3-1-1-50-01 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Tartus, 11. mail 2001. a.

3-1-1-50-01

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Jüri Rätsep ning liikmed Jüri Ilvest ja Eerik Kergandberg vaatas 17. aprillil 2001. a

toimunud avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja

E. B. süüdistuses KrK § 185 lg 1 järgi.

Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa E. B., tema kaitsja vandeadvokaat Li Uiga ja riigiprokurör Marge Püss.

Asjaolud ja menetluse käik

1. E. B. anti kohtu alla süüdistuses KrK § 185 lg 1 järgi selles, et eesmärgiga takistada haldusõigusrikkumise menetluse läbiviimist, s. o

Politseiseaduse § 12 lg 1 p 10 ja HÕS § 228 lg 1 p 1 alusel politseiasutusele pandud ülesannete täitmist ja häirida sellega Tartu

Politseiprefektuuri tegevust, riisus ta 6. mail 1998. a ajavahemikul 15.15 kuni 15.45 Tartus X tn X asuvasse OÜ X Tartu Büroosse

tööülesannete tõttu tulnud Tartu Politseiprefektuuri välipolitsei osakonna vanemkonstaabel Toomas Uudeltilt haldusõigusrikkumise protokolli.

Haldusõigusrikkumise protokoll oli koostatud E. B. tegevuse kohta HÕS § 229 lg 3 alusel. T. Uudelt esitas selle E. B.le allakirjutamiseks

kooskõlas HÕS § 229 lg 3 sätetega. E. B. võttis protokolli politseitöötaja käest ära ning peitis selle büroo kõrvalruumi, tehes viimasele

takistusi juurdepääsuks ruumi, kus protokoll asus. Selle tegevusega takistas E. B. enda haldusõigusrikkumise menetlemist seadusega

ettenähtud korras.

2. Tartu Maakohtu 10. novembri 2000. a otsusega mõisteti E. B. süüdistuses KrK § 185 lg 1 järgi õigeks kuriteokoosseisu puudumise tõttu.

Maakohus leidis, et ei ole tõendatud E. B. poolt dokumendi riisumine ja peitmine. Kohus märkis, et dokumendi riisumine saab toimuda kas

salajase või avaliku varguse, röövimise, kelmuse või omastamise teel, kuid ükski neist tegudest pole kohtus tuvastamist leidnud. Kohus leidis,

et dokumendi peitmine tähendab selle paigutamist kohast, kus seda hoiti, teise kohta, mis ei ole teada isikule, kellel on juurdepääs

dokumendile. Selle tulemusena muutub dokumendi kasutamine otstarbele vastavalt vähemalt ajutiselt võimatuks. Maakohus mõistis E. B.

dokumendi peitmises õigeks, sest kohtualune viis protokolli kõrvalruumi T. Uudelti nähes. Viimane aga ei realiseerinud talle seadusega antud

õigust kasutada füüsilist jõudu. Maakohus ei tuvastanud, et E. B. eesmärgiks oli häirida politsei tööd, sest politseitöötajal oli võimalus

koostada uus haldusõiguserikkumise protokoll.

3. Tartu Maakohtu eeltoodud otsuse peale esitas apellatsioonprotesti A. Häidberg, kes palus E. B. KrK § 185 lg 1 järgi süüdi tunnistada ning

teda karistada. Protestis leiti, et maakohtu otsuses sisalduvad järeldused ei vasta faktilistele asjaoludele.

4. Ringkonnakohtu istungist osavõtnud prokurör loobus E. B. süüdistusest dokumendi riisumise osas ning leidis, et kohtualuse tegevus tuleb

kvalifitseerida üksnes dokumendi peitmisena KrK § 185 lg 1 järgi.

5. Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 17. jaanuari 2001. a otsusega jäeti Tartu Maakohtu 10. novembri 2000. a otsus muutmata ning

apellatsioonprotest rahuldamata.

Ringkonnakohus leidis, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. Kasutades AKKS § 29 lg 5 ettenähtud õigust, jättis ringkonnakohus

esimese astme kohtu põhjendused kordamata. Kriminaalkolleegium pidas vajalikuks rõhutada, et E. B. käitumist ei saa käsitada dokumendi

peitmisena ka seetõttu, et pärast vahejuhtumit T. Uudeltiga läks ta protokolliga politseiprefektuuri, kus keegi ei nõudnud temalt selle

tagastamist. Kriminaalkolleegium ei nõustunud apellatsioonprotestis tooduga, et E. B. soovis protokolli äravõtmisega häirida

politseiprefektuuri tööd ning et T. Uudelti suhtes algatatud teenistusalase juurdluse läbiviimine takistas E. B. kohta uue protokolli koostamist.

Uus haldusõiguserikkumise protokoll koostati 1. juunil 1998. a. T. Uudelti teenistusalase juurdluse kokkuvõte koostati 7. juunil 1998. a, seega

ei ole prokuröri väide põhjendatud.

