3-1-1-50-01 · Riigikohus

Eriarvamus.

Jään Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 11. mai 2001. a kohtuotsuse suhtes, millega Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 17. jaanuari 2001. a kohtuotsus E. B. kohta jäeti muutmata, eriarvamusele ning seda järgmistel motiividel. Ettevõttes, asutuses või organisatsioonis oleva dokumendi all mõistan mitte ainult selle territooriumil asuvat vaid ka selle ettevõtte, asutuse või organisatsiooni volitatud isiku valduses olevat dokumenti. Peale seda, kui E. B. oli omavoliliselt võtnud talle tutvumiseks antud dokumendi ja viinud selle teise ruumi, ei teadnud õiguspärane valdaja - T.U. - dokumendi asukohta sellise täpsusega, et oleks võinud minna selle asukohta ja dokumendi ilma seda otsimata uuesti enda valdusse võtta.

Seega oli dokument õiguspärase valdaja eest varjul, hoolimata sellest, et tal oli teada kindlalt määratud piiridega ala, kust dokumenti otsida. Sellist E. B. tegevust käsitlen mina kui peitmist. Väited, et politseitöötaja oleks võinud kasutada jõudu, et dokument tagasi saada, ei ole minu arvates asjakohased, sest selline tegevus võinuks toimuda peale seda, kui dokument oli juba peidetud, seega peale teo lõpuleviimist ning kujutanuks endast tagajärje - asutuse töö häirimise - likvideerimist. Leian, et KrK § 185 puhul on kaitstavaks õigushüveks valitsemiskord mitte aga informatsiooni säilimine, seega pean ebaõigeks jagada dokumente sel alusel kas on võimalik neis talletatud informatsiooni taastada või mitte.

Esmatähtis on, et tegemist oleks mistahes pabervõi muule kandjale talletatud informatsiooniga, millel on dokumendile omased rekvisiidid. Igasuguse dokumendi otsimine, ebaseaduslikust valdusest

väljanõudmine, olgu siis jõudu kasutades või mitte, rääkimata selle uuesti vormistamisest, häirib ettevõtte,

asutuse või organisatsiooni tegevust ja võib olla käsitletav KrK §-s 185 sätestatud kuriteokoosseisuna. Tartus, 11. mail 2001. a.

Jüri Ilvest, Riigikohtu liige