3-2-1-28-01 · Riigikohus
Legislator summary
AI generatedBalti Laevaremonditehas lõpetas N. Oborneviga töölepingu 20. juulil 1998. a TLS § 86 p 10 alusel Obornev pidas töölepingu lõpetamist ebaseaduslikuks põhjusel, et ta oli töötajate usaldusisik ning
Legislator headnote
AI generated3-2-1-28-01 · Riigikohus: Oborneviga töölepingu 20. juulil 1998. a TLS § 86 p 10 alusel Obornev pidas töölepingu lõpetamist ebaseaduslikuks põhjusel, et ta oli töötajate usaldusisik ning
Full text
3-2-1-28-01
K O H T U O T S U S
Eesti Vabariigi nimel
Tartus 9. mail 2001. a
AS Balti Laevaremonditehas hagi Nikolai Obornevi vastu töölepingu lõpetamise seaduslikuks
tunnistamiseks ja Nikolai Obornevi vastuhagi töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks
tunnistamiseks, tööle ennistamiseks ja töölt sunnitud puudumise aja eest keskmise palga
saamiseks.
Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja L. Laarmaa, liikmed J. Luik ja T. Vernik, vaatas
läbi 5. märtsil 2001. a Balti Laevaremonditehase kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu
tsiviilkolleegiumi 10. oktoobri 2000. a otsuse tsiviilasjas nr II-2/993/00. Istungist võttis osa Balti
Laevaremonditehase esindaja vandeadvokaat V. Viilol.
I. Asjaolud ja varasem menetluse käik
Balti Laevaremonditehas lõpetas N. Oborneviga töölepingu 20. juulil 1998. a TLS § 86 p 10 alusel
töötaja vanuse tõttu.
N. Obornev pidas töölepingu lõpetamist ebaseaduslikuks põhjusel, et ta oli töötajate usaldusisik ning
temaga töölepingu lõpetamiseks pidi Balti Laevaremonditehas eelnevalt küsima tööinspektorilt
nõusolekut.
Töövaidluskomisjoni 22. septembri 1998. a otsusega tunnistati tööinspektori eelneva nõusolekuta
töölepingu lõpetamine ebaseaduslikuks. Otsuse põhjendustel toimus 23. aprillil 1998. a Balti
Laevaremonditehases 6 töötajaga üldkoosolek, kus asutati tehasehalduse osakonna ametiühing
Integral ja valiti ametiühingu usaldusisikuks N. Obornev. Otsuses märgiti, et ametiühing asutatakse ja
tema organi volitused tekivad ametiühingute seaduses ja mittetulundusühingute seaduses ettenähtud
korras ega vaja täiendavat tunnustamist töövaidluskomisjonis.
Hagiavalduses palus Balti Laevaremonditehas tunnustada N. Oborneviga töölepingu lõpetamise
seaduslikkust, sest N. Obornevil puudus töötajate usaldusisiku staatus, mis oleks nõudnud töölepingu
lõpetamiseks tööinspektori nõusolekut. Protokolli kohaselt toimus 23. aprillil 1998. a Balti
Laevaremonditehase tehasehalduse osakonna töötajate ametiühingu Integral asutamiskoosolek, kus
otsustati kuni põhikirja väljatöötamiseni kasutada Eesti Metallitöötajate Ametiühingute Liidu
(EMAL) põhikirja; ametiühingu esimeheks ja usaldusisikuks valida N. Obornev; saata avaldus
EMAL-ile ametiühingu Integral astumise kohta EMAL-i liikmeks ja ette valmistada ametiühingu
Integral põhikirja projekt 1998. a detsembrikuuks.
Vastavalt töötajate usaldusisiku seaduse (TUS) §-le 2 on usaldusisik ettevõtte, asutuse või muu
organisatsiooni töötaja, kes on valitud töötajate ühingu liikmete või töötajate ühingusse
mittekuuluvate töötajate üldkoosoleku poolt töötajate esindajaks töösuhetes tööandjaga. TUS § 3 lg-
te 3 ja 4 kohaselt määratakse usaldusisiku valimise kord ja volituste kestus kindlaks töötajate ühingu
põhikirja alusel või töötajate üldkoosoleku poolt; valitud usaldusisikust informeeritakse kirjalikult
tööandjat. Balti Laevaremonditehases on üle 880 töötaja ja 6 töötajaga koosolek ei olnud töötajate
üldkoosolek. Ka ei olnud see töötajate ühingu koosolek, sest protokoll ei ole asutamisleping ja
protokollis on märgitud, et põhikirja alles hakatakse ette valmistama. Seega ei olnud N. Obornevil
volitusi olla töötajate usaldusisikuks.
