3-2-1-92-01 · Riigikohus

3-2-1-92-01

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 17. mail 2001. a

Vladimir Popovi ja Svetlana Popova hagi Eesti Vabariigi vastu enampakkumise kehtetuks

tunnistamiseks

Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja J. Odar, liikmed A. Kull ja L. Laarmaa, vaatas läbi

kirjalikus menetluses 30. aprillil 2001. a Vladimir Popovi ja Svetlana Popova kassatsioonkaebuse

alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 13. veebruari 2001. a otsuse tsiviilasjas nr II-2-

113/01.

I. Asjaolud ja varasem menetluse käik

Tallinna Linnakohtu täitevosakonna kohtutäitur hindas ja arestis 30. juulil 1999. a AS Hansapank

avalduse alusel hagejatele kuuluva korteri nr 6 aadressil Aru tn 16/ Nisu tn 25 Tallinnas. Kohtutäitur

hindas korteri 700 000 kroonile. 14. jaanuaril 2000. a sai V. Popov täitevosakonnas teada, et

7. jaanuaril 2000. a toimus korteri teistkordne enampakkumine ning korteri ostis OÜ Fennovara 500

000 krooni eest.

Hagiavalduse põhjenduste kohaselt rikuti enampakkumisel avaliku enampakkumise olulisi tingimusi.

Kohtutäitur ei tutvustanud hagejatele täitemenetluse seadustiku (TMS) § 26 sätestatud õigusi, millega

neilt võeti võimalus viibida enampakkumise juures. Hagejaid ei informeeritud ka pandipidaja otsusest

müüa korter 500 000 krooni eest.

Vastavalt AÕS § 294 lg 2 ja 3 tehakse avaliku enampakkumise aeg ja koht teatavaks pantijale ja

kolmandale isikule, kellel on panditud asjale õigusi ning pantijal on õigus avalikust enampakkumisest

osa võtta. Nii esimesest kui teisest enampakkumise päevast hagejaid ei informeeritud.

Teistkordne enampakkumine viidi läbi enne 10-päevase tähtaja möödumist avaliku enampakkumise

kohta kuulutuse avaldamisest.

Hagejad palusid tunnistada kehtetuks neile kuuluva korteri 7. jaanuaril 2000. a toimunud teistkordse

enampakkumise.

Kostja vaidles hagile vastu. Võlgniku õigused enampakkumise korral on sätestatud seaduses ja

seaduse mittetundmine ei ole vabandatav. Väide, et täitur ei ole hagejatele nende õigusi tutvustanud,

on paljasõnaline. Enampakkumise toimumise kohta oli avaldatud nõuetekohane teade. Vara

hindamise õigus on täituril.

Tallinna Linnakohus jättis 29. septembri 2000. a otsusega hagi rahuldamata. Otsuse põhjenduste

kohaselt võib kohus vastavalt TMS § 647 tunnistada enampakkumise kehtetuks viie aasta jooksul

arvates enampakkumise päevast, kui asi müüdi isikule, kellel ei olnud õigust seda osta, või rikuti

teisiti enampakkumise olulisi tingimusi. Enampakkumisel ei ole rikutud enampakkumise olulisi

tingimusi ja vara müüdi isikule, kellel oli õigus seda osta.

Teade enampakkumise kohta avaldati 10 päeva enne enampakkumist ajalehes Päevaleht, mis oli ette

nähtud kohtuteadete avaldamiseks. Sellega tuleb enampakkumise aeg ja koht lugeda teatavaks

tehtuks kõigile, sealhulgas hagejatele. Kuna seadus ei sätesta eraldi tähtaja arvestamist, siis seaduse

kohaselt algas tähtaja arvestus avaldamise päevast, s.o 28. detsembrist 2000. a.

Võlgnikele täitekutse saatmata jätmisega rikuti küll formaalselt TMS § 291 sätteid, kuid seda ei saa

pidada enampakkumise tingimuste oluliseks rikkumiseks. Hagejate väited, et neilt võeti ära võimalus

viibida enampakkumise juures on paljasõnalised ja tõendamata.

