3-1-1-64-01 · Riigikohus

KOHTUMÄÄRUS

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 1. juunil 2001. a

3-1-1-64-01

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Ott Järvesaar ja Eerik Kergandberg vaatas 15. mail

2001. a toimunud avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi

X Kaabeltelevisiooni AS-i kassatsioonkaebuse Kaabelleviseaduse § 37 p 1 järgi.

Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa X Kaabeltelevisiooni AS esindaja advokaat Toomas Vaher.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Sideameti inspektor Anne Tuisk koostas 8. novembril 2000.a haldusõiguserikkumise protokolli nr 17, mille kohaselt tuvastati

30. oktoobri 2000. a kontrollimise käigus, et X Kaabeltelevisiooni AS ei ole täitnud Sideameti 20. oktoobri 2000. a ettekirjutust nr 7-

4-5/124 ega lõpetanud 27. oktoobriks 2000. a kaabeltelevisioonivõrgu kaudu abonentidele ebaseaduslikult

kaabeltelevisiooniprogrammide edastamist Tallinnas X tn N majas ja jätkas programmide edastamist ka 30. oktoobril. Sellega on X

Kaabeltelevisiooni AS rikkunud Kaabelleviseaduse (KLS) § 9 lg 1 nõudeid. Selle rikkumise eest on ette nähtud vastutus KLS § 37

punkti 1 alusel.

2. Tallinna Halduskohtu 21. detsembri 2000. a otsusega määrati X Kaabeltelevisiooni AS-le KLS § 37 p 1 alusel rahatrahv 100 000

krooni ilma KLS § 9 lg-s 1 sätestatud kaabeltelevisioonivõrgu loata opereerimise eest Tallinnas X tn N.

3. X Kaabeltelevisiooni AS esitas Tallinna Halduskohtu 21. detsembri 2000. a otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles taotles

Tallinna Halduskohtu otsuse tühistamist ja haldusõiguserikkumise asjas menetluse lõpetamist.

Apellatsioonkaebuse kohaselt on kohus oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme, jättes hindamata vastutusele võetava isiku poolt

esitatud tõendid.

Lisaks väitis X Kaabeltelevisiooni AS, et Tallinnas X tn N paiknevas majas oli väljaehitamisel telekommunikatsioonivõrk, mitte aga

kaabeltelevisioonivõrk. Ka polnud X-l selles majas ühtegi abonenti.

4. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 16. veebruari 2001. a otsusega jäeti Tallinna Halduskohtu 21. detsembri 2000. a

otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.

Ringkonnakohus leidis, et X Kaabeltelevisiooni AS rajas X tn N majas kaabeltelevisioonivõrku KLS § 3 tähenduses, kuna

kontrollaktist nähtub, et nimetatud võrgu kaudu edastati X Kaabeltelevisiooni AS-i poolt televisiooniprogramme.

Kohtukolleegium leidis, et abonentlepingute puudumine ei välista vastutust kaabelleviseaduse rikkumise eest. Tõendamist on leidnud,

et mitmed X tn N maja elanikud on loobunud senisest AS X teenusest seoses liitumisega X Kaabeltelevisiooni AS-ga.

Samuti asus Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium seisukohale, et halduskohus ei ole oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme ja

halduskohtu otsus vastab HÕS § 266 lg-s 2 esitatud nõuetele. Kolleegium leidis, et X Kaabeltelevisiooni AS-i poolt esitatud tõendid ei

lükka ümber halduskohtu poolt tuvastatud asjaolusid.

MENETLUS RIIGIKOHTUS

5. Tallinna Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsioonkaebuse X Kaabeltelevisiooni AS, kes taotleb ringkonnakohtu otsuse

tühistamist ning asja ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks saatmist.

5.1. Kaebuse motiivide kohaselt näeb KLS § 37 p 1 ette juriidilise isiku vastutuse kaabellevivõrgu loata opereerimise või

opereerimisele andmise eest, kui sama tegevuse lõpetamiseks on tehtud ettekirjutus ja isik ei ole seda täitnud. Kaabellevivõrgu

opereerimise mõiste annab sisuliselt KLS § 6 esimene lause, mis sätestab: "Kaabellevivõrgu operaator on isik, kes edastab

kaabellevivõrgu kaudu abonentidele programme." "Abonendi" mõiste tuleneb KLS §-st 7: " Abonent käesoleva seaduse tähenduses on

kaabellevivõrguga liitunud isik, kellele edastatakse tasu eest programme." Vastavalt KLS § 31 lg-le 1 peab kaabellevivõrgu operaatori

ja abonendi vahel olema sõlmitud kirjalik leping. Seega on ringkonnakohus vääralt asunud seisukohale, et abonentide puudumine ei

välista vastustust käsitletava rikkumise eest. Faktilistele asjaoludele ei vasta ringkonnakohtu järeldus, et X Kaabeltelevisiooni AS

ehitas X tn N majja kaabeltelevisioonivõrku, kuna tegelikult ehitati sellesse majja telekommunikatsioonivõrku.

