3-3-1-36-01 · Riigikohus

3-3-1-36-01

MÄÄRUS

Tartus 5. juunil 2001

OÜ Sikfordi ja Kohtla-Järve Linnavalitsuse erikaebuste läbivaatamine kaebuse esitamise

tähtaja asjas

Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Hele-Kai Remmel ja Harri Salmann

vaatas 24. mail 2001 kirjalikus menetluses läbi osaühingu Sikford ja Kohtla-Järve Linnavalitsuse

erikaebused Tartu Ringkonnakohtu 30. märtsi 2001. a. määruse peale haldusasjas nr. 2-3-74/2001.

Kohtla-Järve Linnavalitsuse 7. novembri 2000. a. korralduse nr. 786 p-ga 1 tunnistati OÜ Sikford

Kohtla-Järvel Kalevi tn. 33 asuva ehitise erastamise eelläbirääkimistega enampakkumise võitjaks.

Selle korralduse peale esitas OÜ Bestand Lüx 23. jaanuaril 2001 Jõhvi Halduskohtule kaebuse,

milles palus tunnistada linnavalitsuse korraldus ja tegevus ehitise erastamisel õigusvastaseks ning

korraldus tühistada. Kaebuse esitaja on enda väitel üks vaidlusaluse ehitise rentnikest. Ta väidab, et

sai erastamiskonkursi võitja väljakuulutamisest teada 22. jaanuaril 2001, mil ta käis linnavalitsuses

selgitamas rendivõlgnevuse küsimust ja sai ühtlasi kätte vaidlustatud korralduse. Kaebuse esitamise

tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud.

OÜ Sikford ja Kohtla-Järve Linnavalitsus leiavad kaebuse kohta esitatud vastustes, et kaebaja sai

enampakkumise võitja väljaselgitamisest teada praktiliselt kohe pärast vaidlustatud korralduse

väljaandmist. OÜ Sikford palus lõpetada asja menetluse, sest kaebuse esitamise tähtaeg on

möödunud.

Halduskohtunik korraldas 27. veebruaril 2001 kaebetähtaja küsimuse arutamiseks eelistungi.

Jõhvi Halduskohtu määrusega 6. märtsist 2001 loeti "kaebus esitatuks seaduses sätestatud tähtaega

järgides". Kohus leidis, et teised protsessiosalised ei ole ümber lükanud kaebuse esitaja väiteid

kaevatavast korraldusest teada saamise asjaolude kohta. OÜ Bestand Lüx pidi küll olema erastamisest

ja hoone uue omaniku olemasolust teadlik varem, kui ta seda ise tunnistab. Sellest aga ei piisa

järeldamaks, et kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama, et erastamise aluseks on linnavalitsuse

korraldus, mis võib rikkuda tema õigusi.

Selle määruse peale esitasid Kohtla-Järve Linnavalitsus ja OÜ Sikford erikaebused.

Tartu Ringkonnakohtu 30. märtsi 2001. a. määrusega tagastati erikaebused läbivaatamatult.

Ringkonnakohus leidis, et see halduskohtu määrus ei ole apellatsiooni korras edasi kaevatav. Määruse

peale võib erikaebuse esitada ainult seaduses sätestatud juhtudel. Vastavalt HKMS § 12 lg-le 3 võib

erikaebuse esitada üksnes tähtaja ennistamise taotluse lahendamise ja menetluse lõpetamise määruse

peale. Kuna käsitletava määrusega ei tuvastatud, et tähtaega oleks rikutud, ei saa selle peale esitada

erikaebust.

Erikaebustes ringkonnakohtu määruse peale paluvad Kohtla-Järve Linnavalitsus ja OÜ Sikford

määruse tühistada ja saata asi ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

Linnavalitsus leiab:

1) halduskohtu määruse peale võis esitada erikaebuse, sest halduskohus ennistas sisuliselt kaebuse

esitamise tähtaja, kuigi vastavasisulist taotlust ei olnud kaebaja esitanud;

2) pärast tähtaja möödumist esitatud kaebus rikub protsessi ökonoomsuse printsiipi ning

linnavalitsuse õigusi ja õiguspärast ootust, et tähtaegselt vaidlustamata õigusakt jääb kehtima.