Võlausaldaja teatas hagejatele laenulepingu lõpetamisest ja võlgnevuse väljanõudmisest

täitemenetluse korras 7. jaanuaril 1999. a, seega oli hagejatel aega kasutada oma õigusi.

Asjas ei saa kohaldada asjaõigusseaduse sätteid, sest täitur juhindub oma tegevuses täitemenetluse

seadustikust.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

Tallinna Ringkonnakohus muutis 13. veebruari 2001. a otsusega linnakohtu otsuse põhjendusi TMS

§ 61 lg 2 ettenähtud tähtaja arvutamise osas.

TMS § 61 lg 2 sätestab, et kuulutus avaldatakse vähemalt 10 päeva enne enampakkumist kohalikus

ajalehes. Tähtaja arvutamise korda selles seadustikus ei ole kindlaks määratud. Ringkonnakohus

leidis, et 10-päevase tähtaja kulgemine algab kuulutuse ajalehes avaldamise päevale järgneval päeval

analoogiliselt TsMS § 41 lg 1 ja TsÜS § 105 lg 1 sätestatud tähtaegade kulgemise algusega. Kuna

teistkordne enampakkumine kuulutati välja 28. detsembri 1999. a Päevalehes, siis 10-päevase tähtaja

kulg algas 29. detsembril 1999. a.

Hagejatele teatati täitemenetluse algatamisest juba 9. juulil 1999. a. Ka pärast esimese

enampakkumise nurjumist oli hagejatel võimalik leida korterile neile sobiva hinnaga ostja. Sellistel

asjaoludel ei saa TMS § 61 lg 2 ettenähtud tähtaja rikkumist ühe päeva võrra vaadelda

enampakkumise oluliste tingimuste rikkumisena, mis tooks kaasa enampakkumise kehtetuks

tunnistamise.

Kuulutuse avaldamisega Päevalehes tehti ka hagejatele teatavaks enampakkumise aeg, koht, korteri

alghind ja muud enampakkumise tingimused. Täitemenetluse seadustiku ja asjaõigusseaduse sätted,

mis reguleerivad pandi realiseerimist enampakkumisel, on omavahel kooskõlas.

Õige on hagejate väide, et TMS § 26 lg 1 ettenähtud võlgniku õiguste ja kohustuste selgitamise

kohustus on täituril ja selle kohustuse täitmist peab tõendama kostja. Arvestades aga asjaolu, et

täitemenetlus on kestnud pikka aega ja hageja on kasutanud TMS § 26 lg 1 ettenähtud õigusi, esitades

kaebusi täituri tegevuse peale, tuleb järeldada, et hagejad olid oma õigustest teadlikud.

II. Kassatsioonkaebus ja selle põhjendused

Kassatsioonkaebuses palusid hagejad tühistada ringkonnakohtu otsuse ning teha uue otsuse, millega

hagi rahuldada.

TMS § 28 lg 1 kohaselt on täitur kohustatud selgitama täitemenetluses osalevatele isikutele nende

õigusi ja kohustusi. Kostja ei ole esitanud kohtule mingeid tõendeid, kinnitamaks omapoolselt selle

kohustuse täitmist. Ekslik on ringkonnakohtu järeldus, et hagejad olid teadlikud oma õigustest.

Hagejate eest varjati enampakkumise läbiviimist ja asjaolu, et pandipidaja andis korralduse

müügihinna alandamiseks 700 000 kroonilt 500 000 kroonile.

Enampakkumise toimumine üks päev enne määratud aega on enampakkumise oluliste tingimuste

rikkumine.

Ringkonnakohus ei ole andnud hinnangut apellatsioonkaebuses esitatud väitele, et hagejate ja

Hansapanga vahel oli tegemist tsiviilõigussuhtega, mis on reguleeritav asjaõigusseaduse normidega.

