3-2-1-82-01 · Riigikohus

3-2-1-82-01

M Ä Ä R U S

Tartus 29. mail 2001. a

Kristina Karu seadusliku esindaja Regina Schumanni avalduse tagastamine.

Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja A. Kull, vaatas läbi

kirjalikus menetluses 30. aprillil 2001. a K. Karu seadusliku esindaja R. Schumanni erikaebuse alusel

Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 23. veebruari 2001. a määruse tsiviilasjas nr II-2-

581/2001.

I. Asjaolud ja varasem menetluse käik

Järva Maakohtu 8. veebruari 1999. a otsusega tunnistati V. Bank süüdi KrK § 100 järgi selles, et ta

osales kaitseliitlasena Kaitseliidu Järva Maleva rühma operatsioonil ja põhjustas V. Karu surma.

Kriminaalasjas esitatud tsiviilhagis taotles V. Karu elukaaslane R. Schumann lapsele K. Karule

hüvitise väljamõistmist seoses toitja kaotusega. Järva Maakohtu otsusega jäeti tsiviilhagi toitja

kaotusest tingitud hüvitise täpse suuruse määramiseks lahendada tsiviilmenetluse korras. Järva

Maakohtu otsus jõustus Tallinna Ringkonnakohtu 31. märtsi 1999. a otsusega.

K. Karu (sündinud 24. novembril 1993. a) seaduslik esindaja R. Schumann esitas 4. jaanuaril 2001. a

Järva Maakohtule avalduse, milles palus jätkata oma lapsele K. Karule hüvitise nõude viivitamatut

menetlemist. Maakohus teatas hageja seaduslikule esindajale, et tema avaldus ei vasta TsMS § 147

lg 1 p-de 1-7 nõuetele ja andis TsMS § 149 lg 4 alusel tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.

Järva Maakohtu 2. veebruari 2001. a määrusega keelduti TsMS § 149 lg 4 alusel avaldust menetlusse

võtmast ja tagastati see avalduse esitajale, kuna tähtajaks ei kõrvaldatud hagiavalduse puudusi.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

Tallinna ringkonnakohtu 23. veebruari 2001. a määrusega jäeti maakohtu määrus muutmata.

Ringkonnkohtu määruse põhjenduste kohaselt sätestab TsMS § 5 lg 1 tsiviilasja algatamise kohtus ja

nimetatud sättest ei tulene, et kohus võiks omal initsiatiivil teatud liiki tsiviilasju algatada. TsMS

§ 146 alusel on tsiviilasja algatamise aluseks hagiavaldus. TsMS § 147 sätestab hagiavaldusele

esitatavad vormi ja sisu nõuded. Kui kriminaalmenetluses jäetakse kannatanu tsiviilhagi läbi

vaatamata ja jäetakse see lahendada tsiviilmenetluses, siis laienevad TsMS § 147 nõuded ka nendele

hagiavaldustele. K. Karu hagiavaldus ei vastanud TsMS § 147 nõuetele.

II. Erikaebus ja selle põhjendused

Erikaebuses palus K. Karu ringkonnakohtu ja maakohtu määrused tühistada ja kohustada maakohut

menetlema kriminaalasjas esitatud tsiviilhagi.

Järva Maakohtu 8. veebruari 1999. a otsusega kriminaalasjas jäeti tsiviilhagi toitjakaotusest tingitud

hüvitise täpse suuruse määramiseks lahendada tsiviilmenetluse korras. Hageja arvates ei ole vajalik

uue tsiviilasja algatamine ja kriminaalasjas tuleks teha täiendav tsiviilhagi rahuldamist käsitlev otsus

TsMS § 238 lg 1 p 2 alusel.

III. Riigikohtu määruse põhjendused ja resolutsioon

Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu määruse tühistamiseks puudub alus.

KrMK § 269 lg 1 kohaselt otsustatakse kriminaalmenetluses esitatud tsiviilhagi kohtuotsuse

tegemisel ja lõige 2 kohaselt rahuldab kohus süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel kas täielikult või

osaliselt tsiviilhagi või jätab selle rahuldamata, olenevalt hagi tõendatusest. Kui kriminaalasja

arutamist edasi lükkamata ei ole võimalik täpselt arvestada tsiviilhagi suurust, võib kohus KrMK

§ 270 kohaselt süüdimõistva otsuse tegemisel tunnistada, et tsiviilhagi kuulub rahuldamisele, kuid

hagi rahuldamise täpne suurus määratakse kindlaks tsiviilmenetluse korras. Käesoleval juhul jäeti

tsiviilhagi hüvitise täpse suuruse määramiseks lahendada tsiviilmenetluse korras. Pärast seda, kui

Järva Maakohus kriminaalasjas otsuse tegi, oleks kohane olnud, et sama kohus oleks tsiviilhageja

seaduslikule esindajale selgitanud, et kui ta soovib oma lapse K. Karu tsiviilhagi tsiviilmenetluses

läbivaatamist, siis tuleb kohtule esitada tsiviilasja algatamiseks TsMS § 147 nõuetele vastav

hagiavaldus.

Tsiviilkohtumenetlust läbivaks põhimõtteks on dispositiivsus. See tähendab, et kohus ei algata ega

aruta asja ilma protsessiosalise taotluseta. TsMS § 5 lg 1 p 1 kohaselt algatab kohus tsiviilasja isiku

avalduse alusel, kes kohtus oma õiguse või vabaduse kaitset taotleb, samuti selle isiku esindaja

avalduse alusel. TsMS § 146 kohaselt otsustab kohus asja menetlusse võtmise pärast hagiavalduse

esitamist kohtule. Hagiavaldus peab vastama TsMS §-s 147 esitatud vormi- ja sisunõuetele. Kui

hagiavaldus ei vastu esitatud nõuetele, annab kohus TsMS § 149 lg 4 kohaselt tähtpäeva puuduste

kõrvaldamiseks. Kui avaldaja jätab kohtu nõudmise tähtpäevaks täitmata, keeldub kohus määrusega

avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle.

K. Karu erikaebuse väide, et kohus oleks pidanud tegema kriminaalasjas täiendava tsiviilhagi

rahuldamist käsitleva otsuse, ei ole kooskõlas kriminaalmenetluse koodeksi sätetega.

Jõustunud kohtuotsus on TsMS § 94 lg 3 kohaselt kriminaalasjas teo tsiviilõiguslike tagajärgede asja

läbi vaatavale kohtule kohustuslik üksnes küsimuses, kas tegu leidis aset ja kas teo pani toime see

isik.

Juhindudes TsMS §-st 362 p 1, kolleegium

m ä ä r a s :

Jätta Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 23. veebruari 2001. a määrus muutmata ja

erikaebus rahuldamata.

J. Odar, H. Jõks, A. Kull