Menetlus Riigikohtus

6. Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 17. jaanuari 2001. a otsuse peale esitas kassatsioonprotesti Riigiprokurör Marge Püss, kes

palub selle otsuse ning Tartu Maakohtu eeltoodud otsuse tühistada ning saata kriminaalasi Tartu Maakohtule uueks arutamiseks. Protestis

leitakse, et kohtute otsused tuleb tühistada kriminaalseaduse ebaõige kohaldamise tõttu.

6.1 Riigiprokurör, aktsepteerides süüdistusest loobumist dokumendi riisumise osas, ei ole nõus kohtuotsuste motiividega, millega mõisteti

E. B. õigeks dokumendi peitmises. E. B. viis dokumendi teise ruumi, kuhu politseitöötajal juurdepääsu ei olnud. Ta muutis dokumendi

seaduslikku asukohta eesmärgiga raskendada selle leidmist. Haldusõiguserikkumise protokolli täpne asukoht ei olnud politseitöötajale teada

ning selle kasutamine muutus vähemalt ajutiselt võimatuks.

6.2 Prokurör on seisukohal, et füüsilise jõu kasutamise ja uue haldusõiguserikkumise protokolli koostamise võimalikkus ei oma tähtsust

kuriteo kvalifitseerimisel KrK § 185 lg 1 järgi. Ametiisikule protokolli tagastamata jätmisega ja kõrvalruumi peitmisega on kuritegu lõpule

viidud. E. B. tegevuse tulemusena ei saanud politseiasutus probleemideta täita talle seadusega pandud ülesandeid ja see häiris asutuse tööd.

Prokurör leiab, et E. B. käitumises on KrK § 185 lg 1 järgi ettenähtud kuriteokoosseis.

Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega, kuulanud ära E. B. ja tema kaitsja, kes palusid jätta kassatsioon

rahuldamata ning prokuröri, kes taotles ringkonnakohtu otsuse tühistamist kassatsioonis toodud põhjendustel,

l e i d i s :

7. Kriminaalasjas tehtud kohtulahendite tühistamiseks ei ole alust.

7.1 Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustub kassatsioonprotestis märgituga selles osas, et E. B. käitumine vanemkonstaabel T. Uudelti suhtes

on taunitav, kuid samas nõustub Riigikohtu kriminaalkolleegium maakohtu ja ringkonnakohtu otsustes esitatud seisukohaga, et E. B. tegevus

ei ole käsitatav dokumendi peitmisena KrK § 185 mõttes. Käsitades dokumendina teatud mõtestatud teabe materiaalset kandjat saab

dokumendi peitmisega KrK kõnealuse paragrahvi mõttes olla tegemist siis ja niivõrd, kuivõrd selle dokumendi peitmisega soovitakse vältida

või takistada dokumendi sisuks oleva teabe teadasaamist vastavate isikute poolt ja just sel teel - s.t dokumendi sisuks oleva teabe varjamise

kaudu - soovitakse häirida ka vastava asutuse tegevust.

7.2 Käesoleval juhul oli kõnealuse (kassaatori arvates väidetavalt peidetud) dokumendi sisuks E. B. poolt toime pandud haldusõigusrikkumine

- faktiline asjaolu, mida haldusõigusrikkumise protokolli toimetamisega teise tuppa ei olnud võimalik varjata ega ka mitte olematuks muuta.

7.3 Nõustuda tuleb prokuröriga selles, et E. B. tegevus häiris vanemkonstaabel T. Uudelti tööd. Samuti tuleb nõustuda prokuröriga selles, et ei

saa lugeda õiguspäraseks ja normaalseks olukorda, mil haldusõigusrikkuja pidevalt "peidab" haldusõigusrikkumise protokolle ja politseitöötaja

on sunnitud pidevalt vormistama uusi dokumente. Sellise õigusvastase ja ebanormaalse olukorra tõkestamiseks on aga politseitöötajal

võimalik kasutada mitmesuguseid seaduslikke meetmeid, sealhulgas ka HÕS § 233 lg-tes 2 ja 3 ettenähtud halduskinnipidamist. Selliste

meetmete olemasolul ei ole Riigikohtu kriminaalkolleegiumi arvates proportsionaalne käsitletava olukorra lahendamiseks kasutada

kriminaalõiguslikke meetmeid.

Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 63 p-st1 ja § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium

o t s u s t a s :

Tartu Ringkonnakohtu 17. jaanuari 2001. a kohtuotsus E. B. suhtes jätta muutmata, kassatsioonkaebus jätta rahuldamata.

Kohtuotsus jõustub 11. mail 2001. a , ega ole edasikaevatav.

Eesistuja: Jüri Rätsep

Liikmed: Jüri Ilvest, Eerik Kergandberg