AÕS § 294 lg 2 ja 3 kohustas kostjat teatama hagejatele enampakkumise toimumise aja ja koha kui

isikutele, kellel on õigus osa võtta enampakkumisest. Ei esimesel ega teisel enampakkumisel ei

teatanud kostja hagejaile enampakkumise läbiviimise aega ega kohta.

III. Vastus kassatsioonkaebusele

Kostja palus jätta ringkonnakohtu otsuse muutmata.

TMS § 647 sätestab ammendavalt enampakkumise kehtetuks tunnistamise kaks alust. Hagejate väide,

et enampakkumine tuleb kehtetuks tunnistada, kuna neile ei tutvustatud täituri poolt nende õigusi

täitemenetluses, ei saa olla aluseks enampakkumise kehtetuks tunnistamisele. Hagejad ei ole viidanud

sellele, millist õigust nad ei ole saanud teostada seetõttu, et väidetavalt neile nende õigusi

täitemenetluses ei tutvustatud. Samuti ei esita hagejad ühtegi tõendit kinnitamaks väidet, et nende

eest varjati enampakkumisega seotud asjaolusid.

Hagejad ei ole põhjendanud, millega rikuti hagejate õigusi, kui enampakkumine toimus üks päev

enne teates määratud tähtaega.

Ringkonnakohus muutis linnakohtu otsust vaid põhjenduste osas. Kassatsioonkaebuses esitatud

põhjendused asjaõigusseaduse rakendatavuse kohta on ekslikud. Täitemenetluses toimub vara müük

üksnes täitemenetlusseadustikus sätestatud korras .

IV. Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon

Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus kuulub tühistamisele TsMS § 363 p 2 alusel

protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu ja Riigikohus saab teha uue otsuse.

Pandilepingu p 8.2 kohaselt kohustusid hagejad alluma pandipidaja nõuete rahuldamiseks

viivitamatule sundtäitmisele vastavalt TMS § 1 lg 1 p 13. Sissenõude pööramine panditud varale

toimub täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Täitemenetluses vara müügi korral ei kuulu kohaldamisele AÕS § 294. Seaduse mittetundmine

iseenesest ei saa olla aluseks enampakkumise kehtetuks tunnistamisele. Täitur peab täitemenetluses

arvestama kohustust viia enampakkumine läbi täitemenetluse seadustikuga sätestatud korras. TMS

§ 28 lg 1 nõuab, et täitur selgitaks täitemenetluses osalevatele isikutele nende õigusi ja kohustusi.

Vastavalt TMS § 291 lg 1 (täitmise ajal kehtinud sõnastuses) teatatakse võlgnikule, sissenõudjale,

asjatundjale ja teistele täitetoimingust osavõtvatele isikutele täitetoimingust ja nende kohustustest

täitekutsega. Selle seadusest tuleneva nõude rikkumise tõttu võlgnike suhtes ei olnud tagatud nende

õigus viibida enampakkumise juures. Kolleegium leiab, et tegemist on enampakkumise tingimuse

olulise rikkumisega, mis on TMS § 647 kohaselt aluseks enampakkumise kehtetuks tunnistamisele.

Samuti rikuti 10-päevast tähtaega enampakkumise teate avaldamisest kuni enampakkumiseni.

Lisaks märgib kolleegium, et vastavalt TMS § 646 lg 2 on täituril õigus müüa vara

kordusenampakkumisel alla arestimisaktis märgitud hinna.

Juhindudes TsMS § 362 p 5, kolleegium

o t s u s t a s:

Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 13. veebruari 2001. a otsus ja teha uus

otsus, millega V. Popovil ja S. Popova hagi rahuldada ning tunnistada kehtetuks 7. jaanuaril

2000. a toimunud enampakkumine V. Popovile ja S. Popovale kuuluva korteri nr 6 Aru tn

16/Nisu tn 25 Tallinnas suhtes.

Kassatsioonkaebus rahuldada.

Tagastada Vladimir Popovile 14. märtsil 2001. a tasutud kautsjon 800 (kaheksasada) krooni.

J. Odar, A. Kull, L. Laarmaa