OÜ Sikford leiab:

1) halduskohus on rikkunud menetlusnorme, jättes määruses viitamata, kas see kuulub

edasikaebamisele või mitte;

2) ringkonnakohtule esitatud erikaebuses olid toodud "seaduslikud alused, mille järgi " antud määrus

kuulub edasikaebamisele".

Riigikohtu halduskolleegiumi seisukoht

Ringkonnakohus on õigesti leidnud, et Jõhvi Halduskohtu 6. märtsi 2001. a. määruse peale ei saa

esitada erikaebust.

1. HKMS § 31 lg. 3 kohaselt võib halduskohtu määruse peale esitada erikaebuse, kui see õigus on

sätestatud Halduskohtumenetluse seadustikus ja määrus on vormistatud eraldi dokumendina. Selle

sätte eesmärk on vältida asja menetluse pikenemist selliste protsessuaalsete vaidluste tõttu, mis ei

mõjuta asja sisulist lahendit. Protsessinormi rikkumist saab üldjuhul vaidlustada apellatsiooni või

kassatsiooni korras.

2. Kaebetähtajast kinnipidamise kontrollimist reguleerib HKMS § 12 lg. 3, mis on sõnastatud

järgmiselt:

"(3) Halduskohus kontrollib eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt ja lahendab pärast

teiste protsessiosaliste arvamuse saamist kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse. Halduskohus

rahuldab tähtaja ennistamise taotluse, kui ta loeb tähtaja möödalastuks mõjuval põhjusel. Kui

halduskohus leiab, et kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja taotlust tähtaja ennistamiseks ei ole

esitatud, samuti juhul, kui halduskohus jätab tähtaja ennistamise taotluse rahuldamata, lõpetab ta

määrusega asja menetluse. Tähtaja ennistamise taotluse lahendamise ja menetluse lõpetamise

määruse peale võib esitada erikaebuse ringkonnakohtule kümne päeva jooksul, arvates määruse

kättesaamisest.".

Otseselt ei ole selles sättes nimetatud õigust esitada erikaebus määruse peale, millega kohus loeb

kaebuse tähtaegselt esitatuks. Seaduse tõlgendamisel tuleb aga arvestada ka regulatsiooni eesmärki ja

sätete omavahelisi seoseid.

Halduskohtumenetluse seadustiku varasem, 1993. aastal jõustunud redaktsioon reguleeris

kaebetähtajast kinnipidamise kontrollimise ja tähtaja ennistamise küsimusi oluliselt teisiti võrreldes

kehtiva seadustikuga. Erikaebuse esitamise võimalus oli antud vaid kaebajale kaebuse tagastamise

või tähtaja ennistamata jätmise korral (vastavalt HKMS varasema redaktsiooni § 10 lg. 2 või § 7

lg. 4). Varasemas kohtupraktikas leidis otsesõnu kinnitust, et tähtaja ennistamise peale ei saa

erikaebust esitada. Seda ka siis, kui ennistamise kohta ei olnud tehtud määrust, vaid kohus oli asunud

kaebust sisuliselt läbi vaatama ilma tähtajast kinnipidamisele tähelepanu pööramata. Kaebuse

esitamise tähtaeg loeti sellistel juhtudel vaikivalt ennistatuks (vt. Riigikohtu halduskolleegiumi

9. juuni 1995. a. määrus nr. 3-3-1-9-95). Hilinenud kaebuse läbivaatamist ei olnud võimalik

vaidlustada ka asja sisulise lahendi peale edasi kaevates. Selline lahendus võis viia ebaõiglastele

tulemustele. Tähtaega rikkudes esitatud kaebuse rahuldamine võib märkimisväärselt kahjustada

avalikke huve ja ka kolmandate isikute huve, sealhulgas õiguskindlust. Pärast tähtaja möödumist

võivad isikud olla käitunud usus, et vaidlustamata haldusakt jääb kehtima.

