Legislator Case Law & Legislation
3-3-1-28-01 ECLI:EE:RK:2001:3.3.1.28.01.190 AI generated

3-3-1-28-01 · Riigikohus

Case Number 3-3-1-28-01
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Outcome Kohtuotsus

Legislator summary

AI generated

aprillil 2001 avalikul kohtuistungil läbi OÜ Laevatöö kassatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtu Protsessiosalisena võttis istungist osa Tartu Linna Maksuameti esindaja Udo Mäesepp. Juures oli

Legislator headnote

AI generated

3-3-1-28-01 · Riigikohus: Juures oli

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

3-3-1-28-01

OTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 8. mail 2001

OÜ Laevatöö kassatsioonkaebuse läbivaatamine õigusabikulude väljamõistmata jätmise asjas

Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Jüri Põld ja Harri Salmann vaatas

12. aprillil 2001 avalikul kohtuistungil läbi OÜ Laevatöö kassatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtu

6. veebruari 2001. a. otsuse peale haldusasjas nr. 2-3-10/2001.

Protsessiosalisena võttis istungist osa Tartu Linna Maksuameti esindaja Udo Mäesepp. Juures oli

halduskolleegiumi sekretär Tiiu Varend.

Tartu Linna Maksuamet tegi 24. mail 2000 ettekirjutuse nr. 60-10/E-14-217, milles nõuti OÜ-lt

Laevatöö tulumaksu, sotsiaalmaksu ja maamaksu tasumist 48 tunni jooksul.

OÜ Laevatöö esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada nimetatud ettekirjutus osas,

millega kohustati osaühingut Laevatöö tasuma maamaksu 57 383 krooni ja maamaksu intressi 321

krooni, kokku 57 704 krooni.

Tartu Halduskohtu 18. oktoobri 2000. a. otsusega nr. 3-77/2000 rahuldati OÜ Laevatöö kaebus ja

tühistati vaidlustatud ettekirjutus maamaksu ja maamaksu intresside sissenõudmise osas. Kohtuotsuse

kohaselt ei nähtu asja materjalidest ega leidnud tõendamist ka kohtuistungil, et kaebaja oleks kätte

saanud maamaksuteate. Ettekirjutus on motiveerimata, kuna sellest ei nähtu, millest tuleneb kaebaja

kohustus tasuda maamaksu summas 57 383 krooni " milliselt maatükilt, millise maksustamisperioodi

eest, milline on maa maksustamishind, milline on maksumäär, millise õigusaktiga on kehtestatud

maksustamishind ja maksumäär, millise õigusaktiga on arvutatud maksusumma, milline oli

maksusumma tasumise tähtpäev, mida kaebaja on väidetavalt rikkunud. Ettekirjutuses viidatud MKS

§ 273 lg. 1 p. 13, mille kohaselt maksude tasumisest kõrvalehoidumine on maksudeklaratsioonis

näidatud maksusumma tähtpäevaks täielikult või osaliselt tasumata jätmine, ei ole maamaksu puhul

kohaldatav, kuna Maamaksuseadus ei näe ette maamaksu kohta deklaratsiooni esitamist. Kohus

vähendas HKMS § 87 lg. 2 alusel õigusabikulusid ja mõistis, arvestades asja keerukuse astet ja

mahtu, taotletud 11 200 krooni asemel Tartu Linna Maksuametilt kaebaja kasuks välja 3000 krooni,

samuti mõisteti välja riigilõiv 1732 krooni.

Tartu Linna Maksuamet esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada halduskohtu otsus ja teha

uus otsus, millega jätta OÜ Laevatöö kaebus rahuldamata.

Tartu Ringkonnakohtu 6. veebruari 2001. a. otsusega haldusasjas nr. 2-3-10/2001 jäeti Tartu

Halduskohtu otsus muutmata osas, millega tühistati Tartu Linna Maksuameti ettekirjutus maamaksu

ja maamaksu intresside sissenõudmise osas. Ringkonnakohus tühistas halduskohtu otsuse

kohtukulude väljamõistmise osas ja tegi selles osas uue otsuse, millega jättis OÜ Laevatöö poolt

kantud kohtukulud tema enda kanda. Samuti jäeti OÜ Laevatöö enda kanda tema poolt

apellatsioonimenetluses kantud kohtukulud. Ringkonnakohus leidis, et kaebuse esitaja on esitanud

kaebuse halduskohtule, jättes põhjendamatult kasutamata seadusega tagatud võimalused lahendada

vaidlus kohtuväliselt. Selleks, et vastaspoolelt välja mõista kohtukulud, peab ka kohtusse pöördumine

olema põhjendatud, s.o peab olema tõendatud, et kohtusse pöördumine oma õiguste kaitseks oli

vältimatu. Kaebuse esitaja ei pöördunud pärast ettekirjutuse saamist maksuameti ega linnavalitsuse

poole selgituse saamiseks, milline õigus on tal tulenevalt MKS §-st 9 ja Maamaksuseaduse

rakendamise korra p-st 22. Samuti ei esitanud kaebuse esitaja ettekirjutuse peale kaebust

maksuametile, milline õigus tal on tulenevalt MKS §-st 35 lg. 1. Seega ei teinud ettekirjutuse saaja,

olles maa omanikuna seadusega kohustatud maksma maamaksu seaduses ettenähtud tähtaegadel,

midagi selleks, et selgitada ja lahendada võimalik vaidlus kohtuväliselt. Seetõttu ei ole põhjendatud

ka kaebuse esitaja kantud kohtukulude väljamõistmine maksuametilt.

