3-1-1-70-01 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 7. juunil 2001. a

3-1-1-70-01

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Lea Kivi ning liikmed Jüri Ilvest ja Ott Järvesaar vaatas 22. mail 2001. a toimunud

avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja

A. J.-i süüdistuses KrK § 76 lg 1 järgi

Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa süüdimõistetu A. J., tema kaitsja vandeadvokaat Kenno Vilippus ja riigiprokurör Marge Püss.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. A. J. anti kohtu alla süüdistatuna selles, et 22. augustil 2000. a kell 14.33 toimetas ta Valga-2 piiripunkti kaudu tahtlikult tollikontrolli

eest kõrvale hoides üle Eesti Vabariigi tollipiiri Läti Vabariiki ja kell 14.47 ajal uuesti sama piiripunkti kaudu Eesti Vabariiki 99 450 Soome

marka (FIM) ja 21 297 Läti latti (LVL), mille väärtus Eesti Panga ametliku kursi kohaselt oli kokku 870 938 krooni 60 senti. Samal päeval

kell 15.36 toimetas A. J. nimetatud valuuta uuesti Valga-2 piiripunkti kaudu Läti Vabariiki ja kell 17.30 tõi ta Läti Vabariigist Valga-2

piiripunkti kaudu Eesti Vabariiki 50 000 USA dollarit (USD), mille väärtus Eesti Panga ametliku kursi järgi oli 870 418 krooni 50 senti.

Tollikontrollist kõrvalehoidmine seisnes valuuta üle piiri toimetamises ilma seda tollis deklareerimata.

Seega pani A. J. süüdistuse kohaselt toime salakaubaveo, so tollikontrollile kuuluva kauba ebaseadusliku toimetamise üle Eesti tollipiiri

toimetamise suures ulatuses tollikontrollist kõrvale hoides Tolliseaduse (edaspidi TS) § 65 lg 4 p 1 tähenduses, mis on kuritegu KrK § 76

lg 1 järgi.

2. Valga Maakohtu 11. detsembri 2000. a otsusega mõisteti A. J. KrK § 76 lg 1 järgi õigeks süü tõendamatuse tõttu. Maakohus jõudis

järeldusele, et kohtualune ei toimetanud valuutat üle tollipiiri salaja ega pettuslikul viisil tollikontrollist kõrvale hoides. Kohtualune kandis

raha kotis ning piirivalvuri järelepärimisele, mida ta kotis kannab, vastas kohtualune, et kotis on raha. Kontrollimisel selgus, et kotis oli 50

000 USD, mis ei olnud deklareeritud vastavalt Eesti Panga 18. märtsi 1994. a käskkirjaga nr 17 fikseeritud valuuta ja väärtpaberite

tollivormistuse korrale. Kohus asus seisukohale, et kaasasoleva valuuta deklareerimata jätmise eesmärgiks ei olnud tollikontrollist

kõrvalehoidmine, vaid kohtualusel puudus informatsioon, kuidas käituda deklareerimisele kuuluva kauba olemasolu korral ning temalt ei

küsitud, kas tal on sellist kaupa kaasas. Kohus leidis, et sellise informatsiooni andmine ja küsimuste esitamine on ametiisikute

(piirivalvurite) kohustus ning eraisik ei ole kohustatud teadma kõigi Eesti Vabariigi piiri- ja tollipunktide tegevuse eripära. Ainuüksi asjaolu,

et isik ületas piiri piiripunkti kaudu, kus riik ei ole organiseerinud tollikontrolli ja seetõttu pole võimalik täita tollideklaratsiooni, ei ole

kvalifitseeritav salakaubaveona.

3. Valga Maakohtu 11. detsembri 2000. a otsuse peale esitas Valga Prokuratuuri vanemprokurör Küllike Taits apellatsioonprotesti, milles ta

taotles kohtuotsuse tühistamist, A. J. süüdimõistmist KrK § 76 lg 1 järgi ja tema karistamist rahatrahviga 150 päevamäära ulatuses, so 6900

krooni.

4. Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 7. märtsi 2001. a otsusega Valga Maakohtu 11. detsembri 2000. a otsus tühistati. A. J.

tunnistati süüdi KrK § 76 lg 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks rahatrahv ühe tuhande päevamäära ulatuses, so 46 000 krooni.

Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi põhjenduste kohaselt kinnitas A. J. ringkonnakohtus, et oli teadlik kohustusest deklareerida

kaasas olev valuuta, kuid Valga-2 piiripunktis tal selline võimalus puudus. Seetõttu jäi tal valuuta deklareerimata. Kriminaalkolleegium

leidis, et valuuta toimetamine üle riigipiiri toimus tollikontrollist kõrvale hoides, kuna kohtualune ei deklareerinud endaga kaasas olnud

valuutat tollis. Ringkonnakohus asus seisukohale, et tollikontrollist kõrvalehoidmine on ka riigipiiri ületamine deklareerimisele kuuluvate

kaupadega piiripunktides, mis ei ole allutatud tollikontrollile ja milles puudub tolliteenistus. Tolliseaduse § 15 lg 1 alusel tuleb kauba

tolliterritooriumile toimetamise või sellelt väljatoimetamise loa saamiseks deklareeritav kaup tollis deklareerida. Deklareerimise kohustus

on pandud kauba omanikule. Deklareeritava kauba olemasolu tuvastamine ei kuulu piirivalvurite ülesannete hulka., Ületades korduvalt

riigipiiri kohas, kus polnud võimalik kaupa deklareerida, hoidis A. J. kõrvale tollikontrollist.

A. J. ei oleks saanud kaasasolnud valuutaga seaduslikult piiri ületada, kuna Eesti Panga 18. märtsi 1994. a käskkirja nr 17 “Valuuta ja

väärtpaberite kord” p 1 sätestab, et valuuta deklareerimise nõue on kehtestatud alates summast 80 000 krooni. Valuutasumma puhul üle

200 000 krooni on ametnikul õigus nõuda valuuta päritolu märkimist ning raha seaduslikku päritolu tõendava dokumendi esitamist. A. J.-il

vastavad dokumendid puudusid. AS Tavid kassa väljamineku orderist nähtub, et 25. augustil 2000. a ehk kolm päeva hiljem, on A. J.-ile

välja antud 50 000 USD. Tegelikult aga kohtualusele sellist valuutat väljastatud ei ole. Ringkonnakohtu arvates viitab nimetatud asjaolu

kaudselt A. J.-i soovile panna toime salakaubavedu.

Ringkonnakohus leidis, et prokuröri poolt taotletud karistus ei vasta toimepandud kuriteole ja ei teeni KrK §-s 20 toodud karistuse

eesmärki. Arvestades kohtualuse mitmekordset piiriületamist salakaubaga ning analoogiliste kuritegude rohkust, leidis ringkonnakohus, et

A. J.-i tuleb karistada rahatrahviga ühe tuhande päevamäära ulatuses.

MENETLUS RIIGIKOHTUS

5. Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 7. märtsi 2001. a otsuse peale esitas kassatsioonkaebuse kohtualuse kaitsja advokaat Urmas

Kiik, kes taotleb ringkonnakohtu otsuse tühistamist ja A. J.-i õigeks mõistmist.

5.1. Kassaator leiab, et salakaubaveoga on tegemist ainult juhul, kui tollikontrollist kõrvalehoidmine toimus pettuslikul viisil.

Ringkonnakohtu poolt KrK § 76 lg-le 1 antud tõlgendus viiks selleni, et tollikontrollist kõrvale hoidmise mõistel on kriminaalseaduse

tähenduses laiem sisu kui haldusvastutuse kohaldamisel, kuna haldusvastutust reguleerivad tolliseaduse sätted eeldavad tollikontrollist

kõrvale hoidmist pettuslikul viisil.

5.2. Veel ei nõustu kassaator ringkonnakohtu seisukohaga, et tollikontrollist kõrvalehoidmiseks saab lugeda ka riigipiiri ületamist

deklareerimisele kuuluva kaubaga piiripunktides, milles puudub tolliteenistus. Pole tõendatud A. J.-i poolt riigipiiri ületamine Valga-2

piiripunktis selleks, et hoiduda kõrvale tollikontrollist. Tolliteenistuse puudumisest Valga-2 piiripunktis piiriületajaid ei teavitatud.

5.3. Kassaator leiab, et ringkonnakohus on oluliselt rikkunud menetlusnorme, sest kohtuotsus on motiveerimata. Kohtuotsuses puuduvad

põhjendused, miks kohus luges kohtualuse ütlused mitteusaldusväärseteks. Samuti pole motiveeritud prokuröri poolt taotletust tunduvalt

raskema karistuse mõistmist.

6. Riigikohtu istungil toetasid A. J. ja tema kaitsja kassatsioonkaebust ja taotlesid selle rahuldamist. Prokuröri arvates ei kuulu

kassatsioonkaebus rahuldamisele.

7. Riigikohtu kriminaalkolleegium leidis, et kassatsioonkaebuses toodud väited ei anna alust Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi

otsuse tühistamiseks ja jätab seetõttu kassatsioonkaebuse rahuldamata.

