3-2-1-86-01 · Riigikohus

3-2-1-86-01

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 20. juunil 2001. a

Arnold Treiali hagi Eesti Vabariigi vastu kahju hüvitamiseks.

Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja A. Kull, liikmed J. Luik ja T. Vernik, vaatas läbi

avalikul kohtuistungil 4. juunil 2001. a Arnold Treiali kassatsioonkaebuse alusel Tartu

Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 2. veebruari 2001. a otsuse tsiviilasjas nr II-2-43/01. Istungist

võtsid osa A. Treial ja kostja esindaja vandeadvokaat I. Koolmeister.

I. Asjaolud ja varasem menetluse käik

Arnold Treial viibis 1994. aastal vahi all 24. märtsist 20. detsembrini. Uurija lõpetas kriminaalasjas

menetluse A. Treiali käitumises kuriteokoosseisu puudumise tõttu.

30. novembril 1995. a esitatud hagis palus A. Treial välja mõista Eesti Vabariigilt hüvitise

ebaseaduslikult vahi all pidamisega tekitatud varalise ja moraalse kahju eest.

Tartu Linnakohtu 2. mai 1997. a otsusega rahuldati hagi osaliselt ning kostjalt mõisteti hageja kasuks

välja 43 930 krooni. Tartu Ringkonnakohtu 27. jaanuari 1998. a otsusega tühistati linnakohtu otsus

põllukultuuridelt saamata jäänud tulu osas ning asi saadeti selles osas linnakohtule uueks

läbivaatamiseks. Linnakohtu otsust muudeti moraalse kahju hüvitise osas, lugedes hüvitiseks 15 750

krooni.

13. jaanuari 2000. a hagiavalduse täienduses nõudis hageja kostjalt kolme aasta saamata jäänud

rukkisaagi eest 122 736 krooni 60 senti, kartulisaagi eest 151 200 krooni ning 1 500 000 krooni vara

kaotsiminekuga tekitatud psühhotrauma eest.

Tartu Maakohtu 27. juuni 2000. a otsusega rahuldati hageja varaline nõue osaliselt. Kostjalt mõisteti

hageja kasuks välja 49 560 krooni. Kohtuotsuse motiividel on põhjendatud mõista hagejale välja

saamata jäänud tulu 1994. a kartulisaagi eest ja hüvitis kulutuste eest, mida ta pidi kandma seoses

seemnekartuli ja -vilja ostmisega, et seda 1995. a külvata. Teravilja eest saamata jäänud tulu ei ole

hageja tõendanud. Moraalse kahju 1 500 000 krooni nõue ei ole põhjendatud. Ebaseadusliku vahi all

pidamise eest on hagejale hüvitis juba välja mõistetud.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

Tartu Ringkonnakohtu 2. veebruari 2001. a otsusega maakohtu otsus tühistati ja saadeti asi samale

kohtule uueks läbivaatamiseks.

Otsuse põhjenduste kohaselt hüvitatakse vastavalt TsK §-le 451 lg 1 ametiisikute süüst olenemata

seadusega kehtestatud korras täielikult kahju, mida riik on isikule tekitanud tõkendina vahi alla

võtmise ebaseadusliku kohaldamisega.

Kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane

olukorrale, milles ta oleks olnud, kui ei oleks õigusvastaselt kahju tekitatud. Kahju hüvitisest tuleb

maha arvata igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai seoses kahju tekitamisega, eelkõige tema poolt

säästetud kulutused, välja arvatud juhul, kui see oleks vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga.

Vastavalt TsMS §-le 171 lg 1 tagab kohus protsessiosalistele asjas tähtsate asjaolude väljaselgitamise

võimaluse.

Kohus on saamata jäänud tulu arvutamisel arvestanud Jõgeva Sordiaretuse Instituudi 7. veebruari

2000. a õiendit, kuid jätnud põhjendusi esitamata tähelepanuta OÜ Öhne 15. septembri 1999. a

õiendid. See on vastuolus TsMS §-s 231 lg 4 sätestatud otsuse põhjendusnõuetega.

Maakohus on hagi rahuldanud 1994. aasta kartulisaagi eest saamata jäänud tulu osas ja lisaks

seemnekartuli ja -vilja ostmise kulu, et seda 1995. aastal külvata, kuid jätnud arvestamata hageja

säästetud kulutused, mida hageja oleks pidanud tegema 1994. aasta kartulisaagi koristamiseks ja

realiseerimiseks. Peale selle ei ole põhjendatud seemnekartuli ostmise kulu väljamõistmine eelnevalt

kontrollimata, kas nimetatud kulu on juba hüvitatud saamata jäänud puhastulu väljamõistmisega.

