioonikohtu järeldus, et

kostja suhtles hagejaga vaid tellija esindajana. Esinduslepingut hagejale töölevõtmisel ei tutvustatud.

Tööraamatu andis hageja kostja kätte, kuid kohus on tunnistajate ütlusi selle kohta pidanud

mitteusaldusväärseiks.

III. Vastus kassatsioonkaebusele

Kostja pidas kassatsioonkaebust alusetuks. Kohtud leidsid õigesti, et poolte vahel puudus

töölepinguline suhe. Protsessiõiguse norme ei rikutud.

IV. Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon

Kolleegium leidis, et apellatsioonikohtu otsus tuleb TsMS § 363 p-de 1 ja 2 alusel tühistada

materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu.

TsMS § 330 lg 4 kohaselt märgitakse otsuse põhjendavas osas ringkonnakohtu tuvastatud asjaolud ja

nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, ning seadused, mida

ringkonnakohus kohaldas. Ringkonnakohus leidis, et hagejal oli tööettevõtusuhe ehitusobjekti tellija

Oma Varahalduse AS-ga, mitte kostjaga. Rikkudes TsMS § 330 lõiget 4, ei ole ringkonnakohus

põhjendanud, kuidas välistab OÜ Oma Maja ja Oma Varahalduse AS vaheline leping R. Hanimäe

tööõigussuhte OÜ-ga Oma Maja.

Ringkonnakohus leidis ka, et kostja suhtles hagejaga Oma Varahalduse AS esindajana. TsÜS § 95 lg

1 järgi tehing, mille esindaja on teinud esindatava nimel volituse piires, tekitab, muudab või lõpetab

tsiviilõigusi ja -kohustusi vahetult esindatavale. Sellest sättest tulenevalt on esindataval tsiviilõiguste

ja -kohustuste tekitamise, muutmise või lõpetamise tingimuseks tehingu tegemine esindatava nimel.

Seega leides, et hageja ja kostja suhtlemisest tekkisid tööettevõtusuhted hageja ja Oma Varahalduse

AS vahel, pidi kohus tuvastama, et kostja esines hageja ees Oma Varahalduse AS nimel.

Apellatsioonkaebuses vaidlustas hageja esimese astme kohtu otsuse töölepingu sõlmimist kinnitavate

tõendite ebaõige hindamise tõttu. Hageja väitel jättis linnakohus tähelepanuta olulised tõendid ja

asjaolud, mis kinnitavad, et poolte vahel oli töösuhe. Ringkonnkohus sellele apellatsioonkaebuse

väitele ei vastanud, millega rikkus TsMS § 330 lõiget 6.

Juhindudes TsMS § 362 p-st 2, kolleegium

o t s u s t a s:

Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 6. detsembri 2000. a otsus ja saata asi

samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

Kassatsioonkaebus rahuldada.

Tagastada Rivo Hanimägile 5. jaanuaril 2001. a tasutud kautsjon 4 500 (neli tuhat viissada)

krooni.

A. Kull, H. Jõks, T. Vernik