7.1. Riigikohtu kriminaalkolleegium ei nõustu kassatsioonkaebuses esitatud väidetega, et kriminaalkorras karistatavat salakaubavedu eristab

haldusõigusrikkumisena käsitatavast salakaubaveost tollikontrollist kõrvalehoidmise viis.

Haldusõigusrikkumisena kvalifitseeritavat salakaubavedu eristab kuriteost KrK § 76 järgi eelkõige üle tollipiiri toimetatava kauba või muu

väärtuse kogus ehk ulatus (KrK § 76 lg 1) ja kauba liik - eriluba nõudev kaup või muu väärtus, radioaktiivne või lõhkematerjal, narkootiline

või psühhotroopne aine või nende ainete lähteaine, mittenarkootiline ravim, mürkaine, strateegiline kaup, tulirelv või laskemoon - (KrK

§ 76 lg 2).

Kauba või muu väärtuse üle tollipiiri toimetamise ebaseadusliku viisi osas salakaubaveo kui haldusõigusrikkumise ja kuriteo koosseisud

üksteisest ei erine. See tuleneb ka TS § 65 lg-st 4, mis sätestab, mida lugeda kauba üle tollipiiri ebaseaduslikuks toimetamiseks, kuid ei

erista haldusõigusrikkumist ja kuritegu teo toimepanemise viisi järgi.

KrK § 76 sätestab, et ebaseaduslik on kauba või muu väärtuse üle tollipiiri toimetamine, kui see toimub tollikontrolli eest varjatuna või

tollikontrollist kõrvale hoides või muul pettuslikul viisil. Seega loeb kriminaalseadus kauba või muu väärtuse üle tollipiiri toimetamist

pettuslikuks, kui see toimub tollikontrolli eest varjatuna või tollikontrollist kõrvale hoides. Samas ei ole kriminaalvastutus välistatud, kui

kaup või muu väärtus toimetatakse üle tollipiiri veel mõnel muul pettuslikul viisil, mida kriminaalseaduses kirjeldatud ei ole. Üheks

selliseks viisiks on näiteks TS § 65 lg 4 p 3 kohaselt üle tollipiiri toimetatava või toimetatud deklareeritava kauba deklareerimata jätmine

või deklareerimist tõendavate dokumentide esitamata jätmine.

7.2. Riigikohtu kriminaalkolleegium ei nõustu kassatsioonkaebuses esitatud väitega, et A. J.-i poolt valuuta üle Eesti tollipiiri toimetamine

ei toimunud tahtlikult tollikontrollist kõrvale hoides, kuna Valga-2 piiripunktis puudus avalik teave tollikontrolli puudumise kohta.

Vastavalt TS § 15 lg-tele 1 ja 2 tuleb kauba tolliterritooriumile toimetamise või sellelt väljatoimetamise loa saamiseks deklareeritav kaup

tollis deklareerida. Selleks tuleb tollile kirjalikult või automaatse andmetöötluse süsteemi sidevahendite kaudu esitada tollideklaratsioon.

Deklareeritava kauba ja tollideklaratsiooni esitab tollile deklarant või tema volitatud isik.

Füüsiliste isikute tollieeskirjade (RT I 1994, 66, 1147) p 7 kohaselt on füüsiline isik kohustatud omal initsiatiivil tolliametnikule

deklareerima temaga koos või temast eraldi liikuvas pagasis oleva kauba, kui selles on deklareerimisele kuuluvat kaupa. Sama eeskirja p 11

kohaselt võib tolliametnik olenemata sellest, kas füüsiline isik on suuliselt või kirjalikult deklareerinud deklareerimisele kuuluva kauba

puudumist või omamist, valikuliselt kontrollida deklareerimise õigsust. Kontrollimisel avastatud kauba ja isiklike asjade suhtes, mille

omamine on vastuolus käesolevate eeskirjade nõuetega, kohaldatakse erikonfiskeerimist TS-ga ettenähtud korras.

Piirivalveseaduse (RT I 1994, 54, 903) § 4 lg 2 p 4 kohaselt on piirivalve kohustuseks tõkestada tolliterritooriumile kauba ja muude

väärtuste ebaseaduslikku sisse- või sealt väljatoimetamist tollipunktide või –postide vahelisel tollipiiril ja territoriaalvetes.

