3-2-1-68-01 · Riigikohus

3-2-1-68-01

M Ä Ä R U S

Tartus 12. juunil 2001. a

Eesti Vabariigi hagi OÜ B&E, OÜ Agrin Partion ja AS Verest vastu omandiõiguse

tunnustamiseks ja vara võõrast ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks.

Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja L. Laarmaa, liikmed J. Luik ja T. Vernik, vaatas

avalikul kohtuistungil 21. mail 2001. a läbi OÜ B&E erikaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu

tsiviilkolleegiumi 27. detsembri 2000. a määruse tsiviilasjas nr II-2/1641/00.

I. Asjaolud ja varasem menetluse käik

Tallinna Linnakohtu 25. augusti 2000. a otsusega rahuldati Eesti Vabariigi hagi ning Tallinnas Küti

17A asuvad ehitised ja rajatised nõuti välja OÜ B&E ja OÜ Agrin Partion ebaseaduslikust valdusest.

Kostja OÜ B&E esitas kohtuotsusele apellatsioonkaebuse, tasudes sellelt riigilõivu 60 krooni.

Tallinna Ringkonnakohus tagastas apellatsioonkaebuse Tallinna Linnakohtule põhjendusega, et

apellant ei ole tasunud riigilõivu seaduses ettenähtud suuruses. Tallinna Linnakohtu 26. oktoobri

2000. a kirja kohaselt nähtub toimikus olevast 26. septembri 1997. a ostu-müügilepingust, et

vaidlusalune objekt on müüdud OÜ-le Agrin Partion 32 miljoni krooni eest. Sama kirjaga andis

linnakohus apellandile riigilõivu 1 120 000 krooni tasumiseks tähtaja 7. novembrini 2000. a. OÜ

B&E esitas kohtule 6. novembril 2000. a tõendi täiendava riigilõivu 35 940 krooni tasumisest.

Linnakohus tagastas 10. novembri 2000. a määrusega apellatsioonkaebuse OÜ-le B&E. Määruse

põhjendustel ei täitnud apellant kohtu nõudmist, mistõttu kaebust ei ole võimalik läbi vaadata ning

vastavalt TsMS §-le 304 lg 2 tuleb see tagastada.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium 27. detsembri 2000. a määrusega jäeti linnakohtu

10. novembri 2000. a määruse muutmata.

Määruse motiividel on kohus apellatsioonkaebuse TsMS § 304 lg 2 alusel põhjendatult tagastanud,

kuna OÜ B&E ei ole kohtu nõutud suuruses riigilõivu tasunud. Vastavalt riigilõivuseaduse (RLvS) §-

le 37 lg 1 ja 15 tuleb apellatsioonkaebuselt tasuda riigilõivu vaidlustatud summast lähtudes seaduse

lisas 2 ettenähtud suuruses. OÜ B&E vaidlustas apellatsioonkaebuses linnakohtu otsuse temalt Küti

17A hoonete ja rajatiste väljamõistmises. Kohus on vaidlustatud summa määramisel õigesti lähtunud

26. septembri 1997. a ostu-müügi- ja pandilepingus märgitud objekti hinnast 32 miljonit krooni,

millelt tasutakse riigilõivu 3,5%.

II. Erikaebus ja selle põhjendused

OÜ B&E palus erikaebuses ringkonnakohtu määruse tühistada protsessiõiguse normide rikkumise ja

materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu.

Hageja tasus hagi esitamisel riigilõivu 13 029 krooni. Ringkonnakohus määras kostjale

apellatsioonkaebuselt tasumisele kuuluva riigilõivu 1 120 000 krooni seadusevastaselt 26. septembri

1997. a ostu-müügilepingu ja pandilepingu alusel.

III. Vastus erikaebusele

Hageja leidis, et kostja erikaebus on põhjendamatu.

IV. Riigikohtu määruse põhjendused ja resolutsioon

Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu määrus tuleb tühistada TsMS § 363 p 2 alusel protsessiõiguse

normide olulise rikkumise tõttu.

Tallinna Linnakohtu 25. augusti 2000. a otsusega rahuldati Eesti Vabariigi hagi, tunnustati hageja

omandiõigust Tallinnas Küti 17A asuvatele ehitistele ja rajatistele ja nõuti need välja OÜ B&E

ebaseaduslikust valdusest. OÜ B&E esitas sellele otsusele apellatsioonkaebuse. RLvS § 37 lg 14

kohaselt tasutakse kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse esitamisel, välja arvatud sama paragrahvi

lõikes 15 sätestatud juhul, riigilõivu samas ulatuses, mis tasutakse avalduse esialgsel esitamisel

esimese astme kohtule. RLvS § 37 lg 15 sätestab, et varalistes vaidlustes tasutakse riigilõivu sama

paragrahvi lõikes 1 toodud riigilõivumäära järgi apellatsioonkaebuses vaidlustatud summast lähtudes.

Apellatsioonkaebuses vaidlustatud summa määramisel tuleb lähtuda väljanõutud vara hagihinnas

väljenduvast väärtusest. TsMS § 48 lg 1 p 1 ja 2 kohaselt määratakse nii omandiõiguse tunnustamise

kui vara väljanõudmise hagis hagihind hagetava vara väärtusega ning sama paragrahvi 2. lõike

kohaselt nimetab hagihinna hageja. Hagihinna määrab kohus, kui hageja nimetatud hagihind ilmselt

ei vasta vara tegelikule väärtusele (TsMS § 48 lg 2). Seega peab hagi hinna - hagetava vara väärtuse -

kohus kindlaks määrama hagiavalduse vastuvõtmisel. Üksnes juhul, kui hagi esitamisel on hagi hinda

raske kindlaks määrata, määrab kohus TsMS § 50 lg 1 alusel riigilõivu esialgse suuruse. Riigilõivu

lõpliku suuruse määrab kohus kohtuotsuses. Linnakohtu otsusega on OÜ-lt B&E välja mõistetud

riigilõiv 13 029 krooni. Kuna kohtuotsusest tulenevalt on väljamõistetud vara väärtuseks hageja

nimetatud hagihind, millelt riigilõiv on 13 029 krooni, ei saa apellatsioonkaebuses vaidlustatud

summa sellest hagihinnast erineda. Seega puudus kohtul alus nõuda apellatsioonkaebuselt riigilõivu

lähtudes 26. septembri 1997. a ostu-müügi ja pandilepingust.

Juhindudes TsMS §-st 362 p 5, kolleegium

m ä ä r a s:

Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 27. detsembri 2000. a määrus.

Ringkonnakohtul võtta apellatsioonkaebus menetlemiseks.

Erikaebus rahuldada.

Tagastada Viktor Perevalovile OÜ B&E erikaebuselt 8. jaanuaril 2001. a tasutud kautsjon 700

(seitsesada) krooni.

L. Laarmaa, J. Luik, T. Vernik