3-2-1-65-01 · Riigikohus
Legislator summary
AI generatednovembril 1996. a esitatud hagiavalduse kohaselt töötas S. Gabidullina kohakaasluse alusel AS-s Mereabi pearaamatupidajana. S. Gabidullina palus AS-lt Mereabi välja mõista lõpparve, palga
Legislator headnote
AI generated3-2-1-65-01 · Riigikohus: novembril 1996. a esitatud hagiavalduse kohaselt töötas S. Gabidullina kohakaasluse alusel AS-s Mereabi pearaamatupidajana. S. Gabidullina palus AS-lt Mereabi välja mõista lõpparve, palga
Full text
3-2-1-65-01
K O H T U O T S U S
Eesti Vabariigi nimel
Tartus 28. mail 2001. a
Svetlana Gabidullina hagi AS Mereabi vastu lõpparve, viivise ja lõpparve kinnipidamise eest
hüvitise saamiseks ning AS Mereabi vastuhagi Svetlana Gabidullina vastu 15 909 krooni
saamiseks.
Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja A. Kull, liikmed J. Luik ja T. Vernik, vaatas läbi
kirjalikus menetluses 23. aprillil 2001. a AS Mereabi kassatsioonkaebuse alusel Tallinna
Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 27. detsembri 2000. a otsuse tsiviilasjas nr II-2/1279/00.
I. Asjaolud ja varasem menetluse käik
18. novembril 1996. a esitatud hagiavalduse kohaselt töötas S. Gabidullina kohakaasluse alusel AS-s
Mereabi pearaamatupidajana. S. Gabidullina palus AS-lt Mereabi välja mõista lõpparve, palga
maksmisega viivitamise eest viivise ja hüvitise lõpparve kinnipidamise eest kokku 180 578 krooni.
Kostja esitas 10. jaanuaril 1997. a vastuhagi. Vastuhagi kohaselt võttis S. Gabidullina AS Mereabi
pangakontolt 6. juunil 1996. a 55 000 krooni, millest andis kostjale üle 27 000 krooni. Arvestades
seda, et S. Gabidullina lõpparve 13 421 krooni on AS Mereabi valduses, palus AS Mereabi S.
Gabidullinalt välja mõista 14 579 krooni ja lisaks 1 330 krooni varalise kahju hüvitamiseks.
Tallinna Linnakohtu 13. juuli 2000. a otsusega jäeti nii hagi kui ka vastuhagi rahuldamata.
Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on tõendatud töösuhte lõppemine 6. juunil 1996. a. Sel päeval
hagejale lõpparvet ei makstud. Hageja lõpparve väljamaksmist ei nõudnud ja see deponeeriti tema
nimele. Hagi on aegunud.
Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
Tallinna Ringkonnakohtu 27. detsembri 2000. a otsusega tühistati linnakohtu otsus osaliselt. Uue
otsusega rahuldati hagi osaliselt. Kostjalt mõisteti hageja kasuks välja lõpparve ja selle kinnipidamise
eest hüvitis 23 478 krooni 30 senti, nõuti sisse riigilõiv 1 139 krooni 15 senti riigituludesse; muudeti
linnakohtu otsust vastuhagi 1 330 krooni nõude rahuldamata jätmise põhjenduste osas. Muus osas
jäeti otsus muutmata.
Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt lõpetati hagejaga töösuhted 6. juunist 1996. a. Hageja
oli sellest teadlik. TLS § 74 lg 2 järgi on tööandja kohustatud maksma lõpparve töölepingu
lõpetamise päeval; kui töötaja töölepingu lõpetamise päeval lõpparvet vastu ei võtnud, on tööandja
kohustatud maksma lõpparve viie kalendripäeva jooksul, arvates nõude esitamisele järgnenud
päevast. Tunnistajate ütlustega on tõendatud, et hageja nõudis lõpparvet 8. novembril 1996. a. Seega
18. novembril 1996. a esitatud hagi ei ole aegunud. Ringkonnakohtu arvutuste kohaselt oli hagejal
lõpparvena õigus saada 18 478 krooni 30 senti ja lõpparve kinnipidamise eest TLS § 119 lg 2 alusel
hüvitist 5 000 krooni. Hagejal ei olnud õigust nõuda viivist palga maksmisega viivitamise eest.
