3-2-1-50-01 · Riigikohus

3-2-1-50-01

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 18. juunil 2001. a

Valentina Saealle ja Heino Paavo hagi Aino Tapneri, Mait Allese, Ülle Tiitsu ja TÜ Erra Aed

vastu TÜ Erra Aed sundlõpetamiseks, vara kasutamise eest 40 500 krooni saamiseks ning

varalise ja moraalse kahju hüvitamiseks.

Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja A. Kull, liikmed L. Laarmaa ja T. Vernik, vaatas

avalikul kohtuistungil 2. aprillil 2001. a läbi Valentina Saealle ja Heino Paavo kassatsioonkaebuse

alusel Viru Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 31. oktoobri 2000. a otsuse tsiviilasjas nr II-2-183/00.

Istungist võtsid osa V. Saealle ja tema esindaja vandeadvokaat L. Nirgi.

I. Asjaolud ja varasem menetluse käik

Ida-Viru Maakohtule esitatud hagis taotlesid V. Saealle ja H. Paavo tulundusühistu Erra Aed

sundlõpetamist. Põllumajandusühistus Erra Aed oli 3 liiget. Ühistu juhataja Jüri Saealle suri

30. detsembril 1994. a. Põhikirja p 6.1 nägi ette ühistu lõpetamise, kui ühistu liikmete arv langeb alla

kolme. Sellele vaatamata registreerisid kostjad TÜ Erra Aed PÜ Erra Aed õigusjärglasena. Hageja

H. Paavo jäeti ühistu tegevusest kõrvale. H. Paavo taotles ühistu tegevusest kõrvaldamise aja eest

1996. a jaanuarist kuni 1. juunini 1999. a miinimumpalga väljamõistmist kokku summas 37 582

krooni. V. Saealle taotles A. Tapnerilt ja Ü. Tiitsult tema kioski ilma rendilepinguta omavolilise

kasutamise eest 40 ja pool kuud kokku 40 500 krooni (1000 krooni kuus) väljamõistmist. Kuna kiosk

jäeti maha rüüstatuna, siis taotles V. Saealle remonditööde eest 13 895 krooni ja elektritööde eest 425

krooni väljamõistmist. Kumbki hageja taotles ka liikmemaksu 1000 krooni ja dividendide 1400

krooni väljamõistmist. Moraalse kahju hüvitamiseks soovisid hagejad saada 10 000 krooni.

Maakohtu 24. detsembri 1999. a otsusega jäeti hagi rahuldamata. TÜ Erra Aed sundlõpetamiseks

pole alust. Ühistuseaduse § 53 alusel saab sundlõpetamist nõuda üksnes ühistu liige. Hageja

V. Saealle ei ole tõendanud, et ta oleks PÜ Erra Aed või TÜ Erra Aed liige. TÜ Erra Aed põhikirja

kohaselt on TÜ Erra Aed PÜ Erra Aed õigusjärglane. Hageja H. Paavo ei ole ettenähtud korras

vaidlustanud PÜ Erra Aed 1. novembri 1996. a üldkoosoleku otsust. Samuti ei ole ta vaidlustanud

Lääne-Viru Maakohtu 5. detsembri 1996. a TÜ Erra Aed kandeotsust. Tsiviilasja materjalidest ei

nähtu, et TÜ-sse Erra Aed oleks jäänud vähem kui kolm liiget. Puuduvad tõendid, et TÜ Erra Aed

eesmärk või tegevus on vastuolus põhiseadusliku korra, seaduse või heade kommetega; asutamisel on

rikutud seadust; põhikiri on olulises vastuolus seadusega. TÜ Erra Aed sundlõpetamiseks ei ole alust.

Rahuldamata tuleb jätta ka kioski kasutamise eest hüvitise nõue. Kohtule ei ole esitatud

rendilepingut. Tõendatud pole kostjate poolt vaidlusaluse kioski ebaseaduslik kasutamine. Selgusetu

on, mida kostjad V. Saealle arvel säästsid. V. Saeallel oleks olnud võimalik pöörduda kohtusse

lepingu sõlmimise kohustamiseks. PÜ Erra Aed müüs 16. detsembril 1994. a J. Saeallele kioski

Kiviõli turul. V. Saealle on tunnistatud J. Saealle pärijaks alles 6. oktoobril 1999.

