3-1-1-62-01 · Riigikohus

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus, 21. mail 2001 3-1-1-62-01 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Eerik Kergandberg ja Jüri Rätsep vaatas 15. mail 2001. a toimunud avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja B. K. süüdistuses KrK § 139 lg 2 p 3 järgi. Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa B. K. kaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel ja riigiprokurör Marge Püss. Asjaolud ja menetluse käik 1. Lääne-Viru Maakohtu 4. detsembri 2000. a otsusega tunnistati B. K. süüdi KrK § 139 lg 2 p 3 järgi ja talle mõisteti KrK § 39 sätteid kohaldades karistus kaks kuud vabadusekaotust. KrK § 45 sätete alusel loeti karistustähtaja hulka tema vahi viibitud aeg 27.- 29.03.2000. a ja 17.10 - 04.12. 2000. a, s.o üks kuu ja 21 päeva. Kohtuotsuse kohaselt kuulus ärakandmisele 9 päeva vabadusekaotust. Karistusaja alguseks loeti 4. detsember 2000. a. Karistuse mõistmisel B. K. võttis kohus arvesse kuriteo raskusastet, kuriteoga põhjustatud tagajärgi ja kohtualuse isikut iseloomustavaid omadusi. Kohus märkis, et B. K. on korduvalt kohtulikult karistatud, ta on vallaline ning otsuse tegemise hetkel ilma tööja elukohata. Vastutust kergendavate asjaoludena võttis kohus arvesse, et B. K. tunnistas oma süüd ning kahetses puhtsüdamlikult oma tegu. Põhjendades KrK § 39 sätete kohaldamist märkis maakohus, et B. K. kuritegu on vähese ühiskonnaohtlikkusega ning toime pandud raskete isiklike asjaolude mõjul, mis soodustasid selle toimepanemist. Kokkuvõtteks pidas maakohus võimalikuks mõista B. K. vabadusekaotuslik karistus alla karistusliigi alammäära. 2. Lääne-Viru Maakohtu 4. detsembri 2000. a otsuse peale esitas apellatsioonprotesti Lääne-Viru prokurör Ain Tali, kes palus tühistada B. K. mõistetud karistuse ning karistada teda KrK § 139 lg 2 p 3 järgi sanktsiooni piires ettenähtud vabadusekaotusliku karistusega. Apellant leidis, et maakohus kohaldas ebaõigesti kriminaalseadust, s.o KrK § 23 lg 1 ja § 39 sätteid. 3. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 8. veebruari 2001. a otsusega jäeti Lääne-Viru Maakohtu eeltoodud otsus muutmata ja apellatsioonprotest rahuldamata. Kriminaalkolleegiumi hinnangul on maakohus B. K. karistuse mõistmisel juhindunud KrK § 36 põhimõtetest. Kohus nõustus, et tegemist on vähese ühiskonnaohtlikkusega kuriteoga. Arvestades kuriteo toimepanemise tehiolusid, kohaldas kohus põhjendatult KrK § 39 sätteid. Kohtualusele mõistetud 2-kuulise vabadusekaotusliku karistuse karmistamine ühe kuu võrra on ringkonnakohtu hinnangul alusetu. Menetlus Riigikohtus 4. Riigiprokuratuuri osakonda juhtiv prokurör Alar Kirs esitas kassatsioonprotesti, milles palub tühistada Lääne-Viru Maakohtu 4. detsembri 2000. a otsuse ja Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 8. veebruari 2001. a otsuse B. K. mõistetud karistuse osas ning saata kriminaalasi selles osas Lääne-Viru Maakohtule uueks arutamiseks. Nõustudes apellatsioonprotestis toodud seisukohtadega, leiab kassaator, et KrK § 39 sätete kohaldamine B. K. suhtes on mitte ainult põhjendamatu, vaid