3-1-1-75-01 · Riigikohus

KOHTUMÄÄRUS

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 8. juunil 2001

3-1-1-75-01

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Ott Järvesaar ning liikmed Lea Kivi ja Jüri Rätsep vaatas tõlgi Lüüli Lombi osavõtul

5. juunil 2001. a toimunud avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi

S. H. haldusõiguserikkumise asja HÕS 1031 lg 1 järgi

Menetlusosalisena võtsid kohtuistungist osa S. H., tema esindaja vandeadvokaat Jaak Pikma ja Ida-Viru Politseiprefektuuri ülemkomissar

Herman Piirsalu.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Ida-Viru Politseiprefektuuri vaneminspektor Igor Penkin koostas 31. mail 2000. a haldusõiguserikkumise protokolli S. H. suhtes, mille

järgi tuli viimase poolt juhitud sõiduautol 23. mail 2000. a kell 22.00 Kohtla-Järvel X tn. N maja ees ratas alt ära ja veeres otsa kõnniteel

liikunud jalakäijale. Protokolli kohaselt ei veendunud autojuht enne väljasõitu sõiduki korrasolekus ja ei jälginud teel olles selle

tehnoseisundit, mille tagajärjel toimus liiklusavarii. Juht lahkus liiklusõnnetuse sündmuskohalt, millega rikkus liikluseeskirja (edaspidi LE)

p 53.1 ja p 196.3 nõudeid ning seega pani toime haldusõiguserikkumise HÕS § 1031 lg 1 järgi. Nimetatud haldusõiguserikkumise eest

karistati S. H. Ida-Viru Politseiprefektuuri ülemkomissari Herman Piirsalu 17. augusti 2000. a otsusega mootorsõiduki juhtimisõiguse

äravõtmisega kaheteistkümneks kuuks.

2. S. H. vaidlustas otsuse. Kohtla-Järve Linnakohus rahuldas 22. detsembril 2000. a kaebuse, tühistades Ida-Viru politseiprefektuuri

ülemkomissari otsuse haldusõiguserikkumise koosseisu puudumise tõttu ja lõpetas asjas menetluse.

Kohtuotsuse motiivide kohaselt on S. H. inkrimineeritud haldusõiguserikkumise protokollis ja otsuses LE p 53 lg 1 rikkumine, kuid selle eest

teda karistatud ei ole, mistõttu kohus leidis, et neid asjaolusid puudutavad tõendid ei ole asjakohased ja ei kuulu arvestamisele asja

läbivaatamisel. Samuti ei arvestanud kohus asja arutamisel A. K. ütlusi S. H. võimaliku alkoholijoobe kohta, kuna seda õiguserikkumist ei

ole S. H. inkrimineeritud.

S. H. karistati HÕS § 1031 lg 1 alusel, mis näeb ette vastutuse liiklusõnnetuses osalenud mootorsõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest

mitteteatamise eest, kui teatamine oli kohustuslik, või sealjuures politseilt saadud korralduste eiramise eest. Kohus asus seisukohale, et

nimetatud haldusõiguserikkumist saab toime panna vaid otsese tahtlusega " süüdlane peab tahtlikult eirama kohustust teatada

liiklusõnnetusest politseile. Tõendamist leidis, et S. H. helistas Ida-Virumaa Häirekeskusesse ja teatas avariist ning sellest, et kannatanu vajab

meditsiinilist abi. Sellega luges S. H. kohustuse täidetuks. Ta ei teadnud ega pidanudki teadma, miks politsei õnnetuskohale ei saabunud. Tal

oli põhjust eeldada, et häirekeskus edastab teate politseile. Seega on tõendatud S. H. süü puudumine.

3. Kohtla-Järve Linnakohtu otsuse peale esitas apellatsioonkaebuse Ida-Viru Politseiprefektuur, kes palus vaidlustatav kohtuotsus tühistada ja

teha uus otsus.

4. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium rahuldas apellatsioonkaebuse, tühistas Kohtla-Järve Linnakohtu 22. detsembri 2000. a otsuse ja

tegi uue otsuse, millega jättis Ida-Viru Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna ülemkomissar H. Piirsalu 17. augusti 2000. a otsuse

muutmata.

