3-1-1-72-01 · Riigikohus

KOHTUMÄÄRUS

Tartus, 21 mail 2001. a.

3-1-1-72-01

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Eerik Kergandberg ja Ott Järvesaar vaatas 15. mail 2001. a

toimunud kohtuistungil läbi G. B. ja tema esindaja Alar Eiche erikaebuse

Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi kohtuniku 17. aprilli 2001. a määruse peale, millega jäeti G. B. ja tema esindaja

A. Eiche erikaebus Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 9. aprilli 2001. a määruse peale läbi vaatamata.

Menetlusosalistena võttis kohtuistungist osa G. B. kaitsja vandeadvokaat Margus Heek.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et 8. märtsi 2001. a määrusega vaatas Harju Maakohtu kohtunik T. Bogdanova läbi S. S. avalduse ja

materjalid kriminaalmenetluse alustamiseks G. B. suhtes KrK § 129 lg 2 alusel. Kohtuistungil ei nõustunud S. S. G. B-ga leppima ning

avaldas jätkuvalt soovi kriminaalasja alustamiseks. Juhindudes KrMK § 392 lg 1 p-st 1 ja § 5 lg 1 p-dest 1 ja 2 keeldus kohtunik

kriminaalmenetluse alustamisest G. B. suhtes KrK § 129 alusel kuriteokoosseisu puudumise tõttu.

2. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium vaatas oma 9. aprilli 2001. a määrusega läbi S. S. erikaebuse Harju Maakohtu kohtuniku

eeltoodud määruse peale ning tühistas selle kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumise tõttu. Kooskõlas KrMK § 392 lg 3 sätetega alustas

ringkonnakohus G. B. suhtes erasüüdistusmenetlust ja saatis kriminaalasja Harju Maakohtule sisuliseks arutamiseks teises kohtukoosseisus,

märkides, et määrus on lõplik. Kriminaalkolleegium leidis, et juhul kui leppimist ei saavutatud, pidanuks kohtunik KrMK § 392 lg 3 kohaselt

igal juhul alustama erasüüdistusmenetlust. G. B. süüküsimus tulnuks aga lahendada asja sisulise arutamise käigus. G. B. esindaja poolt

esitatud materjalid erasüüdistusasja tõenditele hinnangu andmise kohta jättis ringkonnakohus läbi vaatamata.

3. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 9. aprilli 2001. a määruse peale esitasid Riigikohtule erikaebuse G. B. ja tema esindaja

A. Eiche. Erikaebuse esitajad palusid selle määruse tühistada ja asi samale kohtule uueks arutamiseks saata, sest kohus on

kriminaalmenetluse seadust ebaõigesti kohaldanud. Ringkonnakohus alustas G. B. suhtes kriminaalmenetlust, jättes tähelepanuta Harju

Maakohtu kohtunik T. Bogdanova 8. märtsi 2001. a määruses tehtud järelduse, et G. B. käitumises puudub KrK § 129 lg 2 ettenähtud

kuriteokoosseis.

4. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 17. aprilli 2001. a määruses leiti, et vastavalt AKKS § 71 lg-le 1 ja § 77 lg-le ei kuulu

erikaebus edastamisele Riigikohtusse ning see jäeti läbi vaatamata, sest ringkonnakohus lahendab erikaebused või -protestid esimese astme

kohtuniku määruse peale lõplikult. Samas nõustus ringkonnakohus seisukohaga, et KrMK § 392 lg 3 alusel oli Harju Maakohtu kohtunik

kohustatud leppimise mittesaavutamise järel alustama erasüüdistumenetlust.

Menetlus Riigikohtus

5. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 17. aprilli 2001. a määruse peale esitasid erikaebuse G. B. ja tema esindaja advokaat

A. Eiche, kes palusid selle määruse tühistada ja asi samale kohtule uueks arutamiseks saata.

5.1 Erikaebuses leitakse jätkuvalt, et Tallinna Ringkonnakohtu seisukoht KrMK § 392 lg 3 kohaldamise kohta on vastuolus selle paragrahvi

tervikliku olemusega ja eesmärgiga ning seetõttu ka ebaõige.

5.2 Põhjendamatult on ringkonnakohus välistanud KrMK § 392 lg 1 p-st 1 tuleneva kohtuniku kohustuse kontrollida kriminaalmenetluse

alustamise või keeldumise võimalust.

5.3 Erikaebuse esitajad on jätkuvalt seisukohal, et ringkonnakohtu poolt KrMK §-le 392 antud tõlgendus välistab kriminaalmenetluse

alustamisest keeldumise võimaluse isegi juhul, kui puuduvad seaduses ettenähtud alused kriminaalmenetluse alustamiseks.

Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud erikaebusele lisatud materjalidega, kuulanud ära advokaadi, kes taotles erikaebuse rahuldamist,

l e i d i s :

Vastavalt AKKS § 71 lg-le 1 lahendab ringkonnakohus erikaebused või -protestid esimese astme kohtuniku määrusele lõplikult. AKKS § 71

lg 2 sätestab ammendavalt juhtumid, mil ringkonnakohtu määrustele on võimalik esitada erikaebusi ja -proteste Riigikohtule. Kriminaalasjas

menetluse alustamise määrus sellesse loetellu ei kuulu. Seetõttu puudub alus kaevatava määruse tühistamiseks.

Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS §-st 77, Riigikohtu kriminaalkolleegium

m ä ä r a s :

Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi kohtuniku Julia Kat"kovskaja 17. aprilli 2001. a määrus, millega G. B. ja tema esindaja

erikaebus Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 9. aprilli 2001. a määruse peale jäeti läbi vaatamata, jätta muutmata, erikaebus

jätta rahuldamata.

Eesistuja: Jüri Ilvest

Liikmed: Ott Järvesaar, Eerik Kergandberg