OÜ Laevatöö esitas kassatsioonkaebuse, milles palub muuta Tartu Ringkonnakohtu otsus osas,

millega tühistati Tartu Halduskohtu otsus kohtukulude väljamõistmise osas, ning muuta otsust selles

osas, millega jäeti OÜ Laevatöö poolt apellatsioonimenetluses kantud kohtukulud tema enda kanda ja

mõista need välja Tartu Linna Maksuametilt. Samuti palub kassaator mõista Tartu Linna

Maksuametilt välja kaebaja kantud kohtukulud seoses kassatsioonkaebuse esitamisega.

Kassatsioonkaebuse kohaselt on ebaõige ringkonnakohtu seisukoht, et kaebaja oleks pidanud enne

kohtusse pöördumist püüdma vaidlust lahendada kohtuväliselt. Selle jaoks peaks olema kehtestatud

kohustuslik kohtueelse vaidluse lahendamise kord. Maksukorralduse seaduse VIII peatükis ei ole

sätestatud aga kohustuslikku kohtueelset vaidluste lahendamise korda, vaid üksnes alternatiivne

kohtuvälise lahenduse saamise võimalus. Antud juhul oli kohene kohtusse pöördumine täiesti

põhjendatud, kuna maksuameti ettekirjutusega nõuti suures summas maksu tasumist 48 tunni jooksul.

Kui kaebaja oleks jätnud maksu tasumata ja pöördunud maksuametisse selgituste saamiseks, poleks

see peatanud ettekirjutuse täitmist ja kaebaja oleks riskinud võimalusega, et tema pangakontod

arestitakse. Kaebaja ainuke võimalus kahjusid ära hoida oli pöörduda kohtusse taotlusega peatada

ettekirjutuse täitmine. Juhul, kui püüda alati ära kasutada kõiki võimalusi kohtuvälise lahenduse

saavutamiseks, võib isik juhul, kui ta ei saavuta kohtuväliselt soovitud lahendust, olla pöördumatult

mööda lasknud tähtaja halduskohtusse pöördumiseks. Ringkonnakohus rikkus TsMS § 330 lõiget 4,

kuna otsuses ei ole märgitud seadust, mida kohus kohtukulude väljamõistmisel kohaldas. Samuti

rikkus ringkonnakohus HKMS § 34 lg. 2, kuna apellatsioonkaebuses ei olnud vaidlustatud

kohtukulude väljamõistmist.

Tartu Linna Maksuameti kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele leitakse, et kassatsioonkaebus on

põhjendamatu.

Riigikohtu halduskolleegiumi seisukoht

1. Ekslik on Tartu Ringkonnakohtu seisukoht, mille kohaselt vastaspoolelt kohtukulude

väljamõistmiseks peab olema tõendatud, et kohtusse pöördumine oma õiguste kaitseks oli vältimatu.

Põhiseaduse § 15 kohaselt on igaühel õigus oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral pöörduda

kohtusse. HKMS § 7 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti

või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Nendest sätetest ei tulene, et isik

on kohustatud püüdma vaidlust lahendada kõigepealt kohtuväliselt ja alles siis pöörduma kohtusse.

Halduskohtumenetluses võib kohtusse pöördumisele olla seatud selline piirang üksnes juhul, kui

seaduses on sätestatud kaebuse lahendamiseks kohustuslik kohtueelne menetlus. Selline põhimõte

tuleneb ka HKMS § 9 lõikes 3 sätestatust. Antud maksuvaidluse lahendamiseks ei ole seaduses

sätestatud kohustuslikku kohtueelset menetlust. Sellest tulenevalt on ringkonnakohtu poolt viidatud

võimalused maksuvaidluste kohtuväliseks lahendamiseks käesolevas haldusasjas asjasse

mittepuutuvad ning nende võimaluste olemasolu ei saa olla aluseks kohtukulude väljamõistmata

jätmisele.

2. HKMS § 92 lg. 1 sätestab, et pool, kelle kahjuks kohtuotsus tehti, kannab kohtukulud. HKMS § 93

lg. 1 kohaselt mõistetakse poolele, kelle kasuks kohtulahend tehti, välja tema poolt kantud

kohtukulud. Eeltoodud normidest tuleneb, et kui isik on poolena halduskohtumenetluses kandnud

kohtukulusid ja kohtuotsus tehakse tema kasuks, siis on tal õigus kohtukulude hüvitamisele.