Kriminaalkolleegium leidis, et tegemist oli liiklusõnnetusega sel ajal kehtinud LE p 2 tähenduses. Vastavalt LE p-dele 196.2 ja 196.3 peab

juht juhul, kui liiklusõnnetuses on kannatanuid, kutsuma vajaduse korral välja kiirabi ning teatama juhtunust politseisse. Järelikult on

liiklusõnnetuse puhul politseile teatamine kohustuslik. Haldusõiguserikkumise materjalide kohaselt kutsus S. H. häirekeskuse numbril 112

välja kiirabi. Teede- ja sideministri 7. juuni 2000. a määruse nr 37 kohaselt on üleriigiline politsei väljakutse lühinumber 110, millele

helistamise kohta andmed puuduvad. Ringkonnakohus lisas, et peab S. H. määratud karistust põhjendamatult rangeks, kuid kolleegiumil

puudub alus selle vähendamiseks või muutmiseks, kuna haldusõiguserikkuja ega tema esindaja ei ole seda taotlenud.

MENETLUS RIIGIKOHTUS

5. Kassatsioonkaebuse esitas S. H. esindaja vandeadvokaadi vanemabi Jaak Pikma, kes palub tühistada Viru Ringkonnakohtu otsus S. H.

halduskaristuse määramise kohta ja lõpetada haldusõiguserikkumise asjas menetlus. Ta leiab, et Kohtla-Järve Linnakohtu otsus on

põhjendatud, seaduslik ja vastab asja tehioludele.

5.1 Kassatsioonkaebuse motiivide kohaselt on apellatsioonkaebus esitatud tähtaega rikkudes, apellant ei tõendanud, millal ta kohtuotsuse

kätte sai.

5.2 Viru Ringkonnakohtu otsuses esitatud põhjused on vastuolus kohtuotsuse resolutiivosaga. Kohus leidis, et määratud karistus on

põhjendamatult range, kuid jätab otsuse resolutiivosas siiski selle muutmata.

5.3 H. Piirsalu poolt on S. H. halduskaristus määratud 17. augustil 2000. a, so ajal, mil haldusõiguserikkumine oli juba aegunud.

6. Kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele ei nõustunud Ida-Viru Politseiprefektuuri ülemkomissar kaebusega ja leidis, et Viru

Ringkonnakohtu otsus on õige.

6.1 Eesti Vabariigis kehtib kaks häirenumbrit: 112 " häirekeskus ja 110 " politsei korrapidamisteenistus. Politseile teatamiseks tuleb lugeda

helistamine viimasel numbril.

6.2 Kassaator ei ole täpsustanud, millist HÕS sätet on ringkonnakohus rikkunud. Samuti pole täpsustatud ega tõendatud väidet selle kohta, et

apellatsioonkaebus oleks esitatud hilinenult.

6.3 Halduskaristus on määratud õigeaegselt kriminaalasja algatamisest keeldumise määruse suhtes.

7. Riigikohtu istungil toetasid S. H. ja tema kaitsja esitatud kassatsioonkaebust. Ülemkomissari arvates on Viru Ringkonnakohtu otsus õige ja

kassatsioonkaebus ei kuulu rahuldamisele.

8. Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustub Viru Ringkonnakohtu järeldustega selles, et S. H. pani 23. mail 2000. a toime liiklusõnnetuse,

mille tagajärjel sai kannatada jalakäija. Vastavalt tol ajal kehtinud Liikluseeskirja p-le 196.3 pidi juht teatama juhtunust politseisse.

Käsitletavas asjas puuduvad igasugused tõendid selle kohta, et S. H. kui autojuht selle kohustuse täitis. Asjaolu, et erinevad operatiivtalitused

- kiirabi, häirekeskus, päästeteenistus, politsei- vahetavad omavahel informatsiooni, ei vabasta sõidukijuhti kohustusest teatada juhtunust

politseisse, kui liiklusõnnetuses on kannatanuid.

9. Riigikohtu kriminaalkolleegium ei nõustu kassatsioonkaebuses väidetuga, et apellatsioonkaebus on esitatud tähtaega rikkudes. Vastavalt

HÕS §-le 306 on menetluses osalenud õigus isikutel maa- või linnakohtu otsust haldusõiguserikkumise asjas edasi kaevata 10 päeva jooksul,

arvates otsuse kättesaamise päevast. Asja materjalidest nähtub, et kooskõlas HÕS §-s 305 sätestatuga on Kohtla-Järve Linnakohtu kohtunik

saatnud Ida-Viru Politseiprefektuurile kohtuotsuse 27. detsembril 2000. a (tl 65). Kohtukolleegium märgib, et isegi kui lähtuda sellest

kuupäevast ja eeldada, et kohtuotsuse väljastamise ja kättesaamise kuupäev on kokkulangevad, on apellatsioonkaebuse esitamine 8. jaanuaril

2001 seaduslik, sest tähtpäev langeb puhkepäevale ja seetõttu on õigustatud kaebuse esitamine puhkepäevale järgnenud tööpäeval. Sõltuvalt

postitamise ajast on tõenäoline kohtuotsuse kättesaamine 29. detsembril, mida väidetakse ka apellatsioonkaebuses.