Vastuhagis palus N. Obornev tunnistada töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks, ennistada teda tööle
ja välja mõista keskmine palk sunnitud töölt puudumise aja eest. Ametiühinguorganisatsioon Integral
valis ta usaldusisikuks ja ta teavitas sellest tööandjat 9. juulil 1998. a. Tööleping lõpetati
tööinspektori nõusolekuta ebaseaduslikult.
Tallinna Linnakohtu 26. mai 2000. a otsusega jäeti Balti Laevaremonditehase hagi rahuldamata.
Kohus rahuldas vastuhagi osaliselt: tunnistas N. Oborneviga töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks
ja ennistas ta tööle. Keskmise palga nõude töölt sunnitud puudumise aja eest jättis kohus
rahuldamata.
Otsuse põhjendustel on N. Obornev valitud usaldusisikuks kooskõlas TUS § 3 lg 1 p-ga 1 töötajate
ühingu liikmete poolt. Kuna ametiühinguorganisatsioon Integral võttis aluseks Eesti Metallitöötajate
Ametiühingu Liidu põhikirja, siis on N. Obornev valitud usaldusisikuks kolmeks aastaks. TLS § 94
järgi on töölepingu lõpetamine töötajate esindajaga volituste ajal ja aasta jooksul pärast volituste
lõppemist lubatud TLS § 86 p 10 alusel vaid tööinspektori nõusolekul. Tööinspektori nõusolek
puudus ja töölepingu lõpetamine oli ebaseaduslik.
Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
Tallinna Ringkonnakohus jättis 10. oktoobril 2000. a linnakohtu otsuse muutmata.
Otsuse põhjendustel lõpetati tööleping kostjaga tööinspektori nõusolekuta. Individuaalse töövaidluse
lahendamise seaduse (ITLS) § 28 lg 2 kohaselt on töölepingu lõpetamine tööinspektori nõusolekuta
ebaseaduslik, kui tööinspektori nõusolek on seaduse järgi töölepingu lõpetamise eeltingimus.
Kostjal tekkis usaldusisiku seisund 23. aprillil 1998. a, mil toimus tehasehalduse töötajate
ametiühingu Integral asutamiskoosolek. 10. juulil 1998. a tehti see asjaolu tööandjale teatavaks.
Tööandja aktsepteeris kostja usaldusisikuks valimist, kui pöördus 6. oktoobril 1998. a Tallinna ja
Harjumaa Tööinspektsiooni poole, et saada nõusolek töölepingu lõpetamiseks. 5. aprillil 1999. a tegi
tööinspektor otsuse, millega keeldus töölepingu lõpetamiseks nõusolekut andmast.
Balti Laevaremonditehase ametiühinguorganisatsioonid vastavad ametiühingu seadusele,
mittetulundusühingute seadusele ja Eesti Metallitöötajate Ametiühingu Liidu põhikirjale. TUS § 2
lg 2 kohaselt on töötajate ühing töötajate usaldusisiku seaduse mõistes töösuhtealaste huvide
esindamiseks ja kaitseks moodustatud töötajate ühendus ning sellest ei tulene, et ühing peaks
tingimata olema juriidiline isik. Usaldusisikul on seadusest tulenevad õigused ja kaitse olenemata
sellest, kas teda valinud ühing on kantud mittetulundusühingute registrisse või mitte.
II. Kassatsioonkaebus ja selle põhjendused
Hageja palus apellatsioonikohtu otsuse tühistada materiaalõiguse normide väära kohaldamise tõttu.
Otsus on vastuolus ametiühingute seaduse, töötajate usaldusisiku seaduse ja mittetulundusühingute
seadusega. AÜS § 1 lg 1 kohaselt on ametiühingud mittetulundusühingud, millede suhtes kehtib
mittetulundusühingute seadus. Vastavalt AÜS §-le 7 on ametiühingud juriidilised isikud. MTÜS § 2
kohaselt tekib mittetulundusühingu õigusvõime registrisse kandmisel.