Käesolevas haldusasjas rahuldas Tartu Halduskohus OÜ Laevatöö kaebuse ja tegi otsuse tema

kasuks. Ka Tartu Ringkonnakohus jättis otsuse selles osas muutmata. Mõlemas kohtuastmes on OÜ

Laevatöö vastavalt HKMS § 93 lg. 7 sätestatule esitanud enne kohtuvaidlusi kohtukulude nimekirja

ja kuludokumendid, mille kohaselt kohtukulud seisnesid halduskohtusse pöördumisel tasutud

riigilõivus ja UÜ-le Juristibüroo Raudjärv & Ko tasutud õigusabikuludes. Seega on antud haldusasjas

täidetud kõik tingimused kohtukulude väljamõistmiseks OÜ Laevatöö kasuks. Ringkonnakohus on

alusetult tühistanud halduskohtu otsuse kohtukulude väljamõistmise osas ja jätnud välja mõistmata

apellatsioonimenetluses kantud kohtukulud OÜ Laevatöö kasuks.

3. Ülaltoodust tulenevalt kuulub OÜ Laevatöö kassatsioonkaebus rahuldamisele. Tartu

Ringkonnakohtu otsus kuulub tühistamisele osas, millega tühistati Tartu Halduskohtu otsus

kohtukulude väljamõistmise osas ja jäeti OÜ Laevatöö poolt kantud kohtukulud tema enda kanda.

Tartu Halduskohtu otsus kohtukulude väljamõistmise osas tuleb jätta jõusse. Samuti tuleb Tartu

Ringkonnakohtu otsus tühistada osas, millega jäeti OÜ Laevatöö kanda tema poolt

apellatsioonimenetluses kantud kohtukulud. Kuna vaidlust apellatsioonimenetluses kantud

kohtukulude tõendatuse üle ei ole, siis peab Riigikohtu halduskolleegium võimalikuks mõista välja

OÜ Laevatöö kasuks apellatsioonimenetluses kantud kohtukulud 6900 krooni Tartu

Ringkonnakohtule esitatud kuludokumentide alusel.

OÜ Laevatöö on kassatsioonkaebuses taotlenud ka kohtukulude hüvitamist seoses

kassatsioonkaebuse esitamisega. Esitatud kuludokumentide kohaselt seisneb OÜ Laevatöö poolt

kantud kohtukulu UÜ-le Juristibüroo Raudjärv & Ko tasutud summas 3100 krooni. Sellest summast

2300 krooni moodustab õigusabikulu kassatsioonkaebuse koostamisel osutatud õigusabi eest ja 800

krooni kassatsioonkaebuse esitamisel tasutud kautsjoni eest.

HKMS § 87 lg. 1 järgi on õigusabikulud asjast esindajana osa võtnud advokaadi või teise õigusabi

osutanud isiku kulud. OÜ Laevatöö poolt esitatud kassatsioonkaebusele on alla kirjutanud OÜ

Laevatöö juhatuse liige. Seega on UÜ Juristibüroo Raudjärv & Ko käesoleval juhul

kassatsioonkaebuse koostamisel õigusabi osutanud isik HKMS § 87 lg. 1 mõttes. Seetõttu on

võimalik OÜ Laevatöö kasuks välja mõista ka tema poolt kassatsioonkaebuse esitamisel kantud

õigusabikulud.

Kuna kassatsioonkaebus rahuldatakse, siis ei käsitle Riigikohtu halduskolleegium kassatsioonkaebuse

ülejäänud seisukohti.

Juhindudes HKMS § 72 lg. 1 p. 6, § 90 lg. 2, § 92 lg. 1 ja § 93 lg. 1, Riigikohtu halduskolleegium

otsustab:

Rahuldada OÜ Laevatöö kassatsioonkaebus.

Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 6. veebruari 2001. a. otsus haldusasjas nr. 2-3-10/2001 osas,

millega tühistati Tartu Halduskohtu 18. oktoobri 2000. a. otsus haldusasjas nr. 3-77/2000

kohtukulude väljamõistmise osas ja osas, millega jäeti OÜ Laevatöö poolt

apellatsioonimenetluses kantud kohtukulud tema enda kanda. Jätta jõusse Tartu Halduskohtu

18. oktoobri 2000. a. otsus haldusasjas nr. 3-77/2000.

Mõista välja Tartu Linna Maksuametilt OÜ Laevatöö kasuks apellatsioonimenetluses kantud

õigusabikulud 6900 krooni ja kassatsioonimenetluses kantud kohtukulud 2300 krooni.

Tagastada kautsjon.

Otsus jõustub 8. mail 2001 teatavaks tegemisest.

Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann