3-1-1-53-01 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 21. mail 2001. a

3-1-1-53-01

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Lea Kivi ning liikmed Ott Järvesaar ja Jüri Rätsep vaatas 24. aprillil 2001. a toimunud

avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja

P. V. süüdistuses KrK § 188 järgi.

Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa P. V. kaitsja vandeadvokaat Kaljo Kuusmaa, kannatanu M. K. ja riigiprokurör Marge Püss.

Asjaolud ja menetluse käik

1. P. V. anti kohtu alla süüdistuses KrK § 188 järgi selles, et ta 28. märtsil 1999. a kella 09.45 paiku, olles eelnevalt tarvitanud alkoholi, teostas

oma oletatavat õigust saada tagasi K. K. auto ostu-müügitehinguga seotud võlg. Sellel eesmärgil sisenes ta Tartus X tn N-N asuvasse M. K.

korterisse, lõi viimast jalaga kõhtu ja rusikaga näkku, põhjustades kannatanule kergeid terviserikketa kehavigastusi. Korterist lahkudes haaras

P. V. kaasa K. K. kuuluva jope väärtusega 776 krooni.

2. Tartu Maakohtu 4. septembri 2000. a otsusega mõisteti P. V. süüdistuses KrK § 188 järgi õigeks kuriteokoosseisu puudumise tõttu.

Maakohus märkis esmalt, et kohus hindab kannatanu ütlusi objektiivseteks, sest tema ütlused kehavigastuste tekkimise kohta on antud vahetu

tajumise põhjal. Järgnevalt, tõlgendades kriminaalasjas esinevad kahtlused kohtualuse kasuks, tuli maakohus aga järeldusele, et P. V. tegevuse

ja M. K. esinenud kehavigastuste vahel puudub põhjuslik seos ning seetõttu tuleb kohtualune õigeks mõista.

3. Esitatud apellatsioonprotestis vaidlustas Tartu Prokuratuuri prokurör Marju Persidskaja P. V. õigeksmõistmise. Apellant leidis, et kohtu

järeldused ei vasta tuvastatud asjaoludele ning palus P. V. süüdi mõista ning karistada viiekuulise vabadusekaotusega tingimisi üheaastase

katseajaga.

4. Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 24. jaanuari 2001. a otsusega tühistati Tartu Maakohtu 4. septembri 2000. a otsus osaliselt.

P. V. tunnistati süüdi KrK § 188 järgi ja talle mõisteti karistuseks arest 42 päeva. Muus osas jäi kohtuotsus muutmata, esitatud

apellatsioonprotest rahuldati osaliselt.

Kriminaalkolleegium ei nõustunud maakohtu järeldustega P. V. süü hindamisel ja leidis, et süü puudumise järeldus on vastuolus faktiliste

asjaoludega. Ringkonnakohus märkis, et nii kannatanu M. K. kui ka tunnistaja K. K. on andnud järjepidevaid ütlusi kuriteo tehiolude kohta.

P. V. nõustus süüdistusega selles, et teostas oma oletatavat õigust ebaseaduslikus korras, kuid eitas M. K. suhtes vägivalla kasutamist. Küll aga

võttis kohtualune õigeks rüseluse M. K., mille käigus võis viimane saada kehavigastusi. K. K. jope võttis P. V. võla katteks.

Menetlus Riigikohtus

5. Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 24. jaanuari 2001. a otsuse peale esitas kassatsioonkaebuse süüdimõistetu P. V. kaitsja

vandeadvokaadi abi Cardo Soosaar, kes palus selle otsuse tühistada ning saata kriminaalasi Tartu Ringkonnakohtule uueks arutamiseks.

5.1 Kassaator leiab, et ringkonnakohus, jõudes samade tõendite hindamise tulemusel maakohtuga võrreldes vastupidisele järeldusele, rikkus

AKKS § 29 lg-te 4 ja 6, KrMK § 50 ja § 273 p 3 sätteid. Ringkonnakohtu otsus on kaitsja arvates motiveerimata ning see on käsitatav

kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumisena AKKS § 39 lg 3 p 7 mõttes.

