3-2-1-82-01 · Riigikohus
Legislator summary
AI generatedJärva Maakohtu 8. veebruari 1999. a otsusega tunnistati V. Bank süüdi KrK § 100 järgi selles, et ta osales kaitseliitlasena Kaitseliidu Järva Maleva rühma operatsioonil ja põhjustas V. Karu surma.
Legislator headnote
AI generated3-2-1-82-01 · Riigikohus: Järva Maakohtu 8. veebruari 1999. a otsusega tunnistati V. Bank süüdi KrK § 100 järgi selles, et ta osales kaitseliitlasena Kaitseliidu Järva Maleva rühma operatsioonil ja põhjustas V. Karu surma.
Full text
3-2-1-82-01
M Ä Ä R U S
Tartus 29. mail 2001. a
Kristina Karu seadusliku esindaja Regina Schumanni avalduse tagastamine.
Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja A. Kull, vaatas läbi
kirjalikus menetluses 30. aprillil 2001. a K. Karu seadusliku esindaja R. Schumanni erikaebuse alusel
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 23. veebruari 2001. a määruse tsiviilasjas nr II-2-
581/2001.
I. Asjaolud ja varasem menetluse käik
Järva Maakohtu 8. veebruari 1999. a otsusega tunnistati V. Bank süüdi KrK § 100 järgi selles, et ta
osales kaitseliitlasena Kaitseliidu Järva Maleva rühma operatsioonil ja põhjustas V. Karu surma.
Kriminaalasjas esitatud tsiviilhagis taotles V. Karu elukaaslane R. Schumann lapsele K. Karule
hüvitise väljamõistmist seoses toitja kaotusega. Järva Maakohtu otsusega jäeti tsiviilhagi toitja
kaotusest tingitud hüvitise täpse suuruse määramiseks lahendada tsiviilmenetluse korras. Järva
Maakohtu otsus jõustus Tallinna Ringkonnakohtu 31. märtsi 1999. a otsusega.
K. Karu (sündinud 24. novembril 1993. a) seaduslik esindaja R. Schumann esitas 4. jaanuaril 2001. a
Järva Maakohtule avalduse, milles palus jätkata oma lapsele K. Karule hüvitise nõude viivitamatut
menetlemist. Maakohus teatas hageja seaduslikule esindajale, et tema avaldus ei vasta TsMS § 147
lg 1 p-de 1-7 nõuetele ja andis TsMS § 149 lg 4 alusel tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.
Järva Maakohtu 2. veebruari 2001. a määrusega keelduti TsMS § 149 lg 4 alusel avaldust menetlusse
võtmast ja tagastati see avalduse esitajale, kuna tähtajaks ei kõrvaldatud hagiavalduse puudusi.
Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
Tallinna ringkonnakohtu 23. veebruari 2001. a määrusega jäeti maakohtu määrus muutmata.
Ringkonnkohtu määruse põhjenduste kohaselt sätestab TsMS § 5 lg 1 tsiviilasja algatamise kohtus ja
nimetatud sättest ei tulene, et kohus võiks omal initsiatiivil teatud liiki tsiviilasju algatada. TsMS
§ 146 alusel on tsiviilasja algatamise aluseks hagiavaldus. TsMS § 147 sätestab hagiavaldusele
esitatavad vormi ja sisu nõuded. Kui kriminaalmenetluses jäetakse kannatanu tsiviilhagi läbi
vaatamata ja jäetakse see lahendada tsiviilmenetluses, siis laienevad TsMS § 147 nõuded ka nendele
hagiavaldustele. K. Karu hagiavaldus ei vastanud TsMS § 147 nõuetele.
II. Erikaebus ja selle põhjendused
Erikaebuses palus K. Karu ringkonnakohtu ja maakohtu määrused tühistada ja kohustada maakohut
menetlema kriminaalasjas esitatud tsiviilhagi.
Järva Maakohtu 8. veebruari 1999. a otsusega kriminaalasjas jäeti tsiviilhagi toitjakaotusest tingitud
hüvitise täpse suuruse määramiseks lahendada tsiviilmenetluse korras. Hageja arvates ei ole vajalik
uue tsiviilasja algatamine ja kriminaalasjas tuleks teha täiendav tsiviilhagi rahuldamist käsitlev otsus
TsMS § 238 lg 1 p 2 alusel.
III. Riigikohtu määruse põhjendused ja resolutsioon
Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu määruse tühistamiseks puudub alus.
KrMK § 269 lg 1 kohaselt otsustatakse kriminaalmenetluses esitatud tsiviilhagi kohtuotsuse
tegemisel ja lõige 2 kohaselt rahuldab kohus süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel kas täielikult või
osaliselt tsiviilhagi või jätab selle rahuldamata, olenevalt hagi tõendatusest. Kui kriminaalasja
arutamist edasi lükkamata ei ole võimalik täpselt arvestada tsiviilhagi suurust, võib kohus KrMK
§ 270 kohaselt süüdimõistva otsuse tegemisel tunnistada, et tsiviilhagi kuulub rahuldamisele, kuid
hagi rahuldamise täpne suurus määratakse kindlaks tsiviilmenetluse korras. Käesoleval juhul jäeti
tsiviilhagi hüvitise täpse suuruse määramiseks lahendada tsiviilmenetluse korras. Pärast seda, kui
Järva Maakohus kriminaalasjas otsuse tegi, oleks kohane olnud, et sama kohus oleks tsiviilhageja
seaduslikule esindajale selgitanud, et kui ta soovib oma lapse K. Karu tsiviilhagi tsiviilmenetluses
läbivaatamist, siis tuleb kohtule esitada tsiviilasja algatamiseks TsMS § 147 nõuetele vastav
hagiavaldus.
Tsiviilkohtumenetlust läbivaks põhimõtteks on dispositiivsus. See tähendab, et kohus ei algata ega
aruta asja ilma protsessiosalise taotluseta. TsMS § 5 lg 1 p 1 kohaselt algatab kohus tsiviilasja isiku
avalduse alusel, kes kohtus oma õiguse või vabaduse kaitset taotleb, samuti selle isiku esindaja
avalduse alusel. TsMS § 146 kohaselt otsustab kohus asja menetlusse võtmise pärast hagiavalduse
esitamist kohtule. Hagiavaldus peab vastama TsMS §-s 147 esitatud vormi- ja sisunõuetele. Kui
hagiavaldus ei vastu esitatud nõuetele, annab kohus TsMS § 149 lg 4 kohaselt tähtpäeva puuduste
kõrvaldamiseks. Kui avaldaja jätab kohtu nõudmise tähtpäevaks täitmata, keeldub kohus määrusega
avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle.
K. Karu erikaebuse väide, et kohus oleks pidanud tegema kriminaalasjas täiendava tsiviilhagi
rahuldamist käsitleva otsuse, ei ole kooskõlas kriminaalmenetluse koodeksi sätetega.
Jõustunud kohtuotsus on TsMS § 94 lg 3 kohaselt kriminaalasjas teo tsiviilõiguslike tagajärgede asja
läbi vaatavale kohtule kohustuslik üksnes küsimuses, kas tegu leidis aset ja kas teo pani toime see
isik.
Juhindudes TsMS §-st 362 p 1, kolleegium
m ä ä r a s :
Jätta Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 23. veebruari 2001. a määrus muutmata ja
erikaebus rahuldamata.
J. Odar, H. Jõks, A. Kull