Ametiühingut Integral pole asutatud eelnimetatud seaduste kohaselt - tal ei ole põhikirja ja ta pole
kantud mittetulundusühingute registrisse. 23. aprillil 1998. a ei saanud N. Obornevil tekkida
usaldusisiku õiguslik seisund ning talle ei laienenud TLS §-s 94 sätestatud õiguslik garantii.
Usaldusisiku õiguslik staatus ei teki tööandja pöördumisega tööinspektori poole.
III. Vastus kassatsioonkaebusele
Kostja pidas apellatsioonikohtu otsust seaduslikuks ja põhjendatuks.
IV. Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon
Kolleegium leidis, et apellatsioonikohtu otsus tuleb tühistada protsessiõiguse normi olulise rikkumise
tõttu.
TUS § 3 lg 1 p 1 kohaselt valitakse usaldusisik töötajate ühingu liikmete poolt. Töötajate ühingul on
pädevus, kui ta on asutatud seaduses ettenähtud korras.
Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 99 sätestab töötajate ühingute tegevuse korraldamise, mille
kohaselt kuni töötajate ühingute tegevust sätestava seaduse vastuvõtmiseni kohaldatakse neile
vastavalt Eesti NSV ametiühingute seaduse sätteid, mis ei ole vastuolus mittetulundusühingute
seadusega (jõustus 1. okt. 1996. a.). MTÜS § 6 kohaselt sõlmivad asutajad mittetulundusühingu
asutamiseks asutamislepingu, milles tuleb märkida asutatava ühingu nimi, asukoht aadress ja
eesmärk; asutajate nimed ja elu-või asukohad, samuti asutajate isiku- või registrikoodid; asutajate
kohustused ühingu suhtes; juhatuse liikmete nimed, isikukoodid ja elukohad; asutamislepingu
sõlmimisega kinnitatakse selle lisana ka ühingu põhikiri; asutamislepingule ja sellega kinnitatud
põhikirjale kirjutavad alla kõik asutajad. Apellatsioonikohus tuvastas, et 23. aprillil 1998. a toimus
tehasehalduse töötajate ametiühingu Integral asutamiskoosolek, mille kohta koostati protokoll ja
samal koosolekul töötajate usaldusisikuks valimisega tekkis N. Obornevil usaldusisiku seisund.
Apellatsioonikohus rikkus kohtuotsuse seaduslikkuse ja põhjendatuse nõuet (TsMS § 227 lg 1).
Kohus pidi andma õigusliku hinnangu sellele, kas töötajate koosoleku protokolli alusel oli võimalik
ametiühingu asutamine, kui sellega ei kaasnenud asutamislepingut MTÜS §-s 6 nõutud vajalike
rekvisiitidega ja allkirjadega ning põhikirja alles kavatseti koostama hakata. Seejärel on võimalik
otsustada, kas N. Obornevil oli usaldusisiku staatus või mitte.
Apellatsioonikohus märkis otsuses, et TUS § 2 lg 2 järgi ei pea töötajate ühing tingimata olema
registrisse kantud juriidiline isik. Sellist järeldust TUS § 2 lg 2 alusel teha ei saa. Töötajate
usaldusisiku seadus kehtestab töötajate usaldusisiku tegevuse õiguslikud alused teda volitanud
töötajate ja tööandja vahelistes töösuhetes. Töötajate ühingu tegevuspõhimõtteid, asutamist,
liikmeskonda, juhtimist jne. käsitlevad mittetulundusühingute seadus ja Eesti NSV ametiühingute
seadus.
Kolleegiumile esitatud OÜ Veljo Viiloli Advokaadibüroo nõue kostjalt õigusabikulu 8437 krooni
väljamõistmiseks tuleb jätta lahendamiseks asja uuel läbivaatamisel ringkonnakohtus.
Juhindudes TsMS §-st 362 p 2, kolleegium
o t s u s t a s :
Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 10. oktoobri 2000. a otsus ja saata asi
uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.
Kassatsioonkaebus rahuldada.
Tagastada AS-le Balti Laevaremonditehas 8. novembril 2000. a tasutud kautsjon 200
(kakssada) krooni.
L. Laarmaa, J. Luik, T. Vernik