3-1-1-69-01 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 8. juunil 2001

3-1-1-69-01

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Peeter Vaher ning liikmed Eerik Kergandberg ja Jüri Rätsep vaatas 22. mail 2001. a

toimunud avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja

L. K. süüdistuses KrK § 1331 lg 2 järgi.

Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa L. K. kaitsja vandeadvokaat Ingrid Kullerkann ja riigiprokurör Marge Püss.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Tallinna Linnakohtu 17. jaanuari 2001. a otsusega tunnistati L. K. süüdi KrK § 1331 lg 2 järgi, talle mõisteti karistuseks vabadusekaotus

üheks aastaks ja kuueks kuuks ning ta vabastati katseajaga kolmeks aastaks tingimuslikult karistuse kandmisest. Tsiviilhagi rahuldamiseks

mõisteti L. K. välja 1 miljon krooni Pankade Kaardikeskus AS kasuks.

L. K. tunnistati süüdi selles, et tema, töötades Pankade Kaardikeskuse AS makseterminaalide tehnikuna, seega isikuna, kel puudub õigus

jälitustegevuse seaduse (JtS) § 12 lg 2 p-s 1 sätestatud jälituse erandtoiminguteks, sisenes 1997. a juunis tahtlikult oma töökohas Tallinnas X tn

N asuva Pankade Kaardikeskus AS-i andmepankadesse teabe kogumise ja salvestamise eesmärgil. L. K. tööülesannetesse ei kuulunud töö

andmepankades, kuid kasutades ära oma teenistusseisundit ning enda ja teise kaardikeskuse töötaja kasutajanime ning parooli, otsis ta välja

kaardikeskuse kliente puudutavat teavet. L. K. salvestas CD plaadile ja sellelt hiljem oma kodus asuva arvuti kõvakettale Pankade Kaardikeskus

AS arvuti andmebaasist leitud failid piirid.dbf, cleterm.dbf ja clie0010.dbf, mis sisaldasid andmeid firmasaladusest: Eurocardi omanike nimesid,

krediitkaardi numbreid, pangakontosid, krediidilimiite ja andmeid osaliselt sooritatud tehingute kohta. Nende tegudega teostas L. K. jälituse

erandtoiminguid, omamata selleks jälitustegevuse seadusest tulenevat õigust. L. K. diskrediteeris oma tegevusega eelnimetatud aktsiaseltsi ja

tekitas viimasele kahju 1 miljon krooni.

2. Tallinna Linnakohtu 17. jaanuari 2001. a otsuse peale esitas apellatsioonkaebuse kohtualuse L. K. kaitsja vandeadvokaat Ingrid Kullerkann,

kes taotles otsuse tühistamist ja L. K. õigeksmõistmist.

3. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 27. veebruari 2001. a otsusega jäeti linnakohtu eeltoodud otsus muutmata. Täpsustuse korras

jäeti kohtuotsuse kirjeldav-motiveerivast osast välja L. K. süüditunnistamine varjatult tööruumi sisenemise eest, sest selles teos süüdistatuna ei

olnud teda kohtu alla antud. Muus osas nõustus kriminaalkolleegium L. K. tegevusele I astme kohtu poolt antud õigusliku hinnanguga.

Ringkonnakohtu otsuses märgitu kohaselt on apellatsioonkaebuses õigesti avatud JTS § 2 lg 2 sisu. Nimelt on kõnealuses õigusnormis

muuhulgas sätestatud, et andmepankadesse varjatult sisenemine teabe kogumise ja salvestamise eesmärgil on jälituse erandtoiming.

Kohtukolleegium, nõustudes ka apellandi selle väitega, et jälitustegevusel on oma eesmärk, täpsustas, et jälitustegevuse eesmärgid on loetletud

JTS §-s 3. Ringkonnakohus ei nõustunud apellandiga selles, et L. K. vastutus KrK § 1331 lg 2 järgi on välistatud seetõttu, et tal puudus eesmärk

koguda andmeid konkreetse isiku kohta. Viidates taas JTS § 2 lg-le 2 rõhutas ringkonnakohus, et ebaseaduslik on igasugune jälitustegevus,

mida teostavad JTS § 6-s loetlemata ametkonnad. Ringkonnakohtu otsuses rõhutatakse ka seda, et KrK § 1331 lg-s 2 ettenähtud kuriteokoosseis,

erinevalt sama paragrahvi esimeses lõikes ettenähtud kuriteokoosseisust, ei eelda, et jälitustegevusega rikutaks perekonna, eraelu või kodu

puutumatust. Seetõttu ei omagi L. K. tegevuse kvalifitseerimisel KrK § 1331 lg 2 järgi tähtsust asjaolu, kas füüsilised isikud, kelle eraelu

puudutavaid andmeid kohtualune kogus ja salvestas, on realiseerinud oma õigusi kannatanuna või mitte.

Ringkonnakohus nõustus linnakohtu otsusega ka L. K. tsiviilhagi väljamõistmise osas. Ringkonnakohtu otsuses märgitakse, et L. K. poolt

sõlmitud töölepingu p 12.1 kohaselt pidi ta hüvitama firmale firmasaladuse rikkumise või töölepingu muul viisil rikkumisega põhjustatud kahju.

On tuvastatud, et L. K. poolt toimepandud kuriteo tulemina sai firmasaladus teatavaks kolmandale isikule, sest konfidentsiaallepingu p 1

kohaselt on kolmandaks isikuks muuhulgas iga isik peale Panga ja Kaardikeskuse. Samuti on tuvastatud, et nimetatud konfidentsiaallepingu

alusel on kaardikeskus heastanud pankadele tekitatud kahju.

