3-2-1-77-01 · Riigikohus

3-2-1-77-01

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 14. juunil 2001. a

Ühisliisingu AS hagi Väiko Ambrosiuse ja Kai Sepa vastu kahju hüvitamiseks.

Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja A. Kull, liikmed J. Luik ja T. Vernik, vaatas läbi

avalikul kohtuistungil 14. mail 2001. a Ühisliisingu AS kassatsioonkaebuse alusel Tallinna

Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 27. detsembri 2000. a otsuse tsiviilasjas nr II-2/1356/00. Istungist

võtsid osa Ühisliisingu AS esindaja vandeadvokaat J. Leppik, V. Ambrosiuse esindaja vandeadvokaat

L. Glikman ja K. Sepa esindaja vandeadvokaat A. Tark.

I. Asjaolud ja varasem menetluse käik

25. juuli 1997. a ostu-müügilepinguga ostis Põhjaliisingu AS, kelle õigusjärglaseks on Ühisliisingu

AS, AS-lt Serlin 5,4 miljoni krooni eest kolm bensiinitanklat ja tootmishoone. Lepingule kirjutas

Põhjaliisingu AS esindajana alla tegevdirektor V. Ambrosius ja tehingu tõestas notar K. Sepp. AS

Serlin tasus 24. juulil 1997. a sõlmitud liisinglepingu alusel Põhjaliisingu AS-le 842 785 krooni.

Lääne Maakohtu 12. novembri 1998. a otsusega, mis jõustus Tallinna Ringkonnkohtu 12. aprilli

1999. a otsusega, tunnustati nimetatud lepingute tühisust, kuna Põhjaliisingu AS esindaval

tegevdirektoril puudus tehingute tegemiseks volitus.

Lääne Maakohtu 27. veebruari 1998. a otsusega kuulutati välja AS Serlin pankrot.

Pankrotimenetluses on hagejal võimalik tagasi saada kuni 453 514 krooni. Ühisliisingu AS palus

V. Ambrosiuselt ja K. Sepalt solidaarselt välja mõista tekitatud kahju 4 103 701 krooni. V. Ambrosius

tekitas hagejale varalise kahju sellega, et sõlmis äriühingu nimel tehingu, omamata selleks volitusi.

K. Sepp jättis täitmata seadusest tuleneva kohustuse kontrollida V. Ambrosiusel volituse olemasolu,

mis on käsitletav raske ettevaatamatusena.

Tallinna Linnakohtu 14. juuni 2000. a otsusega jäeti hagi rahuldamata. Otsuse motiividel tegutses

V. Ambrosius talle antud volikirja alusel. Hageja tahet lepingu sõlmimiseks kinnitab ostu-

müügilepinguga omandatud vara kajastamine hageja bilansis, mille on aktsionärid heaks kiitnud

majandusaasta aruande kinnitamisega. Hageja tasus vara eest ja rentis selle välja, teostades sellega

omaniku õigusi AÕS § 68 kohaselt. Hageja ei tõendanud, kuidas on kostjad süüdi selles, et AS Serlin

pankrotimenetluse tõttu jääb hagejal saamata hagetud summa ega põhjuslikku seost 25. juuli 1997. a

ostu-müügilepingu ja AS Serlin pankrotimenetluse vahel. Tõendamata on hageja väide, et notar

rikkus tehingu tõestamisel notariaadiseadust või notariaaltoimingute tegemise eeskirju. Tehingu on

heaks kiitnud nii Põhjaliisingu AS nõukogu kui aktsionäride üldkoosolek.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

Tallinna Ringkonnakohtu 27. detsembri 2000. a otsusega muudeti osaliselt linnakohtu otsuse

põhjendusi.

Ringkonnakohtu otsuse põhjendustel oli V. Ambrosiusel volikirja kohaselt volitus sõlmida ja alla

kirjutada Põhjaliisingu AS nimel kõiki seadusega lubatud tehinguid aktsiaseltsi üldkoosoleku või

juhatuse poolt määratud tingimustel ja korras. Puuduvad tõendid, et vaidlusaluse tehingu sõlmimiseks

olid need tingimused või kord määratud. Samuti puudus ÄS §-s 506 lg 6 ette nähtud nõukogu või

üldkoosoleku otsus. Seega puudusid V. Ambrosiusel volitused tehingu tegemiseks ning notar K. Sepp

ei kontrollinud tema volitusi piisavalt.

Samas sätestab TsÜS § 103 lg 2, et kui isik, kelle nimel tegi tehingu isik, kellel ei olnud volitust või

kes volituse piire ületas, selle hiljem heaks kiidab, on tehing kehtiv algusest peale. Linnakohus leidis

õigesti, et tehing vastas Põhjaliisingu AS tahtele ja ta kiitis selle heaks. Hageja apellatsioonkaebuses

neid asjaolusid ei vaidlustanud. Puudub põhjuslik seos kostjate tegude ja hageja kahju vahel. Alles

pärast AS Serlin pankroti väljakuulutamist tõstatas hageja tehingu tühisuse küsimuse. Asjaolu, et

jaotusettepaneku järgi hagejale väljamaksmisele kuuluva 453 514 krooni tõttu jääb tal saamata

hagetud summa, ei tähenda, et selle kahju põhjustasid kostjad. Kui tehing osutus pärast selle tegemist

ja heakskiitmist ebasoodsaks, ei tähenda see seda, et selle sõlminud isik ja tõestanud notar on

kohustatud hüvitama kahju, mida üks tehingu pooltest hiljem teise tehinguga (liisinglepinguga) sai.

V. Ambrosius oli tehingu tegemise ajal hagejaga töösuhetes. Töötaja varalist vastutust reguleerib

töökoodeks. Seadusest ei tulene, et tegevdirektor on eraõigusliku juriidilise isiku organ juhatuse

tähenduses. Põhjaliisingu AS tegevdirektor ei olnud ka juhatust asendav organ. Seetõttu ei kanna

V. Ambrosius ka TsÜS § 46 lg 1 sätestatud juhatuse või seda asendava organi vastutust.

Väär on hageja väide, et kohtule on siduvad Lääne Maakohtu 12. novembri 1998. a ja Tallinna

Ringkonnkohtu 12. aprilli 1999. a otsusega tuvastatud asjaolud. Tsiviilasjast ei võta osa samad

pooled. TsMS §-st 94 lg 2 tulenevalt ei saa ühes tsiviilasjas jõustunud kohtuotsusega tuvastatud

asjaolu vaidlustada teises tsiviilasjas, kui sellest võtavad osa samad pooled.

II. Kassatsioonkaebus ja selle põhjendused

Kassatsioonkaebuses palus hageja ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata asi samale

ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

Olles tuvastanud, et V. Ambrosius tegutses volituseta ja notar ei kontrollinud tema volitusi piisavalt,

oleks kohus pidanud tuvastama ka nende isikute tegevuse õigusvastasuse.

Ringkonnakohus tõlgendas vääralt ÄS §-s 506 lg 6 sätestatut. See säte näeb ette, et ehitise

omandamise peab otsustama aktsiaseltsi nõukogu või üldkoosolek. Kui tehingu tegemisel see otsus

puudub, on tehing tühine. Tehingu kajastamine bilansis ja aktsionäride poolt majandusaasta aruande

kinnitamine ei ole samastatav heakskiiduga TsÜS § 103 lg 2 tähenduses. Tehingut saab heaks kiita

isik (organ), kes on pädev tehingu tegemist otsustama. Heakskiit peab olema suunatud konkreetsele

tehingule, teades selle kõiki olulisi tingimusi.

Ringkonnakohus on põhjendamatult leidnud, et hageja ei vaidlustanud apellatsioonkaebuses kohtu

seisukohta tehingu heakskiitmises. Hageja märkis apellatsioonkaebuses TsMS § 302 lg 1 p 5

kohaselt, et vaidlustab kogu otsuse. Seega vaidlustas hageja ka tehingu heakskiitmise.

Ringkonnakohus luges põhjendamatult V. Ambrosiuse hageja töötajaks ja asus väärale seisukohale, et

tegevdirektor ei olnud juhatust asendav organ.

III. Vastused kassatsioonkaebusele

Vastuses kassatsioonkaebusele pidas kostja V. Ambrosius kassatsioonkaebust põhjendamatuks.

Hageja esitas kahju hüvitamise nõude TsK § 448 alusel. Ringkonnakohus leidis õigesti, et kahju

hüvitamise kohustise elemendid on tõendamata.

Kostja K. Sepp pidas kassatsioonkaebuse väiteid ebaõigeteks ja vaidles neile vastu. Ringkonnakohus

leidis õigesti, et puudusid kahju hüvitamise kohustise vajalikud tingimused.

IV. Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon

Kolleegiumi istungil jäi hageja esindaja kassatsioonkaebuse väidete juurde ning kostjate esindajad

vastustes esitatud vastuväidete juurde. Kostja V. Ambrosiuse esindaja palus hagejalt välja mõista

kohtukulud.

Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus tuleb osaliselt tühistada materiaalõiguse normi väära

tõlgendamise tõttu.

Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtu seisukohaga, et vaidlusaluse tehingu heakskiitmisena saab

käsitleda Põhjaliisingu AS 1997. a majandusaasta aruandega bilansi kinnitamist, milles kajastus

tehinguga omandatud vara. TsÜS § 103 lg 2 sätestab võimaluse lugeda tehing kehtivaks algusest

peale, kui isik, kelle nimel tegi tehingu isik, kellel ei olnud volitusi või kes ületas volituse piire, selle

hiljem heaks kiidab. ÄS §-st 506 lg 6 tulenevalt pidi aktsiaseltsi nimel ehitise omandamiseks olema

nõukogu, selle puudumisel aktsionäride üldkoosoleku otsus, kui aktsiaseltsi põhikirjas ei ole ette

nähtud teisiti. Seadusega ettenähtud otsust ei asenda aktsiaseltsi juhtorganite otsused muudes tema

tegevusega seotud küsimustes. Ehitiste omandamise tehingu võis kohus lugeda seega kehtivaks ainult

tingimusel, kui aktsiaseltsi nõukogu või selle puudumisel aktsionäride üldkoosolek selle hiljem heaks

kiitis. Kohtud on tuvastanud, et sellist otsust hageja vastu võtnud ei ole.

Hagi rahuldamata jätmise põhjendamisel lähtus ringkonnakohus eeldusest, et tehing on hilisema

heakskiidu tõttu kehtiv. Kostja V. Ambrosiusele ei saa panna vastutust hagejale võimaliku kahju

tekitamise eest TsK § 448 alusel ka siis, kui tehing on tühine. Kohus tuvastas, et V. Ambrosius oli

ostu-müügilepingu sõlmimise ajal hageja töötaja, kes tehingut tehes täitis oma töökohustusi ning

kelle vastutus võib nende täitmata jätmise või mittekohase täitmisega tekitatud kahju eest järgneda

töökoodeksis sätestatud korras. Sellist nõuet tema vastu ei ole esitatud. Hageja ei ole viidanud

alusele, millest tuleneks, et ostu-müügilepingu sõlmimise ajal hagejal juhatus puudus ning seda

asendavaks organiks oli tegevdirektor. Seega on V. Ambrosiuse vastu kahju tekitamise üldalusel

esitatud hagi rahuldamata jätmine põhjendatud.

Notariaadiseaduse § 20 lg 1 kohaselt vastutab notar otsese varalise kahju eest, mis on tekkinud tema

tahtlike või raskest ettevaatamatusest tingitud ebaõigete tegude tagajärjel. Sama paragrahvi lõike 2

järgi vastutab notar ettevaatamatuse tõttu tekkinud kahju eest ainult selles ulatuses, mis jääb

hüvitamata selle kahju tekitanud teiste isikute poolt. Notariaadiseaduse § 47 lg 3 kohaselt kontrollib

notar tehingu tõestamisel, kui tehing tehakse esindaja kaudu, esindaja volitusi. Ringkonnakohus

tuvastas, et kostja K. Sepp ei kontrollinud V. Ambrosiusel tehingu tegemiseks volituste olemasolu

piisavalt. Seega tuleb apellatsioonikohtul asja uuel läbivaatamisel hinnata, kas nõutav hüvitis on

otsene varaline kahju, mis tekkis kostja õigusvastase teo tagajärjel ning kas õigusvastases teos esineb

kostja süü ettevaatamatusena või raske ettevaatamatusena.

V. Ambrosius palus kohtukulude nimekirjas Advokaadibüroo Glikman & Glikman 7. mai 2001. a

kassa sissetuleku orderile nr 29 ja samast kuupäevast arvele nr 244 tuginedes hagejalt välja mõista 11

800 krooni, mille V. Ambrosius on tasunud vandeadvokaadi osavõtu eest Riigikohtus. TsMS § 61 lg 1

p 1 alusel loeb kolleegium V. Ambrosiuse vajalikuks ja põhjendatud kuluks tema esindaja

vandeadvokaat L. Glikmani abi eest Riigikohtus 6 000 krooni.

Juhindudes TsMS §-st 362 p 2, kolleegium

o t s u s t a s:

Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 27. detsembri 2000. a otsus osas, millega

jäeti rahuldamata Ühisliisingu AS hagi Kai Sepa vastu ja osas, millega mõisteti Ühisliisingu AS-

lt Kai Sepa kasuks välja kohtukulud 12 000 krooni ning saata asi tühistatud osas uueks

läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.

Muus osas jätta ringkonnakohtu otsus muutmata.

Rahuldada kassatsioonkaebus osaliselt.

Välja mõista Ühisliisingu AS-lt 6000 (kuus tuhat) krooni Väino Ambrosiuse kasuks Riigikohtus

osutatud õigusabi eest tasutu katteks.

Tagastada Ühisliisingu AS-le 17. jaanuaril 2001. a makstud kautsjon 20 000 (kakskümmend

tuhat) krooni.

A. Kull, J. Luik, T. Vernik