3-2-1-81-01 · Riigikohus

3-2-1-81-01

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 20. juunil 2001. a

Niina Konstantinova hagi Jevgeni Konstantinovi, Tatjana Grebennikova ja Irina "imanko

vastu tehingute tühisuse tunnustamiseks ja vara väljanõudmiseks.

Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja A. Kull, liikmed J. Luik ja L. Laarmaa, vaatas

avalikul kohtuistungil 28. mail 2001. a läbi Niina Konstantinova kassatsioonkaebuse alusel Tallinna

Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 4. jaanuari 2001. a otsuse tsiviilasjas nr II-2/82/01. Istungist

võtsid osa kassaator N. Konstantinova ja tema esindaja vandeadvokaat N. Lausmaa, vastustaja

I. "imanko esindaja vandeadvokaat M. Valge ning vastustaja J. Konstantinov. Juures viibis tõlk

L. Lomp.

I. Asjaolud ja varasem menetlus

Jevgeni Konstantinov võõrandas tema ja Niina Konstantinova abielu lahutamise ja ühisvara jagamise

asja Tallinna Linnakohtu menetluses oleku ajal 28. jaanuaril 1999. a abikaasa nõusolekuta Harju

maakonnas Vääna-Vitis aiandusühistu "Moodul" krundil nr 32 asuv aiamaja Tatjana Grebennikovale,

kes selle omakorda võõrandas Irina "imankole.

Niina Konstantionova palus tunnustada nende võõrandamistehingute tühisust ja välja nõuda aiamaja

abielu ühisvarasse. PkS § 17 kohaselt on ühisvara võõrandamiseks vajalik mõlema abikaasa

nõusolek. Teine võõrandamistehing on kehtetu seetõttu, et T. Grebennikoval ei olnud õigust

nimetatud vara käsutada.

Tallinna Linnakohus rahuldas hagi TsÜS § 61 lg 1, § 66 lg-te 2, 3 ja 5 ning PkS § 17 lg 4 alusel.

Kohus tuvastas, et aiamaja on vastavalt PkS §-le 14 lg 1 abikaasade ühisvara. PkS § 17 lg 4 kohaselt

ei või abikaasade ühisomandis olevat registrisse kandmisele kuuluvat vallasasja võõrandada teise

abikaasa kirjaliku nõusolekuta. Hageja ei ole andnud nõusolekut aiamaja müümiseks.

J. Konstantinovi ja T. Grebennikova vahel sõlmitud ostu-müügileping on seadusega vastuolu tõttu

tühine ning kehtetu algusest peale. I. "imankol ei tekkinud omandit aiamajale, kuna T. Grebennikova

õigusliku aluse puudumisel aiamaja omanikuks ei saanud ning seetõttu tal ei olnud õigust seda

võõrandada.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

Tallinna Ringkonnakohus tühistas 4. jaanuaril 2001. a linnakohtu otsuse materiaalõigusnormide väära

kohaldamise tõttu ning jättis hagi rahuldamata.

Õige ei ole linnakohtu järeldus, et vaidlustatud ostu-müügilepingud on seadusega vastuolus. PkS § 17

lg 4 keelab abikaasade ühisomandis olevat registrisse kandmisele kuluvat vallasasja võõrandada ja

pantida teise abikaasa kirjaliku nõusolekuta. Võõrandamise all peetakse siin silmas asja käsutamist.

Abikaasa ei või ühisomandis oleva asja omandit üle anda ilma teise abikaasa nõusolekuta.

Võlaõigusliku lepinguga võtab müüja endale üksnes kohustuse omand üle anda. Omandi

üleandmiseks sõlmivad pooled aga asjaõigusliku lepingu. Väär on ka kohtu järeldus, et seadus keelab

isikul, kes ei ole asja omanik, sõlmida selle asja suhtes võlaõiguslikke kokkuleppeid. Kohus ei ole

viidanud seaduse sättele, mis keelaks selliste lepingute sõlmimise. Seega tuleb N. Konstantinova hagi

J. Konstantinovi ja T. Grebennikova vahel ning T. Grebennikova ja I. "imanko vahel sõlmitud ostu-

müügilepingute kehtetuks tunnistamiseks jätta rahuldamata.

Vastuolu tõttu PkS § 17 lõikega 4 on tühine J. Konstantinovi ja T. Grebennikova vahel sõlmitud

asjaõiguslik leping aiamaja omandi üleandmise kohta. T. Grebennikova ei saanud aiamaja

omanikuks, kuid temalt ei ole võimalik aiamaja välja nõuda, sest ta on selle edasi müünud ja üle

andnud I. "imankole, kes on heauskne omandaja. AÕS § 95 lg 1 võimaldab asja heauskselt omandada

ka mitteomanikult. Hageja ei ole väitnud, et I. "imanko oleks pahauskne või et esineksid AÕS § 95

lg-s 3 sätestatud heauskset omandamist välistavad asjaolud.

II. Kassatsioonkaebus ja selle põhjendused

Hageja palus ringkonnakohtu otsuse tühistada materiaalõiguse normide väära kohaldamise ja

protsessiõiguse normi rikkumise tõttu ja saata asi samale apellatsioonkohtule uueks läbivaatamiseks.

Ringkonnakohus tühistas linnakohtu otsuse täies ulatuses ja jättis uue otsusega hagi rahuldamata,

kuigi apellatsioonkaebuse esitas ainult I. "imanko. Samuti ei tõstatatud apellatsioonkaebuses

heauskse omandamise küsimust. Väljudes sellega asja läbivaatamise piiridest, rikkus ringkonnakohus

TsMS §-s 319 lg 1 sätestatut.