5.2. Kohtud on oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme (HÕS § 243 ja § 263), kuna jätsid hindamata kassaatori poolt esitatud

tõendid, sh X Kaabeltelevisiooni AS poolt kohtuväliselt Sideametile esitatud vastuväited 20. oktoobri 2000. a ettekirjutusele, millele

Sideamet jättis reageerimata.

6. Sideameti poolt esitatud vastuses kassatsioonkaebusele leitakse, et Tallinna Ringkonnakohtu otsus on seaduslik. Väide, et X

Kaabeltelevisiooni AS-il ei olnud X tn N elamus abonente, ei ole õige.

Riigikohtu istungil toetas X Kaabeltelevisiooni AS-i esindaja adv. T. Vaher kassatsioonkaebust ja taotles selle rahuldamist.

7. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud asja materjalidega,

l e i d i s :

7.1. Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustub Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi seisukohaga, et halduskohus ei ole

kohtuotsuse tegemisel menetlusnorme oluliselt rikkunud. Samas on ringkonnakohtu otsuses jäetud vastamata apellatsioonkaebuses

tõstatatud küsimusele, kas kohtuotsus haldusõigusrikkumise asjas peab olema motiveeritud või mitte Seoses sellega peab Riigikohtu

kriminaalkolleegium vajalikuks märkida järgmist. Kohtuotsuse motiveerimise nõue on üks õigusemõistmise põhiprintsiipe, kuna see

tagab kohtuotsuse kontrollitavuse. Kohtuotsusest peab olema arusaadav kuidas ja millistele tõenditele tuginevalt on kohus jõudnud

siseveendumuseni haldusõiguserikkumisel väljaselgitamisele kuuluvate asjaolude olemasolu või puudumise suhtes. Kuigi HÕS §-s

266 ei ole kohtuotsuse motiveerimise nõue sõnaselgelt fikseeritud tuleneb see nõue nii sellest kui ka teistest normidest. Nii sätestab

HÕS § 266 lg 2 muu hulgas, et otsuses peab olema kirjas asja arutamisel tuvastatud asjaolude kokkuvõte, § 30721 lg 2 kohaselt ei pea

aga ringkonnakohus kordama maa- või linnakohtu otsuse motiive, kui ta jätab maa- või linnakohtu kohtuniku otsuse muutmata.

Otseselt on kohtuotsuse motiveerimise nõue aga fikseeritud HÕS §-des 301 ja 30721 .

7.2. Kassatsioonkaebus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohtuotsused tuleb tühistada kohtute poolt materiaalõiguse

ebaõige kohaldamise tõttu.

7.2.1. Tallinna Halduskohtu otsusega karistati X Kaabeltelevisiooni AS-i KLS § 37 p 1 alusel ilma KLS § 9 lg-s 1 sätestatud

kaabeltelevisioonivõrgu loata kaabeltelevisioonivõrgu opereerimise eest.

Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et käesolevas asjas ei oma tähtsust X Kaabeltelevisiooni AS-i poolt tõstatatud küsimus sellest,

kas X Kaabeltelevisiooni AS ehitas Tallinnas X tn N majas kaabellevivõrku või telekommunikatsioonivõrku ja kas ta tegi seda

seaduslikult või mitte, kuna selle eest ei ole aktsiaseltsi karistatud.

7.2.2. KLS § 37 p 1 sätestab juriidilise isiku vastutuse ilma KLS §-s 9 sätestatud kaabeltelevisioonivõrgu loata

kaabeltelevisioonivõrgu opereerimise või opereerimisele andmise eest, kui sama tegevuse lõpetamiseks on tehtud ettekirjutus ja isik ei

ole seda ettekirjutust täitnud.

Seega peavad selle haldusõigusrikkumise koosseisu objektiivse külje elementidena olema tuvastatud järgmiste asjaolude üheaegne

esinemine:

KLS § 9 lg-s 1 sätestatud loa puudumine;

kaabeltelevisioonivõrgu opereerimine KLS mõttes;

ettekirjutuse olemasolu sama tegevuse lõpetamiseks ja

ettekirjutuse täitmata jätmine.

Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et X Kaabeltelevisiooni AS-l puudus KLS § 9 lg-s 1 sätestatud luba Tallinnas X tn N majas

kaabeltelevisioonivõrgu opereerimiseks ja et Sideameti poolt oli tehtud ettekirjutus kaabeltelevisioonivõrgu opereerimise

lõpetamiseks. Samuti ei ole vaidlust selles, et X Kaabeltelevisiooni AS ei võtnud midagi ette Sideameti ettekirjutuse täitmiseks.

Riigikohtu kriminaalkolleegium märgib, et Sideameti poolt X Kaabeltelevisiooni AS-le tehtud ettekirjutuse vaidlustamine on võimalik

halduskohtu kaudu Halduskohtumenetluse seadustiku alusel. Seega ei ole seda ettekirjutust võimalik vaidlustada

haldusõigusrikkumise asja arutamise käigus. Haldusõigusrikkumise asja arutamisel kuuluvad väljaselgitamisele HÕS §-s 263

ettenähtud asjaolud ja selle käigus ei ole võimalik lahendada halduskohtu pädevusse kuuluvaid vaidlusi. Seega ei saa käesolevas asjas

olla ette kindlaksmääratud jõudu asjaolul, et X Kaabeltelevisiooni AS oli ettekirjutuse osas esitanud Sideametile oma vastuväited.