Piirirežiimi eeskirja (RT I 1997, 69, 112) p 4 kohaselt peab Eestisse toodav kaup (vara, sealhulgas asjad, valuuta ja väärtpaberid, samuti

loomad) pärast riigipiiri ületamist ja Eestist väljaviidav kaup enne riigipiiri ületamist läbima piiri- ja tollikontrolli. Sama eeskirja p 18 lg-

te 1 ja 2 järgi on riigipiiri ületav isik kohustatud esitama piirikontrolli teostavale piirivalveametnikule riigipiiri ületamiseks ettenähtud

dokumendid; teatama viivitamatult piirikontrolli teostama asuvale piirivalveametnikule kaasasolevatest relvadest, laskemoonast,

erivahenditest, lõhkematerjalist, narkootilistest ning radioaktiivsetest ja muudest eriluba vajavatest esemetest ja ainetest; kontrollimise

käigus avastatud deklareerimata jäetud eriluba vajavad esemed ja ained kuuluvad erikonfiskeerimisele.

Eeltoodud sätetest nähtub, et füüsiline isik peab enne riigipiiri ületamist esitama tollikontrolliks tollideklaratsiooni deklareerimisele

kuuluvate kaupade kohta, et saada luba nende riigist väljatoimetamiseks. Piirikontrollile peab isik esitama kõik dokumendid, mis on

vajalikud piiri ületamiseks. Järelikult on isik kohustatud piirikontrollile esitama ka tollidokumendid deklareerimisele kuuluva kauba kohta.

Kõik need toimingud peab füüsiline isik tegema omal initsiatiivil. Tollikontrollil ja piirivalvel on kontrollifunktsioon.

7.3. Käesolevas kriminaalasjas tuvastatud asjaolude kohaselt liikus A. J. Valga-2 piiripunktis üle riigipiiri mitmel korral. Tema otseseks

kohustuseks oli enne riigipiiri ületamist deklareerida kaasasolev valuuta tollikontrollis. Kuna ta valuutat tollis ei deklareerinud, oli tema

kohustuseks teatada kaasasolevast deklareerimisele kuuluvast valuutast piirivalveametnikule. Vaatamata korduvatele piiriületamistele ei

avaldanud ta piirikontrolli teostanud piirivalveametnikule, et tal on kaasas deklareerimisele kuuluvat valuutat, mida ta sooviks deklareerida.

A. J.-i väide, et ta ei olnud teadlik Valga-2 piiripunktis tollikontrolli puudumisest ja piirivalveametnik ei kontrollinud, kas tal on kaasas

deklareerimisele kuuluvat kaupa ning seetõttu jättis ta tahtmatult valuuta deklareerimata, ei saa olla salakaubaveo eest tema vastutusest

vabastamise aluseks. Eelpool loetletud normatiivaktide kohaselt peab riigipiiri ületav isik omal initsiatiivil hoolitsema selle eest, et piiri

ületamise momendiks oleks tal kõik selleks vajalikud protseduurid täidetud. A. J.-i tahtlusele valuutat ebaseaduslikult üle riigi tollipiiri

toimetada viitab asjaolu, et ta ületas riigipiiri ja läbis Valga-2 piiripunktis piirikontrolli mitmel korral. Ta nägi, et piiril tollikontroll puudub

ja oli teadlik kaasasoleva valuuta tollis deklareerimise kohustusest. Vaatamata sellel ei võtnud ta midagi ette, et tagada valuuta üle riigipiiri

toimetamise seaduslikkus.

7.4. Riigikohtu kriminaalkolleegium ei nõustu kassatsioonkaebuses esitatud väitega, et ringkonnakohtu kriminaalkolleegium on A. J.-ile

karistuse mõistmisel rikkunud oluliselt kriminaalmenetluse seadust. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsusest nähtub, et karistuse

mõistmisel on kohus arvestanud kõiki KrK §-des 20 ja 36 sätestatud asjaolusid. Mõistetud karistust on ringkonnakohtus piisavalt

motiveerinud. Viidates KrMK § 210 lg-le 1 on ringkonnakohus jõudnud õigele järeldusele, et prokurör esitab kohtule küll arvamuse

mõistetava karistuse kohta, kuid see arvamus pole kohtule siduv. A. J.-ile on karistus mõistetud KrK § 76 lg 1 sanktsiooni piires, kusjuures

karistuseks on valitud kõige kergem karistusliik - rahatrahv ulatuses, mis on vaid neljandik rahatrahvi võimalikust ülemmäärast.

Eeltoodud motiividel ja juhindudes AKKS § 63 p-st 1 ja § 65 lg-st 3 Riigikohtu kriminaalkolleegium

o t s u s t a s:

Jätta Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 7. märtsi 2001. a otsus A. J.-i süüdistusasjas KrK § 76 lg 1 järgi muutmata ja

kassatsioonkaebus rahuldamata.

Kohtuotsus jõustub 7. juunil 2001. a ega kuulu edasikaebamisele.

Eesistuja Lea Kivi

Liikmed Jüri Ilvest, Ott Järvesaar