Ringkonnakohtu otsus ei ole seaduslik ja põhjendatud. Arusaamatuks jääb kohtu seisukoht, et seadus

ei keela isikul, kes ei ole asja omanik, sõlmida selle suhtes võlaõiguslikke kokkuleppeid. Abikaasad

on ühisomandi kaasomanikud. AÕS § 71 lg 4 kohaselt on kaasomanikul ühise asja suhtes kolmandate

isikute ees kõik omaniku õigused. Seega ei saa keegi teine peale omaniku sõlmida omandi suhtes

võlaõiguslikke kokkuleppeid. PkS § 17 lg 4 kohaselt abikaasade ühisvara suhtes võlaõigusliku

lepingu sõlmimiseks on abikaasal vajalik teise abikaasa kirjalik nõusolek. Hageja ei ole andnud

nõusolekut aiamaja võõrandamiseks. AÕS § 95 lg 3 kohaselt asja heauskset omandamist ei toimu, kui

asi on omaniku tahte vastaselt tema valdusest välja läinud. Kuna aiamaja läks hageja valdusest välja

tema tahte vastaselt, siis PkS § 17 lg 4 on võlaõigusliku tehingu tühiseks tunnistamise aluseks ja

TsÜS § 61 lg 1 asjaõigusliku tehingu tühiseks tunnistamise aluseks.

III. Vastused kassatsioonkaebusele

Kostjad J. Konsantinov ja I. "imanko vaidlesid kassatsioonkaebusele vastu.

IV. Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon

Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 363 p 1 ja 2 alusel tühistada

materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu.

Ringkonnakohus on jätnud asja õigesti lahendamiseks tähtsad asjaolud tuvastamata. Sellega rikkus ta

TsMS § 227 lg 1, mille kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud ja 330 lg 4, mis

näeb ette märkida otsuses ringkonnakohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid,

millele on rajatud kohtu järeldused.

TsK §-s 242 kohaselt kohustub ostu-müügilepingu järgi müüja vara üle andma ostja omandusse, ostja

aga kohustub vara vastu võtma ja maksma selle eest kindlaksmääratud rahasumma. Vallasomand

tekib AÕS § 92 järgi vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja

nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale. PkS § 17 lg 4 keelab abikaasade

ühisomandis olevat registrisse kandmisele kuuluvat vallasasja võõrandada teise abikaasa kirjaliku

nõusolekuta. Seda keeldu rikkuv leping on TsÜS § 66 lg 2 alusel tühine. J. Konstantinovil aiamaja

võõrandamiseks - omandiõiguse üleandmiseks - hageja nõusolek puudus. Seega ei saanud

T. Grebennikoval omandiõigust aiamajale tekkida.

Kuigi T. Grebennikova ei olnud õigustatud omandit aiamajale üle andma, võis I. "imanko omandada

selle AÕS § 95 lg 1 alusel heauskselt, kui ei esine heausksust välistavad pahausksust või kui aiamaja

väljus hageja valdusest tema tahte kohaselt. Omandajat loetakse pahauskseks, kui ta teadis või pidi

teadma, et võõrandajal ei olnud õigust omandit üle anda. Pahauskselt omandajalt võib asja igal ajal

välja nõuda (AÕS § 95 lg 2). Isik, kes omandas asja üleandmisega heauskselt, on omanik selle oma

valdusesse saamise ajast, kuigi võõrandaja ei olnud õigustatud omandit üle andma, üksnes tingimusel,

kui see ei ole omaniku tahte vastaselt tema valdusest välja läinud (AÕS § 95 lg 3). Omaniku tahte

vastaselt tema valdusest väljaläinud asja võib heauskselt valdajalt välja nõuda, kui valdaja ei ole asja

omandanud igamisega (AÕS § 95 lg 4).

Ühisomandile kohaldatakse AÕS § 70 lg 4 kohaselt kaasomandi kohta käivaid sätteid, kui

ühisomandit sätestavas seaduses ei ole sätestatud teisiti. PkS § 17 lg 1 sätestab, et abikaasadel on

võrdne õigus ühisvara vallata, kasutada ja käsutada. Valdus on AÕS § 32 järgi tegelik võim asja üle ja

§ 33 lg 1 kohaselt valdajaks isik, kelle tegeliku võimu all asi on. Valdus loetakse AÕS § 39 lg 1 alusel

lõppenuks, kui valdaja loobub tegelikust võimust asja üle või kaotab selle muul viisil. Mööduv

takistus või katkestus tegeliku võimu teostamisel valdust ei lõpeta (AÕS § 39 lg 2).

Linnakohus rahuldas hagi aiamaja I. "imankolt väljanõudmises. Hagi rahuldamata jätmisel pidi

ringkonnakohus tagama protsessiosalistele asjas tähtsate asjaolude väljaselgitamise võimaluse (TsMS

§ 171 lg 1). Sellisteks asjaoludeks on: millal ja mis asjaoludel kaotas hageja valduse aiamajale; kas

T. Grebennikovale anti valdus aiamajale üle, kes selle talle üle andis ning kellelt sai aiamajale

valduse I. "imanko.

Asja uuel läbivaatamisel tuleb ringkonnakohtul tuvastada aiamaja hageja valdusest väljumise

asjaolud ning hinnata hageja väiteid I. "imanko pahausksusest.

Juhindudes TsMS § 362 p-st 2, kolleegium

o t s u s t a s:

Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 4. jaanuari 2001. a otsus ja saata asi

samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

Kassatsioonkaebus rahuldada.

Tagastada Niina Konstantinovale 23. jaanuaril 2001. a tasutud kautsjon 900 (üheksasada)

krooni.

A. Kull, L. Laarmaa, J. Luik