7.2.3. Vaidluse sisuks käesolevas asjas on küsimus, kas X Kaabeltelevisiooni AS tegevust, mis on kohtute poolt loetud tuvastatuks,

saab käsitada kaabeltelevisioonivõrgu opereerimisena KLS mõttes või mitte.

Kaabeltelevisioonivõrk on KLS § 3 lg 1 kohaselt territoriaalselt piiritletud kaabellevivõrk, mille kaudu võetakse vastu ja edastatakse

abonentidele maapealsete ringhäälingusaatjate ja satelliitide abil väljastatud programme ning milles on kaks või enam järjestikust:

1) liinivõimendit või

2) liinivõimendit-muundajat või

3) liinivõimendit ja liinivõimendit-muundajat.

Vastavalt KLS § 6 lg-le 1 tähendab kaabellevivõrgu opereerimine programmi edastamist abonentidele kaabellevivõrgu kaudu.

Abonent on KLS § 7 määratluse järgi isik, kes on liitunud kaabellevivõrguga ja kellele edastatakse tasu eest programme. Vastavalt

KLS § 31 lg-s 1 sätestatule saab kaabellevivõrguga liitunud abonendiks lugeda isikut, kes on sõlminud kaabellevivõrgu operaatoriga

kirjaliku lepingu, mis sätestab poolte vastastikused õigused ja kohustused.

7.2.4. Eeltoodu alusel ei nõustu Riigikohtu kriminaalkolleegium Tallinna Ringkonnakohtu seisukohaga, et abonentide puudumine ei

välista haldusvastutust kaabellevivõrgu loata opereerimise eest. Kaabeltelevisioonivõrgu opereerimisega KLS mõttes on tegemist vaid

siis, kui on tõendatud abonentide olemasolu, kellega on sõlmitud vastav leping ja kellele edastatakse programme raha eest.

Käesolevas asjas ei nähtu kohtuotsustest, ega ka asjas kogutud tõenditest, et X Kaabeltelevisiooni AS-l oleks olnud abonente Tallinnas

X tn N majas või et programme oleks edastatud raha eest konkreetsetele isikutele.

Asjaolu, et paljud X tn N maja elanikud soovivad loobuda nimetatud majas ajutise loa alusel tegutseva AS X poolt pakutavast

teenusest, et liituda X Kaabeltelevisiooni AS-ga ei tõenda iseenesest seda, et nimetatud isikud oleksid ka tegelikult KLS nõuete

kohaselt X Kaabeltelevisiooni AS-ga liitunud ja muutunud seega tema abonentideks, so isikuteks, kellele edastatakse programme raha

eest ja kellel on sõlmitud vastav leping.

Seega leiab Riigikohtu kriminaalkolleegium, et käeolevas haldusõigusrikkumise asjas ei ole tõendatud X Kaabeltelevisiooni AS-i

poolt 2000. aasta oktoobrikuus Tallinnas X tn N asuvas majas kaabeltelevisioonivõrgu opereerimine KLS mõttes ning see välistab

tema vastutuse KLS § 37 p 1 järgi. Küsimus sellest, kas X Kaabeltelevisiooni AS-i tegevuses võib olla mõne teise KLS normi

rikkumise koosseis, ei saa käesolevas asjas olla kohtuliku arutamise objektiks, kuna mingi muu rikkumise kohta ei ole

haldusõigusrikkumise protokolli koostatud. Käesolevas asjas tuleb menetlus lõpetada HÕS § 218 lg 1 p 1 alusel, kuna pole tõendatud

haldusõigusrikkumise sündmus. Seetõttu ei kuulu kassatsioonkaebus rahuldamisele osas, milles taotleti asja Tallinna Ringkonnakohtu

kriminaalkolleegiumile uueks läbivaatamiseks saatmist.

8. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes HÕS § 218 lg 1 p-st 1, § 324 lg 1 p-st 3, § 325 lg-st 1, § 311 lg 2, § 327 lg-st 2 ja §-st 328

Riigikohtu kriminaalkolleegium

m ä ä r a s:

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 16. veebruari 2001. a otsus nr. II-4/58-2001 ja Tallinna Halduskohtu kohtuniku

21. detsembri 2000. a otsus nr 4-1568/2000 X Kaabeltelevisiooni AS haldusõiguserikkumise asjas Kaabelleviseaduse § 37 p 1

järgi ning lõpetada asjas menetlus haldusõigusrikkumise sündmuse puudumise tõttu.

2. X Kaabeltelevisiooni AS-i kassatsioonkaebus rahuldada.

3. Tagastada AB-le Raidla ja Partnerid kassatsioonikautsjon 800 (kaheksasada) krooni.

Kohtumäärus jõustub 1. juunil 2001. a ega kuulu edasikaebamisele.

Eesistuja: Jüri Ilvest

Liikmed Ott Järvesaar, Eerik Kergandberg