Remondikulude nõue tuleb jätta rahuldamata tõendamatuse tõttu. 24. aprilli 1998. a akti järgi lõhkus

A. Tapner riiuleid, lukke, lõikas maha elektrijuhtme, jättis maha kioski antisanitaarses olukorras.

Remonditööde arvestus sisaldab aga katuse, uste, seinte jms remondi ning värvimise kulusid.

Kirjalikke tõendeid, et hageja on teinud kulutusi väidetavalt kostjate poolt tekitatud kahjude

likvideerimiseks pole kohtule esitatud. Hagejad ei ole tõendanud moraalse kahju olemasolu ning pole

täpsustanud, kes konkreetselt kostjatest hagejate isiklikke õigusi rikkus. Asjaolu, et PÜ Erra Aed

esitas 1995. aastal hagejate vastu hagi, ei anna alust nõuda kostjatelt moraalse kahju hüvitamist.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

Viru Ringkonnakohtu otsusega jäeti maakohtu otsus muutmata. Ringkonnakohus kontrollis esimese

astme kohtu otsust TÜ Erra Aed sundlõpetamise, rendi ja moraalse kahju hüvitamise nõude osas.

Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust otsuse tühistamiseks TÜ Erra Aed sundlõpetamise nõude

osas. V. Saealle ei ole tõendanud PÜ Erra aed liikmeks astumist. V. Saealle ei esitanud maakohtule

peale pärimisõiguse tunnistuse teisi pärandi vastuvõtmist kinnitavaid tõendeid. V. Saealle taotles

rendi väljamõistmist. Alusetust säästmisest tulenevat nõuet pole seaduse kohaselt kohtule esitatud.

Seega puudus maakohtul vajadus sellele otsuses osutada. Moraalse kahju hüvitamise nõude osas on

maakohtu otsus piisavalt põhjendatud. Töötasu ja remondikulude nõuete osas maakohtu otsust ei

vaidlustatud. Maakohus on õigesti ja põhjendatult jätnud V. Saealle ja H. Paavo haginõuded

rahuldamata ning apellatsioonikohus ei pea vastavalt TsMS § 330 lõikele 5 kordama neid põhjendusi,

mis kaevatud osa puudutavad.

II. Hagejate kassatsioonkaebus ja selle põhjendused

Hagejad palusid apellatsioonikohtu otsuse tühistada. Kohus jättis töötasu nõude lahendamata. Kohtu

järeldus kioski rüüstamisega kahju tekitamise osas on ebaõige. Ühistu lõpetamise nõude esitas ka

ühistu liige H. Paavo, kelle nõude jättis kohus läbi vaatamata. TsK § 551 lg 5 kohaselt loetakse

pärand pärijale kuuluvaks pärandi avanemise ajast, seega antud juhul 30. detsembrist 1994. a. TsMS

§ 147 ei nõua hagejalt õigussuhte määratlemist, küll aga hagi aluseks olevate asjaolude ja selgelt

väljendatud nõude esitamist. Ei ole õige, et kohtule ei esitatud alusetust säästmisest tulenevat nõuet.

III. Kostjate vastus kassatsioonkaebusele

Kostjad leidsid, et apellatsioonikohtu otsus on seaduslik.

IV. Riigikohtu otsuse resolutsioon ja põhjendused

Kolleegium leidis, et apellatsioonikohtu otsus tuleb TsMS § 363 p 2 alusel osaliselt tühistada

protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu.