10. Ekslik on kassaatori väide , et S. H. määrati karistus ajal, mil õiguserikkumine oli juba aegunud. Kooskõlas Riigikohtu otsusega nr 3-1-1-

31-01 (RT III, 2001, 12, 126) peab aegumise puhul lähtuma teo toimepanemise ajal kehtinud seaduse redaktsioonist. Liiklusõnnetus toimus

23. mail 2000. a. Teo toimepanemise ajal kehtis HÕS § 30 lg 2 järgmises redaktsioonis: "Kui kriminaalasja algatamisest keeldutakse või

kriminaalasi lõpetatakse, kuid haldusõiguserikkuja tegevuses on haldusõiguserikkumise tunnused, võib halduskaristuse määrata mitte hiljem

kui kahe kuu jooksul kriminaalasja algatamisest keeldumise või selle lõpetamise määruse tegemise päevast alates. Seega tuleb

haldusõiguserikkumise asjas teha otsus hiljemalt kahe kuu jooksul kriminaalasja algatamisest keeldumise määruse tegemisest. Kuna vastav

määrus tehti 20. juunil 2000, siis 17. augustil 2000 tehtud otsus on tähtaegne.

11. Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustub aga sellega, et Viru Ringkonnakohtu otsus on vastuoluline. Ringkonnakohtu

kriminaalkolleegium märgib, et S. H. määratud karistus on põhjendamatult range, kuid leiab, et kolleegiumil puudub alus selle

vähendamiseks või muutmiseks, sest haldusõiguserikkuja ega tema esindaja pole vastavat taotlus kohtule esitanud. Ringkonnakohtu see

järeldus ei tulene asja materjalidest ega seadusest.

S. H. kaebuses Ida-Viru Maakohtule sisaldub taotlus karistuse vähendamiseks (tl 5). Kohtla-Järve Linnakohus rahuldas S. H. kaebuse täies

ulatuses, tühistas tema süüditunnistamise ja karistamise HÕS § 1031 lg 1 järgi ning lõpetas asjas menetluse. Selle otsuse peale esitas

apellatsioonkaebuse karistuse määranud isik, kelle kaebuse alusel ringkonnakohus asja läbi vaatas. Apellatsioonkaebusele esitas S. H.

kirjalikud vastuväited ja ringkonnakohtu istungil taotles ta linnakohtu otsuse jõusse jätmist. Ringkonnakohus, tühistades täielikult linnakohtu

otsuse ja jättes jõusse politseikomissari poolt tehtud otsuse, pidi otsuse tegemisel lähtuma ka S. H. esitatud kaebuses sisalduvatest taotlustest.

Vastavalt HÕS § 30726 lg-le 2 on ringkonnakohtul õigus muuta või tühistada esimese astme kohtulahend. Seega lasub ringkonnakohtul

kohustus kontrollida, kas ametiisiku poolt määratud karistus on seaduslik ja põhjendatud ning lahendama uue otsuse tegemisel ka vastutusele

võetud isiku kaebuses sisalduvad taotlused. Riigikohus leiab, et ringkonnakohus on rikkunud asja arutamisel HÕS §-s 247 sätestatud

asjaosaliste võrdõiguslikkuse põhimõtet ja pannud põhjendamatult ebavõrdsesse olukorda isiku, kelle suhtes linnakohtus menetlus lõpetati.

Sellise menetlusnormi rikkumise loeb Riigikohus oluliseks ja tühistab seetõttu osaliselt ringkonnakohtu otsuse.

12. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes HÕS § 311 lg-st 2, § 324 lg 1 p-st 2 ja § 326 lg-st 1, Riigikohtu kriminaalkolleegium

m ä ä r a s:

1. Tühistada Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 12. märtsi 2001. a otsus S. H. haldusõiguserikkumise asjas HÕS § 1031

järgi osas, millega jäeti jõusse Ida-Viru Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna ülemkomissari poolt määratud karistus.

2. Saata selles osas haldusõiguserikkumise asi uueks läbivaatamiseks Viru Ringkonnakohtule.

3. Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt, kassatsioonkautsjon tagastada.

Kohtumäärus jõustub 8. juunil 2001 ja ei kuulu edasikaebamisele.

Eesistuja Ott Järvesaar

Liikmed Lea Kivi, Jüri Rätsep