3-2-1-99-01 · Riigikohus

3-2-1-99-01

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 19. juunil 2001. a

Karin Tõnissoni hagi AS Uus Kodu (pankrotis), Ekelini Ehituse AS ja Martti Juhani Toivola

vastu AS Uus Kodu (pankrotis) pankrotimenetluses nõude tunnustamises.

Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja L. Laarmaa, vaatas

kirjalikus menetluses 28. mail 2001. a läbi Karin Tõnissoni kassatsioonkaebuse alusel Tallinna

Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 1. märtsi 2001. a otsuse tsiviilasjas nr II-2/269/01.

I. Asjaolud ja varasem menetluse käik

K. Tõnisson palus esitatud hagis tunnustada AS Uus Kodu pankrotimenetluses 1 800 000 krooni

esimese järgu nõudena ja 1 078 451 krooni viienda järgu nõudena. Sellele vaidlesid vastu

pankrotihaldur R. Kallaste ja võlausaldajad M. J. Toivola ning Ekelin Ehitus AS.

Tallinna Linnakohus rahuldas hagi osaliselt ja tunnustas hageja nõuet kostja AS Uus Kodu

pankrotimenetluses 1 800 000 krooni hüpoteegiga tagatud esimese järgu nõudena ja 1 037 980 krooni

viienda järgu nõudena. Linnakohus otsustas kohtukulude jagamise järgmiselt: hageja kohtukulud

tuleb kostjatelt välja mõista hagi rahuldatud osas 30 329 krooni, kostja AS Ekelin Ehitus kohtukulud

hagejalt hagi rahuldamata jätmise osas 165 krooni. Linnakohus mõistis hagejale välja AS-lt Uus

Kodu (pankrotis) pärast tasaarvestust summas 15 164 krooni 50 senti ja AS-lt Ekelin Ehitus summas

14 999 krooni 50 senti hageja kohtukulud.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

Tallinna Ringkonnakohus muutis 1. märtsil 2001. a linnakohtu otsust kohtukulude osas ja tunnustas

hageja viienda järgu nõudena 1 027 980 krooni. Esimese järgu nõude tunnustamise osas jäi

linnakohtu otsus muutmata. Ringkonnakohus jättis poolte kohtukulud mõlemas kohtuastmes nende

endi kanda, kuna hagi rahuldati osaliselt ja linnakohtu otsust muudeti.

II. Kassatsioonkaebus ja selle põhjendused

Kassatsioonkaebuses palus hageja tühistada ringkonnakohtu otsuse kohtukulude poolte kanda jätmise

osas ja välja mõista kostjatelt tema kasuks kohtukulud vastavalt hagi rahuldatud osa suurusele.

Kohus ei ole kohtukulude poolte kanda jätmisel arvestanud kõiki olulisi asjaolusid. Kohtud

vähendasid hageja nõuet 50 471 krooni. TsMS § 60 lg 1 ning poolte võrdsuse põhimõtte kohaselt

tuleb hagiavalduse osalisel rahuldamisel ja kohtukulude kandmise üle otsustamisel lähtuda ka

rahuldatud osa suurusest, esitatud hagiavalduse põhjendatusest, proportsioonidest hagiavalduse

rahuldatud ja rahuldamata jätmise osas ning kostja poolset võimalikust pahatahtlikkusest nõude

vaidlustamisel ja sellele vastu vaidlemisel.

Kohtukulud saab jätta poolte kanda vaid juhul, kui hagiavalduses esitatud nõude rahuldamine on

proportsioonis rahuldamata jäetud nõude osaga või ilmneb, et kohtuvaidluse pooled on esitanud

põhjendamatuid nõudeid või seisukohti.

III. Vastus kassatsioonkaebusele

Kostja AS Uus Kodu (pankrotis) vaidleb kassatsioonkaebusele vastu. Kohtukulude poolte kanda

jätmine on põhjendatud. Nõude tunnustamise vaidluse lahendamisel ei mõista kohus nõudesummat

välja, vaid otsustab nõude või selle rahuldamisjärgu tunnustamise või tunnustamata jätmise.

Kostja Ekelin Ehituse AS ei pea kassatsioonkaebust õigeks. Ta vaidles hageja nõudele põhjendatult

vastu, kuna hageja püüdis saavutada suurema nõude tunnustamist. Seega on väär hageja käsitlus

kohtukulude jaotamisest.

IV. Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon

Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus kuulub kohtukulude osas tühistamisele TsMS § 363 p 2

alusel protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu.

Kohtukulude jaotamise regulatsiooni eesmärgiks on lisaks kohtukulude hüvitamisele poolele, kelle

kasuks tehti kohtuotsus, ka poolte distsiplineerimine ning protsessiõiguste heauskse kasutamise

tagamine. Hagi osalise rahuldamise korral võib kohus TsMS § 60 lg 1 kohaselt jätta kummagi poole

kohtukulud tema enda kanda. Selle alusel jättiski ringkonnakohus mõlemas astmes kantud

kohtukulud poolte endi kanda.

Kolleegium leiab, et TsMS § 60 lg 1 võimalust poole kohtukulude tema enda katta jätmisest ei või

kohus suvaliselt kohaldada. Valides hagi osalisel rahuldamisel osundatud normis sisalduva

kohtukulude jagamise kahe võimaluse vahel, tuleb muuhulgas arvestada ka hagi rahuldatud ja

rahuldamata jäetud osa proportsioone. Kohtud rahuldasid hagi tunnustades nõuet summas 2 827 980

krooni ja jätsid hagi rahuldamata vaid 50 471 krooni nõude tunnustamise osas. Seega on hagi

rahuldatud ja rahuldamata osa suurusjärk oluliselt erinev. Seepärast on põhjendatum rakendada TsMS

§ 60 lg 1 sisalduvat põhimõtet, mille kohaselt hagi osalisel rahuldamisel mõistetakse kohtukulud

hagejale võrdeliselt rahuldatud nõude suurusega, kostjale aga võrdeliselt selle osaga, milles hagi

rahuldamata jäeti.

Juhindudes TsMS § 362 p 2, kolleegium

o t s u s t a s:

Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 1. märtsi 2001. a otsus kohtukulude

väljamõistmise osas ja saata asi selles osas uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.

Kassatsioonkaebus rahuldada.

Tagastada Karin Tõnissonile 9. märtsil 2001. a tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni.

J. Odar, H. Jõks, L. Laarmaa