V. Saealle hages kioski kasutamise eest 40 500 krooni väljamõistmist. Nõuet põhjendas V. Saealle

sellega, et A. Tapner ja Ü. Tiitsu keeldusid rendilepingu sõlmimisest, kuid kasutasid tema abikaasa

J. Saealle ostetud kioskit omavoliliselt 40 ja pool kuud. V. Saealle leidis, et kioski kasutamise eest

oleks tulnud tasuda renti 1000 krooni kuus. Maakohus jättis selle nõude rahuldamata põhjendusel, et

puudus rendileping ja selgusetu on kostjate poolt V. Saealle arvel säästetu. Apellatsioonikohus leidis,

et renditasu nõude osas on maakohtu otsus piisavalt põhjendatud ja vara alusetust säästmisest

tulenevat nõuet ei esitatud aga tsiviilkohtumenetluse seaduse kohaselt ning seetõttu ei pidanud

maakohus seda otsuses käsitlema. TsMS § 147 ei nõua hagejalt õigussuhte määratlemist. Selle

paragrahvi 4. ja 5. punkti kohaselt peab hagiavalduses olema märgitud hageja selgelt väljendatud

nõue ja hagi aluseks olevad asjaolud. V. Saealle esitas nõude kioski kasutamise eest 40 500 krooni

saamiseks. Üheks hagi aluseks olevaks asjaoluks oli see, et kioski kasutamiseks puudus A. Tapneril ja

Ü. Tiitsul rendileping. Seega on hageja kioski kasutamise eest soovinud raha mitte rendilepingu

alusel, vaid seetõttu, et kioskit kasutati ilma õigusliku aluseta. Väites, et kioski kasutamise eest oleks

tulnud tasuda renti 1000 krooni kuus, on V. Saealle põhjendanud hagetava summa suurust. V. Saealle

on leidnud, et kioskit ilma õigusliku aluseta kasutades on A. Tapner ja Ü. Tiitsu säästnud 1000 krooni

kuus. Tulenevalt TsMS § 330 lõikest 4 oleks ringkonnakohus pidanud V. Saealle kioski kasutamise

eest 40 500 krooni saamise nõude esitatud asjaolude pinnalt ise õiguslikult kvalifitseerima ja vaidluse

lahendama. Põhjendamata on ringkonnakohtu seisukoht, et V. Saealle oleks pidanud lisaks

pärimisõiguse tunnistusele esitama ka teisi pärandi vastuvõtmist kinnitavaid tõendeid.

Apellatsioonikohtu otsuse tühistamiseks teiste nõuete osas kassatsioonkaebuse väited alust ei anna.

Apellatsioonkaebuses vaidlustasid hagejad esimese astme kohtu otsuse vaid TÜ Erra Aed

sundlõpetamise, kioski kasutamise eest raha saamise ja moraalse kahju hüvitamise nõude osas. TsMS

§ 319 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtulahendi

seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale edasi kaevati.

Ekslik on kassatsioonkaebuse väide, et ringkonnakohus on H. Paavo TÜ Erra Aed sundlõpetamise

nõude osas jätnud maakohtu otsuse läbi vaatamata. Ringkonnakohus on leidnud, et maakohus on

õigesti ja põhjendatult jätnud H. Paavo haginõuded rahuldamata. Seega on ringkonnakohus

kontrollinud maakohtu otsust ka H. Paavo TÜ Erra Aed sundlõpetamise nõude osas. TsMS § 330 lg 5

kohaselt ei pea ringkonnakohus, kui ta jätab esimese astme kohtu otsuse muutmata, kordama otsuses

esimese astme kohtu põhjendusi. Kassatsioonkaebuses pole esitatud väiteid apellatsioonikohtu poolt

materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise või protsessiõiguse normi rikkumise kohta asja

läbivaatamisel moraalse kahju hüvitamise nõude osas.

Juhindudes TsMS § 362 p-st 2, kolleegium

o t s u s t a s:

Tühistada Viru Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 31. oktoobri 2000. a otsus osas, millega jäeti

muutmata Ida Viru Maakohtu 24. detsembri 1999. a otsus osas, millega jäeti rahuldamata

Valentina Saealle renditasu väljamõistmise hagi, ja Valentina Saeallelt kohtukulu 1000 krooni

väljamõistmise osas. Saata asi tühistatud osas samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

Muus osas jätta ringkonnakohtu otsus muutmata.

V. Saealle kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

H. Paavo kassatsioonkaebus jätta rahuldamata.

Tagastada Valentina Saeallele 15. detsembril 2000. a tasutud kautsjon 300 (kolmsada) krooni.

A. Kull, L. Laarmaa, T. Vernik