3-1-1-58-01 · Riigikohus

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 28. mail 2001 3-1-1-58-01 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Peeter Vaher ning liikmed Jüri Ilvest ja Eerik Kergandberg vaatas 8. mail 2001. a toimunud avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja V. M. süüdistuses KrK § 1151 lg 2 järgi. Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa süüdimõistetu V. M. kaitsja vandeadvokaat Leonid Olovjanišnikov ja riigiprokurör Marge Püss. Asjaolud ja menetluse käik 1. V. M. tunnistati Tallinna Linnakohtu 20. novembri 2000. a otsusega süüdi KrK § 1151 lg 2 järgi ja talle mõisteti karistuseks kaks aastat vabadusekaotust poolkinnises vanglas. Linnakohus tuvastas V. M. süü selles, et ta 1998. a augustist kuni 2000. a jaanuarini Tallinnas aadressil X tn N-N paiknevas korteris rahuldas süstemaatiliselt oma sugulist kirge ebaloomulikul viisil järgmistel asjaoludel. V. M. korteris käsid arvutimänge mängimas alaealised PB, TM, AS ja JB, kusjuures V. M. poolt kehtestatud "reegli" kohaselt pidid arvutimängus kaotanud lapsed end järk-järgult lahti riietuma Kasutades ära kannatanute lapseealisusest tingitud abitut seisundit ning rakendades ASi ja JB suhtes vägivalda, rahuldas V. M. oma sugulist kirge sel viisil, et katsus laste suguorganeid ja seejärel käskis neil katsuda enda omi. Vastupanu osutamisel sidus V. M. kannatanute ASi ja JB käed selja taha kinni. 2. Linnakohtu otsuse peale esitas apellatsioonkaebuse kohtualuse kaitsja vandeadvokaat Leonid Olovjanišnikov, kes taotles V. M. kuriteo ümberkvalifitseerimist KrK § 113 ja § 117 järgi ning tema tingimuslikku karistusest vabastamist. Apellandi arvates ei olnud kohus motiveerinud, miks oli käsitletaval juhul tegemist sugulise kire rahuldamisega ebaloomulikul viisil. Apellandi väite kohaselt kvalifitseeritakse KrK § 1151 järgi selline tegevus, mille puhul sooritatakse suguakt ebaloomulikul teel, näiteks anaalselt või oraalselt. KrK § 117 järgi aga tuleb kvalifitseerida sugulise kire rahuldamist mingi muu viisil - tegevusega, mis äratab kannatanus huvi suguinstinkti vastu. 3. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 14. veebruari 2001. a otsusega jäeti Tallinna Linnakohtu 20. novembri 2000. a otsus muutmata ja esitatud apellatsioonkaebus jäeti rahuldamata. Täpsustuse korras jäeti linnakohtu otsuse resolutiivosast välja karistuse kandmise kohana poolkinnine vangla. Ringkonnakohtu otsuses märgitakse, et vastavalt kriminaalõiguse teoorias valitsevale arvamusele ning kooskõlas valitseva kohtupraktikaga seisneb KrK §-s 117 ettenähtud kuriteo objektiivne külg sugukõlvatuses - seega seksuaalse iseloomuga amoraalses tegevuses noorema kui 16-aastase isiku suhtes, mis oma laadi tõttu võib äratada huvi suguelu vastu, kuid mis ei ole seotud vägivalla kasutamisega, vägivallaga ähvardamisega või alaealise abitu seisundi ärakasutamisega. Kuid sugukõlvatu tegevus, noorema kui 16-aastase isiku suhtes, mis on seotud vägivallaga või vägivallaga ähvardamisega või kannatanu abitu seisundi ärakasutamisega, tuleb kvalifitseerida KrK § 1151 lg 2 järgi. Menetlus Riigikohtus 4. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 14. veebruari 2001. a otsuse peale esitas kassatsioonkaebuse süüdimõistetu V. M. kaitsja vandeadvokaat L. Olovjanišnikov, kes taotleb mõlema kohtuotsuse tühistamist ja kriminaalasja saatmist esimese astme kohtule uueks arutamiseks. Kaitsja leiab, et kohtud on ebaõigesti kohaldanud kriminaalseadust. Kassaator jääb apellatsioonkaebuses esitatud arvamuse juurde, et V. M. süüksarvatud kuritegu tuleb ümber kvalifitseerida KrK § 117 järgi. Kassaator märgib, et nii KrK § 1151 kui ka § 117 hõlmavad sugulise kire rahuldamist, kuigi viimatinimetatud paragrahvi dispositsioonis ei ole seda märgitud. Nende kahe paragrahvi erinevus seisneb kassaatori arvates aga selle kire rahuldamise vormis: KrK §-s 1151 ettenähtud kuriteo puhul on vormiks ersats-suguakt. KrK §-s 117 ettenähtud kuriteo puhul aga on sugulise kire rahuldamise vormiks mingi muu tegevus, mis on suunatud kannatanu suguinstinkti erutamisele. Kassaatori sõnade kohaselt on tegelikult ka ringkonnakohus asunud seisukohale, et põhimõtteliselt tuleks V. M. teod kvalifitseerida KrK § 117 järgi ja KrK § 1151 järgi on kohus need teod kvalifitseerinud üksnes tegude seotuse tõttu vägivallaga. Kassaator leiab, et käesoleval juhul saaks vägivald põhimõtteliselt olla üksnes KrK §-s 117 ettenähtud kuriteo kvalifitseerivaks tunnuseks, mis aga ei saa muuta põhikoosseisu sisu. Kuna aga tegelikult KrK § 117 dispositsioonis ei sisaldu vägivalda kvalifitseeriva tunnusena, siis vägivalla tõendatuse korral tuleks V. M. tegu lisaks KrK §-le 117 täiendavalt kvalifitseerida ka KrK § 113 järgi. Kokkuvõtvalt taotleb kassaator V. M. süüksarvatud tegude ümberkvalifitseerimist vastavalt eelkirjeldatule ja tema tingimuslikku karistusest vabastamist KrK § 47 alusel. 5. Riigikohtu istungil esitatud seletuses toetas kaitsja kassatsioonkaebuses sisalduvat taotlust, prokurör taotles kaebuse rahuldamata jätmist. 6. Riigikohtu kriminaalkolleegium, olles tutvunud kriminaalasja materjalidega ja kuulanud ära menetlusosaliste seletused, leiab, et puudub alus ringkonnakohtu vaidlustatud otsuse tühistamiseks. 6.1 Kassaatori poolne kriminaalseaduse tõlgendus lähtub olulisel määral tema väitest, et " nii KrK § 1151 kui ka § 117 hõlmavad sugulise kire rahuldamist, kuigi viimatinimetatud paragrahvi dispositsioonis ei ole seda märgitud." Riigikohtu kriminaalkolleegium on seisukohal, et KrK § 117 tekstist ei saa välja lugeda seda, mida ei ole seal kirja pandud. Kõnealuse paragrahvi dispositsioonis ei ole kirja pandud, et mingi teo kvalifitseerimine sugukõlvatu tegevusena noorema kui kuueteistkümneaastase suhtes eeldaks täiendavalt sugulise kire rahuldamise tuvastamist. 6.2 Nõustuda ei saa ka kassaatori poolse KrK § 1151 tõlgendusega. Selle paragrahvi dispositsiooni sõnastusest ei tulene, et sugulise kire rahuldamine ebaloomulikul viisil KrK § 1151 mõttes saaks seisneda üksnes nn ersats-suguaktis - näiteks kas anaalses või oraalses suguaktis. Selle paragrahvi esimese lõike dispositsioonis kirjeldatud teo realiseerimiseks piisab mistahes tegevusest, millega isik rahuldab vägivalla või sellega ähvardades enese sugulist kirge ja mis ei ole kvalifitseeritav KrK §-de 115 või 118 järgi. Kui sama tegevus on toime pandud noorema kui kuueteistkümneaastase suhtes, tuleb see kvalifitseerida KrK § 1151 lg 2 järgi - nii, nagu seda on käesoleva kriminaalasja menetlemisel ka tehtud.

Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 63 p-st 1 ja § 65 lg-st 3 Riigikohtu kriminaalkolleegium o t s u s t a s: 1. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 14. veebruari 2001. a otsus V. M. süüdistusasjas KrK § 1151 lg 2 järgi jätta muutmata. 2. Kassatsioonkaebus jätta rahuldamata. Kohtuotsus jõustub 28. mail 2001. a ega ole edasi kaevatav. Eesistuja Peeter Vaher Liikmed Jüri Ilvest, Eerik Kergandberg