5.2 Veel leiab kaitsja, et P. V. teos puudub KrK § 188 ettenähtud kuriteokoosseis, sest pole tõendatud tema poolt süüdistuses märgitud

vägivalla kasutamine. Ringkonnakohus rajas P. V. süüdimõistmise oletuse vormis tehtud järeldusele, et kohtualune võis tekitada M. K.

süüdistuses märgitud kehavigastused. Vastuolus süütuse presumptsiooniga mõisteti P. V. süüdi omavolis, selgitamata välja, kas ta oli isik, kes

selle kuriteo toime pani.

6. Riigikohtu kriminaalkolleegium, olles tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosaliste seletused, leiab, et

kassatsioonkaebuse rahuldamiseks puudub alus järgmistel motiividel.

6.1 Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 24. jaanuari 2001. a kohtuotsuses on sisukohaselt hinnatud tuvastatuks loetud tehiolusid ja

nende seost menetluse käigus kogutud tõenditega. Valdavalt samade tõendiallikate puhul on apellatsioonikohus andnud tõenditele seotuma

hinnangu. Sündmuses osalenud isikute ütlusi on analüüsitud nende huvide arvestamise kaudu. Samas on märkimisväärses ulatuses arvestatud

ka tehiolusid, mida on sisuliselt tuvastatuks lugenud maakohus oma otsuses, kus tõendite analüüsina käsitletavas tekstis on vaid pikkade

lõikudena tsiteeritud asjaosaliste ütlusi. Apellatsioonikohus on asjakohaselt märkinud, et KrK § 188 järgi kohtu alla antud P. V. on esimese

astme kohtu istungil ennast osaliselt süüdi tunnistanud ja oma viimases sõnas avaldanud toimunu pärast kahetsust. P. V. on tunnistanud, et läks

K. K. juurde oma võlga nõudma, kuid M. K. ei tahtnud teda korterisse lasta, et tal oli seetõttu M. K. rüselus, mille käigus M. K. võis

kehavigastusi saada ning et ta tahtis võtta kaasa K. K. vormijopet võla katteks. Sellise muude tõenditega kooskõlas oleva tegevusega panigi

P. V. toime KrK § 188 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

6.2 Kassaator on pidanud kahe kohtuastme järelduste lahknevust sellest tingituks, et apellatsioonikohus ei pööranud olulist tähelepanu

tunnistaja H. P. ütlustele. Läbivaadatava kriminaalasja menetlusdokumentidest nähtuvalt on H. P. ise selgitanud ülekuulatuna, et ta oli

sündmuste arengu üksikasjade suhtes ükskõikne, politseiametnike saabumise puhul hoidus olukorra selgitamisest kõrvale. H. P. ütlusi, milles

ta taotluslikult lahknes ülejäänud asjaosaliste poolt antud ütlustest üksikasjade teravuselt, ei olnud alust kasutada muude tõendite kogumi

kummutamiseks.

6.3 Kannatanu M. K. esinenud kehavigastused on kohtuarstliku ekspertiisi akti ja asjaosaliste ütluste kaudu seostatud konfliktiga kannatanu ja

P. V. vahel.

Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 63 p-st 1 ning § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium

o t s u s t a s :

1. Tartu Ringkonnakohtu 24. jaanuari 2001. a kohtuotsus P. V. suhtes jätta muutmata, kassatsioonkaebus jätta rahuldamata.

2. Mõista P. V. riigieelarve tuludesse 743 krooni 40 senti kohtukulu seoses kaitsja osavõtuga kriminaalasja läbivaatamisest

Riigikohtus.

Kohtuotsus jõustub 21. mail 2001. a ega kuulu edasikaebamisele.

Eesistuja Lea Kivi

Liikmed Ott Järvesaar, Jüri Rätsep