3-2-1-65-01 · Riigikohus

3-2-1-65-01

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 28. mail 2001. a

Svetlana Gabidullina hagi AS Mereabi vastu lõpparve, viivise ja lõpparve kinnipidamise eest

hüvitise saamiseks ning AS Mereabi vastuhagi Svetlana Gabidullina vastu 15 909 krooni

saamiseks.

Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja A. Kull, liikmed J. Luik ja T. Vernik, vaatas läbi

kirjalikus menetluses 23. aprillil 2001. a AS Mereabi kassatsioonkaebuse alusel Tallinna

Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 27. detsembri 2000. a otsuse tsiviilasjas nr II-2/1279/00.

I. Asjaolud ja varasem menetluse käik

18. novembril 1996. a esitatud hagiavalduse kohaselt töötas S. Gabidullina kohakaasluse alusel AS-s

Mereabi pearaamatupidajana. S. Gabidullina palus AS-lt Mereabi välja mõista lõpparve, palga

maksmisega viivitamise eest viivise ja hüvitise lõpparve kinnipidamise eest kokku 180 578 krooni.

Kostja esitas 10. jaanuaril 1997. a vastuhagi. Vastuhagi kohaselt võttis S. Gabidullina AS Mereabi

pangakontolt 6. juunil 1996. a 55 000 krooni, millest andis kostjale üle 27 000 krooni. Arvestades

seda, et S. Gabidullina lõpparve 13 421 krooni on AS Mereabi valduses, palus AS Mereabi S.

Gabidullinalt välja mõista 14 579 krooni ja lisaks 1 330 krooni varalise kahju hüvitamiseks.

Tallinna Linnakohtu 13. juuli 2000. a otsusega jäeti nii hagi kui ka vastuhagi rahuldamata.

Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on tõendatud töösuhte lõppemine 6. juunil 1996. a. Sel päeval

hagejale lõpparvet ei makstud. Hageja lõpparve väljamaksmist ei nõudnud ja see deponeeriti tema

nimele. Hagi on aegunud.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

Tallinna Ringkonnakohtu 27. detsembri 2000. a otsusega tühistati linnakohtu otsus osaliselt. Uue

otsusega rahuldati hagi osaliselt. Kostjalt mõisteti hageja kasuks välja lõpparve ja selle kinnipidamise

eest hüvitis 23 478 krooni 30 senti, nõuti sisse riigilõiv 1 139 krooni 15 senti riigituludesse; muudeti

linnakohtu otsust vastuhagi 1 330 krooni nõude rahuldamata jätmise põhjenduste osas. Muus osas

jäeti otsus muutmata.

Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt lõpetati hagejaga töösuhted 6. juunist 1996. a. Hageja

oli sellest teadlik. TLS § 74 lg 2 järgi on tööandja kohustatud maksma lõpparve töölepingu

lõpetamise päeval; kui töötaja töölepingu lõpetamise päeval lõpparvet vastu ei võtnud, on tööandja

kohustatud maksma lõpparve viie kalendripäeva jooksul, arvates nõude esitamisele järgnenud

päevast. Tunnistajate ütlustega on tõendatud, et hageja nõudis lõpparvet 8. novembril 1996. a. Seega

18. novembril 1996. a esitatud hagi ei ole aegunud. Ringkonnakohtu arvutuste kohaselt oli hagejal

lõpparvena õigus saada 18 478 krooni 30 senti ja lõpparve kinnipidamise eest TLS § 119 lg 2 alusel

hüvitist 5 000 krooni. Hagejal ei olnud õigust nõuda viivist palga maksmisega viivitamise eest.

Linnakohus kohaldas põhjendatult vastuhagi osas aegumist. Kostja sai oma õiguste rikkumisest teada

6. juunil 1996. a ja pidanuks hageja vastu nõude esitama hiljemalt 2. jaanuaril 1997. a. Kostja 1 330

krooni nõude rahuldamata jätmist linnakohus otsuses ei ole põhjendanud. Ringkonnakohus leidis, et

kuna kostja audiitorile makstud tasu ei ole käsitatav hageja tekitatud kahjuna ning puuduvad ka teised

kahju tekitamisest tuleneva vastutuse üldalused, siis nõue rahuldamisele ei kuulu.