Halduskohtumenetluse seadustiku uue, 1. jaanuaril 2000 jõustunud redaktsiooni kehtestamisel oli üks

eesmärke lahendada tähtaja küsimus tasakaalustades protsessiosaliste huvid ja avalikud huvid. See

ilmneb HKMS § 12 lg. 3 esimeses lauses, mis kohustab halduskohut kontrollima eelmenetluses

tähtajast kinnipidamist ja kaasama erinevalt varasemast regulatsioonist teised protsessiosalised tähtaja

küsimuste lahendamisele. Sama lõike neljas lause näeb nüüd selgelt ette ka tähtaja ennistamise

määruse peale erikaebuse esitamise õiguse.

3. Need kaalutlused ei anna siiski alust tõlgendada HKMS § 12 lg. 3 neljandat lauset selliselt, et seal

sisalduv erikaebuse esitamise õigus hõlmaks ka käesolevas asjas vaidlustatud määrust. Seadus eristab

selgelt tähtaja ennistamist ja tähtajast kinnipidamise kontrollimist. Seega on väär linnavalitsuse väide,

et halduskohus on sisuliselt ennistanud tähtaja. Halduskohtumenetluse normid ei kohusta halduskohut

erinevalt tähtaja ennistamisest tegema kaebetähtajast kinnipidamise kontrollimisel eraldi

dokumendina vormistatud määrust. Kui kohus sellist määrust ei tee, ei saa protsessiosaline sõltumata

HKMS § 12 lg. 3 neljanda lause kitsendavast või laiendavast tõlgendamisest esitada erikaebust

kaebuse tähtaegselt esitatuks lugemise peale. Selline lahendus oleks vastuoluline.

4. Seadusandja eesmärki - tagada teiste protsessiosaliste kaitse hilinenud kaebuse läbivaatamise eest -

on võimalik tulemuslikult saavutada ka menetlusvigade vaidlustamise üldise regulatsiooni abil.

Riigikohtu halduskolleegium leidis 20. veebruari 2001. a. määruses nr. 3-3-1-68-00, et vastustajal ja

kolmandal isikul "on " vastavalt HKMS § 15 lg-le 1 õigus taotleda tähtaja küsimuse lahendamist ka

pärast eelmenetlust juhul, kui kohus ei ole andnud eelmenetluses võimalust tähtaja küsimuses

seisukohta võtta või kui kohus on asunud asja sisuliselt läbi vaatama, kuid protsessiosalise arvates on

kaebus esitatud tähtaega rikkudes". Kolleegium jääb selle seisukoha juurde. Kui halduskohus asub

läbi vaatama hilinenud kaebust ilma tähtaega ennistamata, võib protsessiosaline taotleda asja

menetluse lõpetamist. Protsessiosaline võib vaidlustada protsessinormi rikkumise kohtuotsuse peale

esitatud apellatsioonkaebuses. Hilinenult esitatud kaebuse läbivaatamine, ilma et oleks ennistatud

kaebetähtaeg, kujutab endast protsessinormi rikkumist. Apellatsioonkaebuses saab tähtaja

rikkumisele tugineda aga vaid see protsessiosaline, kes on esimese astme halduskohtult taotlenud

kaebuse tagastamist tähtaja rikkumise tõttu.

Juhindudes HKMS § 72 lg. 1 p-st 1 ja § 90 lg-st 2, Riigikohtu halduskolleegium

määrab:

Jätta Kohtla-Järve Linnavalitsuse erikaebus ja OÜ Sikfordi erikaebus rahuldamata ning Tartu

Ringkonnakohtu 30. märtsi 2001. a. määrus haldusasjas nr. 2-3-74/2001 muutmata.

Kanda kautsjon riigituludesse.

Määrus jõustub 5. juunil 2001 teatavaks tegemisest.

Tõnu Anton, Hele-Kai Remmel, Harri Salmann