ka ebaseaduslik. Kassatsioonprotesti esitaja rõhutab, et KrK § 39 sõnastuse kohaselt on lubatud mõista süüdlasele karistus alla sanktsiooni alammäära, mille kriminaalkoodeksi eriosa selle kuriteo eest ette näeb või üle minna mõnele teiseliigilisele karistusele. Samas sätestab KrK § 23 lg 1, et vabadusekaotuse alammäär on kolm kuud. Seega, sellest tähtajast lühemat vabadusekaotuse kohaldamist seadus ette ei näe. Juhul, kui kohus pidas kolmekuulist vabadusekaotuslikku karistust B. K. liiga karmiks, tulnuks üle minna kergemaliigilisele karistusele, s.o sanktsioonis ettenähtud rahatrahvile või KrK § 39 alusel arestile. Kohtuistungil prokurör toetas protesti. Kaitsja nõustus protestiga osaliselt, pidades et 2-kuulise vabadusekaotuse mõistmine on ebaõige ning taotledes ühtlasi uue otsuse tegemist ja B. K. karistamist rahatrahviga. Riigikohtu kriminaalkolleegium, kuulanud ära menetlusosaliste seletused ja tutvunud kriminaalasja materjalidega, l e i d i s : 5.1 KrK § 39 sätestab ühemõtteliselt, et kohus võib teatud tingimustel kergendada karistust selliselt, et mõistab isikule karistuse alla alammäära, mida käesoleva koodeksi eriosa selle kuriteo eest ette näeb. Seega ei ole karistuse mõistmine alla karistusliigi alammäära, mille määrab KrK üldosa, lubatud. KrK § 39 sätteid võib kasutada ka sel viisil, et kohus kohaldab mõnda kergemat karistuse liiki, mida süüdlasele inkrimineeritud Kriminaalkoodeksi eriosa paragrahvi sanktsioon ette ei näe. Seetõttu nõustub Riigikohtu kriminaalkolleegium protestis toodud põhistustega selle kohta, et B. K. mõistetud karistus on ebaseaduslik. 5.2 Arvestades, et B. K. poolt toimepanduga tekitatud kahju ei ole hinnatav kui ühiskonnale suurt ohtu kujutav - kokku varastas ta 5 pudelit punasesõstra ja õuna mahlakontsentraati koguväärtusega 132.95 krooni ning kaasaskantava raadio Philips väärtusega 390 krooni - aga samuti asjaolu, et ta on mõistetud vabadusekaotusliku karistuse ära kandnud juba 13. detsembriks 2000. a, ei pea Riigikohtu kriminaalkolleegium kriminaalasja ringkonnakohtule uueks arutamiseks saatmist käesoleval ajal enam otstarbekaks. Seetõttu on võimalik teha B. K. karistuse mõistmise suhtes uus kohtuotsus, mis ei raskenda tema olukorda. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 63 p-st 3, § 64 p-st 2, § 65 lg-st 3, KrK §-st 36, § 37 lg 1 p-st 8 ning § 43 lg-st 4, Riigikohtu kriminaalkolleegium o t s u s t a s :

1. Tühistada Lääne-Viru Maakohtu 4. detsembri 2000. a kohtuotsus B. K. karistuse mõistmise osas ning Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 8. veebruari 2001. a kohtuotsus osas, millega eelnimetatud kohtuotsus jäeti karistuse mõistmise suhtes muutmata. 2. Karistada B. K. rahatrahviga 180 päevamäära, so. 8280 krooni. 3. KrK § 43 lg 4 ja § 45 sätteid kohaldades lugeda karistus kantuks, arvestades tema vahi all viibitud aega 27.03-29.03.2000. a ja 17.10.-04.12.2000. a ning vabadusekaotuslikku karistuse kandmise aega 04.12.-13.12.2000. a. Kohtuotsus jõustub 21. mail 2001. a ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja: Jüri Ilvest Liikmed: Eerik Kergandberg, Jüri Rätsep