Menetlus Riigikohtus

4. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 27. veebruari 2001. a otsuse peale esitas kassatsioonkaebuse süüdimõistetu kaitsja

vandeadvokaat I. Kullerkann, kes taotleb selle kohtuotsuse tühistamist ja L. K. õigeksmõistmist järgmiste põhjendustega.

4.1 Kassaator rõhutab, et ebaseaduslik jälitustegevus on kuritegu isiku poliitiliste ja tööalaste õiguste vastu ning eeldab seetõttu isiku

tuvastamist, kelle õigusi on rikutud. KrK § 1331 mõtte järgi peab isiku tegevus esiteks vastama JTS § 12 lg-s 2 sätestatud jälituse erandtoimingu

tunnustele ja teiseks tuleb kindlaks teha, et jälitustegevus pandi toime JTS tähenduses, s.t konkreetse isiku suhtes või kuriteo toime pannud

konkreetse isiku välja selgitamiseks. Need asjaolud on kaitsja arvates tuvastamata.

4.2 Kohus on kassaatori arvates ebaõigesti mõistnud jälitustegevuse seadust ja see on viinud kriminaalseaduse ebaõige kohaldamiseni.

Kassaator väidab, et L. K. huvitasid küll kõnealustes andmebaasides paiknevad andmed, kuid tema eesmärgiks ei olnud jälitustegevus mingi

konkreetse isiku suhtes. Kaitsja möönab sisuliselt, et L. K. tegevuses võisid olla KrK §-s 271 ettenähtud kuriteo tunnused.

4.3 Vandeadvokaat I. Kullerkann on seisukohal, et kohus on oluliselt rikkunud KrMK § 41 lg-s 1 sätestatut ja taotleb selle rikkumise

tunnistamist kriminaalmenetluse seaduse oluliseks rikkumiseks AKKS § 39 lg 4 mõttes. Kassaator rõhutab, et käesoleva juhtumi puhul on

kohus rahuldanud tsiviilhagi ilma, et oleks analüüsitud ja tuvastatud põhjuslikku seost L. K. teo ja põhjustatud kahju vahel. Siinjuures viitab

kassaator Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 21. novembri 1995. a otsusele nr III - 1/1-75/95, milles on märgitud, et kuriteo läbi varalise kahju

kandmisest on alust rääkida siis, kui kuriteo ja tekkinud varalise kahju vahel on otsene ja vahetu põhjuslik seos.

5. Riigikohtu istungil esitatud seletuses toetas kaitsja kassatsioonkaebuses sisalduvat taotlust, prokurör taotles ringkonnakohtu vaidlustatud

kohtuotsuse muutmata jätmist.

6. Riigikohtu kriminaalkolleegium, olles tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosaliste seletused, leiab, et kaebus on

põhjendatud ja see tuleb rahuldada.

6.1 KrK §-s 1331 seostatakse ebaseaduslikku jälitustegevust JtS § 12 lg-tes 1 ja 2 loetletud jälitustoimingutega. Kuid nii seadusliku kui ka

ebaseadusliku jälitustegevuse olemuse mõistmisel ei saa lähtuda mitte üksnes JtS §-st 12 vaid tuleb arvestada kogu JtS-s süstemaatiliselt

sätestatut. Tuleb nõustuda kassatori põhimõttelise seisukohaga, et lubatud jälitustoiming JtS mõttes, sealhulgas ka JtS § 12 lg 2 p-s 1 ettenähtud

varjatud sisenemine andmepankadesse on käsitatav kas ühe või mitme konkreetse isiku suhtes salajase teabe kogumisena. Siinjuures on oluline

rõhutada, et nii erialakirjanduse kui ka uurimispraktikas tavatsetakse kõnealuse jälitustoimingu olemuslikke tunnuseid silmas pidades nimetada

seda toimingut andmepankade ristkasutuseks. Selline terminikasutus osutab asjaolule, et kõnealuse jälitustoiminguga ei ole tegemist mitte

lihtsalt andmepanka sisenemisel vaid alles siis, kui andmepangast või erinevatest andmepankadest saadavat teavet võrreldakse omavahel

eesmärgiga saada uut teavet mingi konkreetse isiku kohta.

6.2 Kooskõlas eelöelduga nõustub Riigikohtu kriminaalkolleegium kassaatoriga ka selles, et ebaseaduslikust jälitustegevusest KrK §-s 1331 lg 2

mõttes on põhjust rääkida siis, kui mingi JtS § 12 lg-s 2 loetletud erandtoimingule vastava teo on toime pannud isik, kes ei olnud selleks JtS

kohaselt õigustatud ja kui sellise teoga sooviti saada salaja teavet kas ühe või mitme konkreetse isiku kohta.

6.3 Nõustuda tuleb kassaatoriga selleski, et käsitletava kriminaalasja menetlemisel ei ole tuvastatud, et L. K. oleks tunginud Pankade

Kaardikeskus AS-i andmepankadesse eesmärgiga saada, koguda ja töödelda salaja teavet mingi konkreetse isiku suhtes. Seetõttu puudub L. K.

käitumises KrK § 1331 lg-s 2 ettenähtud kuriteokoosseis.

Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 63 p-st 3 ja § 65 lg-st 3 ning KrMK § 268 lg-st 4 ja § 269 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium

o t s u s t a s:

1. Tühistada Tallinna Linnakohtu 17. jaanuari 2001. a ja Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 27. veebruari 2001. a otsused L. K.

süüditunnistamises ja karistamises KrK § 1331 järgi ja mõista L. K. õigeks tema käitumises kuriteokoosseisu puudumise tõttu.

2. Tsiviilhagi jätta läbivaatamata.

Kohtuotsus jõustub 8. juunil 2001. a ega ole edasikaevatav.

Eesistuja Peeter Vaher

Liikmed Eerik Kergandberg, Jüri Rätsep