Kohus on jätnud hagi rahuldamata 1994. aasta teraviljasaagi eest saamata jäänud tulu osas põhjusel,

et tõendid rukki külvipinna osas olid lahknevad (5 ha, 9 ha või 7 ha) ja seetõttu ei ole hageja

tõendanud, kui palju tal rukist oli külvatud. Selline järeldus ei ole kooskõlas TsMS §-s 231 lg 4

sätestatud nõuetega. Märkinud otsuses küll tõendid rukki külvipinna kohta, ei ole kohus neid

analüüsinud ega teinud ka järeldust nende arvestamise või mittearvestamise kohta. Enne järelduse

tegemist tõendite arvestamise küsimuses ei saa teha järeldust asjaolu tõendatuse osas ja seega ka hagi

põhjendatuse osas.

Kui asja uuel arutamisel kohus tuvastab saamata jäänud tulu nõude põhjendatuse ka teraviljasaagi

osas, siis tuleb kahju ulatuse kindlakstegemisel arvestada samu põhimõtteid nagu kartulisaagi osas.

II. Kassatsioonkaebus ja selle põhjendused

Hageja palus tühistada ringkonnakohtu otsuse materiaalõiguse normide väära kohaldamise ja

protsessiõiguse normide olulise rikkumise tõttu.

Hageja esitas hagiavalduse lähtuvalt moraalsest kahjust, mida riik tekitas talle seoses ebaseadusliku

vahi alla võtmisega. Hagi täienduses suurendas hageja oma nõuet TsMS § 154 kohaselt. Hagi

täiendus põhineb asjaolul, et hageja ei ole saanud ka järgneva kuue aasta jooksul oma vara vaba tahte

kohaselt kasutada. Sellega seotud vaimsed ja füüsilised kannatused jätkuvad. Riik ei taganud vahi alla

võtmisel hageja vara säilimist vastavalt KrMS §-le 75 lg 3. Säilinud ei ole samuti arestitud ja

M. Treialile üle antud vara.

Põhjendamatu on ringkonnakohtu seisukoht, et 1994. a saamata jäänud saagi eest on hagejal õigus

hüvitist saada, järgnevate aastate eest aga mitte. Tulu oleks hageja saanud igal aastal, kui temalt ei

oleks ära võetud võimalus uuesti külvata.

III. Vastus kassatsioonkaebusele

Kostja pidas ringkonnakohtu otsust seaduslikuks ja põhjendatuks ning palus jätta selle muutmata.

Hageja nõue on seotud ebaseadusliku vabaduse võtmisega. Moraalse kahju eest on hagejale hüvitis

juba välja mõistetud. Menetletakse hageja varalise kahju hüvitamise nõuet. Ringkonnakohus ei ole

võtnud sisulist seisukohta saamata jäänud tulu hüvitamise ajalise ulatuse kohta.

IV. Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon

Riigikohtu istungil jäi hageja kassatsioonkaebuse väidete juurde ning leidis, et asi tuleks saata siiski

esimese astme kohtule uueks arutamiseks. Kostja jäi istungil kirjalikult esitatud vastuväidete juurde.

Riigikohtu tsiviilkolleegium leidis, et kassatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust

ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks.

Kassatsioonkaebuse väide, et ebaseadusliku vahi all pidamisega tekitatud moraalse kahju nõuet võis

hageja asja uuel läbivaatamisel TsMS § 154 kohaselt suurendada, ei ole õige. Tartu Ringkonnakohtu

tsiviilkolleegiumi 27. jaanuari 1998. a otsusega tühistati Tartu Linnakohtu 2. mai 1997. a otsus

osaliselt põllukultuuridelt saamata jäänud tulu 88 000 krooni osas ja selles osas saadeti asi samale

kohtule uueks läbivaatamiseks. Linnakohtu otsusega väljamõistetud moraalse kahju hüvitist

ringkonnakohus vähendas ning luges selle kahju hüvitiseks 15 750 krooni. TsMS § 154 lg 1 sätestab

hageja õiguse kuni kohtuvaidluseni esimese astme kohtus muuta hagi alust või eset või suurendada

nõuet, esitades selle kohta avalduse. Avaldusele kohaldatakse hagiavalduse kohta sätestatut.

Ebaseadusliku vahi all pidamisega tekitatud moraalse kahju osas jõustus linnakohtu otsus

ringkonnakohtu 27. jaanuari 1998. a otsusega. Muuta ei saa nõuet, mille kohta on kohtuotsus

seadusjõus.

Maakohtu otsuse tühistamise ja varalise kahju nõudes asja uueks läbivaatamiseks saatmise

ringkonnakohtu põhjendused on seadusega kooskõlas. Varalise kahju suurust käsitlevaid väiteid on

hagejal õigus esitada asja uuel läbivaatamisel esimese astme kohtus.

Juhindudes TsMS §-st 362 p 1, kolleegium

o t s u s t a s:

Jätta Tartu Ringkonnakohtu 2. veebruari 2001. a otsus muutmata ja A. Treiali

kassatsioonkaebus rahuldamata.

A. Kull, J. Luik, T. Vernik