II. Kassatsioonkaebus ja selle põhjendused

Kostja palus ringkonnakohtu otsuse tühistada osas, millega kostjalt mõisteti hageja kasuks välja 23

478 krooni ja riigituludesse riigilõiv ning saata asi ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Ebaõige

on ringkonnakohtu järeldus, et hageja sai oma õiguste rikkumisest teada 8. novembril 1996. a.

Ringkonnakohus tõlgendas vääralt TLS § 74 lg 2, sidudes lõpparve saamise õiguse rikkumise kohta

kaebuse esitamise tähtaja kulgemise alguse sellekohase nõude esitamisega tööandjale. Hageja sai

oma õiguse rikkumisest teada töösuhte lõpetamisel 6. juunil 1996. a. Asjaolu, et hageja sel päeval

lõpparvet ei nõudnud, ei ole aluseks aegumise kohaldamata jätmisele.

III. Vastus kassatsioonkaebusele

Vastuses kassatsioonkaebusele pidas hageja ringkonnakohtu otsust õigeks ja palus jätta kaebuse

rahuldamata.

IV. Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon

Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus tuleb osaliselt tühistada materiaalõiguse normi väära

tõlgendamise tõttu.

TLS § 74 lg 2 kohaselt on tööandja kohustatud maksma lõpparve töölepingu lõpetamise päeval; kui

töötaja töölepingu lõpetamise päeval lõpparvet vastu ei võtnud, on tööandja kohustatud maksma

lõpparve viie kalendripäeva jooksul, arvates nõude esitamisele järgnenud päevast. ITLS § 7 lg 1

kohaselt algab nõude esitamise tähtaeg järgmisel päeval pärast selle päeva saabumist või sündmuse

toimumist, mil töötaja sai või pidi saama teada oma õiguse rikkumisest. Kohtud on tuvastanud, et

töösuhe hagejaga lõpetati 6. juunil 1996. a. Hageja sellel kuupäeval lõpparvet kätte ei saanud. Seega

hageja pidi lõpparve saamise õiguse rikkumisest teada saama töösuhte lõpetamise päeval. Tema

lõpparve nõude aegumistähtaja kulg algas seetõttu temaga töölepingu lõpetamisele järgnenud

päevast. Töösuhetest tulenevate õiguste tunnustamise ja rikutud õiguste kaitse nõuete, välja arvatud

töölepingu lõpetamise õigsuse vaidlustamise nõue, aegumistähtaeg on tulenevalt ITLS § 6 lg-st 1 neli

kuud. Kui hageja esitas lõpparve nõude pärast nelja kuu möödumist päevast, mil ta pidi töölepingu

lõpetamise päeval lõpparve saamise õiguse rikkumisest teada saama, peab kohus kostja nõudel ITLS

§ 8 lg 2 alusel kohaldama aegumist nii lõpparve nõudele kui väljamaksmisega viivitamise aja eest

hüvitise nõudele.

Juhindudes TsMS §-st 362 p 2, kolleegium

o t s u s t a s:

Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 27. detsembri 2000. a otsus osas, millega

mõisteti AS-lt Mereabi Svetlana Gabidullina kasuks välja 23 478 krooni 30 senti ja

riigituludesse riigilõiv 1 139 krooni 15 senti ning saata asi tühistatud osas uueks

läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.

Muus osas jätta ringkonnakohtu otsus muutmata.

Rahuldada AS Mereabi kassatsioonkaebus.

Tagastada AS-le Mereabi 26. jaanuaril 2001. a makstud kautsjon 246 (kakssada nelikümmend

kuus) krooni 20 (kakskümmend) senti.

A. Kull, J. Luik, T. Vernik