Linnakohus kohaldas põhjendatult vastuhagi osas aegumist. Kostja sai oma õiguste rikkumisest teada
6. juunil 1996. a ja pidanuks hageja vastu nõude esitama hiljemalt 2. jaanuaril 1997. a. Kostja 1 330
krooni nõude rahuldamata jätmist linnakohus otsuses ei ole põhjendanud. Ringkonnakohus leidis, et
kuna kostja audiitorile makstud tasu ei ole käsitatav hageja tekitatud kahjuna ning puuduvad ka teised
kahju tekitamisest tuleneva vastutuse üldalused, siis nõue rahuldamisele ei kuulu.
II. Kassatsioonkaebus ja selle põhjendused
Kostja palus ringkonnakohtu otsuse tühistada osas, millega kostjalt mõisteti hageja kasuks välja 23
478 krooni ja riigituludesse riigilõiv ning saata asi ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Ebaõige
on ringkonnakohtu järeldus, et hageja sai oma õiguste rikkumisest teada 8. novembril 1996. a.
Ringkonnakohus tõlgendas vääralt TLS § 74 lg 2, sidudes lõpparve saamise õiguse rikkumise kohta
kaebuse esitamise tähtaja kulgemise alguse sellekohase nõude esitamisega tööandjale. Hageja sai
oma õiguse rikkumisest teada töösuhte lõpetamisel 6. juunil 1996. a. Asjaolu, et hageja sel päeval
lõpparvet ei nõudnud, ei ole aluseks aegumise kohaldamata jätmisele.
III. Vastus kassatsioonkaebusele
Vastuses kassatsioonkaebusele pidas hageja ringkonnakohtu otsust õigeks ja palus jätta kaebuse
rahuldamata.
IV. Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon
Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus tuleb osaliselt tühistada materiaalõiguse normi väära
tõlgendamise tõttu.
TLS § 74 lg 2 kohaselt on tööandja kohustatud maksma lõpparve töölepingu lõpetamise päeval; kui
töötaja töölepingu lõpetamise päeval lõpparvet vastu ei võtnud, on tööandja kohustatud maksma
lõpparve viie kalendripäeva jooksul, arvates nõude esitamisele järgnenud päevast. ITLS § 7 lg 1
kohaselt algab nõude esitamise tähtaeg järgmisel päeval pärast selle päeva saabumist või sündmuse
toimumist, mil töötaja sai või pidi saama teada oma õiguse rikkumisest. Kohtud on tuvastanud, et
töösuhe hagejaga lõpetati 6. juunil 1996. a. Hageja sellel kuupäeval lõpparvet kätte ei saanud. Seega
hageja pidi lõpparve saamise õiguse rikkumisest teada saama töösuhte lõpetamise päeval. Tema
lõpparve nõude aegumistähtaja kulg algas seetõttu temaga töölepingu lõpetamisele järgnenud
päevast. Töösuhetest tulenevate õiguste tunnustamise ja rikutud õiguste kaitse nõuete, välja arvatud
töölepingu lõpetamise õigsuse vaidlustamise nõue, aegumistähtaeg on tulenevalt ITLS § 6 lg-st 1 neli
kuud. Kui hageja esitas lõpparve nõude pärast nelja kuu möödumist päevast, mil ta pidi töölepingu
lõpetamise päeval lõpparve saamise õiguse rikkumisest teada saama, peab kohus kostja nõudel ITLS
§ 8 lg 2 alusel kohaldama aegumist nii lõpparve nõudele kui väljamaksmisega viivitamise aja eest
hüvitise nõudele.
Juhindudes TsMS §-st 362 p 2, kolleegium
o t s u s t a s:
Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 27. detsembri 2000. a otsus osas, millega
mõisteti AS-lt Mereabi Svetlana Gabidullina kasuks välja 23 478 krooni 30 senti ja
riigituludesse riigilõiv 1 139 krooni 15 senti ning saata asi tühistatud osas uueks
läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.
Muus osas jätta ringkonnakohtu otsus muutmata.
Rahuldada AS Mereabi kassatsioonkaebus.
Tagastada AS-le Mereabi 26. jaanuaril 2001. a makstud kautsjon 246 (kakssada nelikümmend
kuus) krooni 20 (kakskümmend) senti.
A. Kull, J. Luik, T. Vernik