3-3-1-27-01 · Riigikohus

3-3-1-27-01

OTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 8. mail 2001

Antsla Vallavalitsuse kassatsioonkaebuse läbivaatamine katseaja ebarahuldavate tulemuste

põhjal teenistusest vabastamise asjas

Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Hele-Kai Remmel ja Harri Salmann

vaatas 19. aprillil 2001 kirjalikus menetluses läbi Antsla Vallavalitsuse kassatsioonkaebuse Tartu

Ringkonnakohtu 7. veebruari 2001. a. otsuse peale haldusasjas nr. 2-3-8/2001.

Ena Drenkhan nimetati 31. märtsil 2000 Antsla valla arenguspetsialisti ametikohale töökoormusega

0,5 kohta, kusjuures kohaldati kahekuulist katseaega. Antsla vallavanema 31. mai 2000. a.

käskkirjaga nr. 21 vabastati E. Drenkhan teenistusest ATS § 117 lg. 1 p. 1 ja lg. 2 alusel ametikohale

mittevastavuse tõttu katseaja ebarahuldavate tulemuste põhjal.

29. juunil 2000 esitas E. Drenkhan Võru Maakohtule kaebuse, milles palus tühistada Antsla

vallavanema käskkiri ja mõista kaebaja kasuks välja kuue kuu ametipalk, kuna ta loobub teenistusse

ennistamisest, ning mõista välja kohtukulud. Kaebaja väitel ei ole käskkiri motiveeritud ega võimalda

kaebajal aru saada, millisel õiguslikul alusel vabastamine toimus ning miks ta ei vasta

arenguspetsialisti ametikohale. Kaebaja peab vabastamist ka sisuliselt põhjendamatuks, kuna

arenguspetsialisti töö on pidev ja suunatud tulevikku ning kahe kuu jooksul on võimatu täita kõiki

ametijuhendis sisalduvaid ülesandeid. Ametijuhend sätestas täiskohaga arenguspetsialisti

teenistusülesanded, kuid kaebaja oli nimetatud 0,5 ametikohale. Enne katseaja lõppu esitatud

tööaruande arutelu ei toimunud ja kaebajal polnud võimalik anda selle kohta selgitusi.

Võru Maakohtu halduskohtuniku 12. oktoobri 2000. a. otsusega haldusasjas nr. 3-49 2000 rahuldati

kaebus, tunnistati õigusvastaseks ja tühistati Antsla vallavanema 31. mai 2000. a. käskkirja nr. 21

punkt 1, loeti E. Drenkhan vabastatuks ATS § 114 lg. 1 alusel alates 31. augustist 2000 ja mõisteti

kaebaja kasuks välja 6 kuu ametipalga suurune hüvitis ning kohtukulud. Kohus leidis, et kuigi

käskkiri sisaldab viite selle andmise õiguslikule alusele, ei nähtu käskkirjast selle andmist tinginud

asjaolud ja vastustaja pole ka menetluse käigus esitatud tõenditega suutnud kooskõlas ATS §-ga 22

lg. 2 tõendada, milles seisnes töötulemuste mittevastavus ametikohale esitatavatele nõuetele. Vahetu

ülemuse rahulolematus töötulemustega ei ole piisavaks aluseks ATS § 117 lg. 1 p. 1 ja lg. 2 alusel

teenistussuhte lõpetamiseks. Kaebuse esitajat ei tutvustatud ametijuhendiga, kuid ta oli kohustatud

täitma selles sätestatud ülesandeid. Kui volikogu on loonud 0,5 ametikohta, peab ka ametijuhend

sätestama teenistusülesanded 0,5 ametikoha jaoks. ATS §-s 22 ette nähtud vestluse asendamine

tööaruande esitamise nõudmisega ei ole oluliseks menetlusnormi rikkumiseks.

Võru Maakohtu halduskohtuniku otsuse peale esitas Antsla Vallavalitsus apellatsioonkaebuse,

milles palus tühistada halduskohtuniku otsus materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise ja tõendite

ebaõige hindamise tõttu ning teha uus otsus. Apellandi väitel ei pea tööandja fikseerima ametniku iga

konkreetset teenistusülesannete mittenõuetekohast täitmist ning esitama seda fakti kinnitavaid

tõendeid, vaid tal on õigus määratleda, millised asjaolud näitavad, kas ametniku võimed, teadmised,

vilumused ja oskused vastavad täidetavatele teenistusülesannetele. Kuigi ametijuhendit ei ole

teenistujale tutvustatud, on oluline, et ametnik teenistuses olles teaks oma teenistuskohustusi ja

täidaks neid täpselt, õigeaegselt, kohusetundlikult, otstarbekalt, omakasupüüdmatult, lähtudes

avalikest huvidest.

Tartu Ringkonnakohtu 7. veebruari 2001. a. otsusega jäeti apellatsioonkaebus rahuldamata ja Võru

Maakohtu halduskohtuniku otsus muutmata. Ringkonnakohus leidis, et põhjendatud on

halduskohtuniku järeldus, et teenistusse võtja hinnang katseaja tulemuste kohta peab rajanema

objektiivsetel näitajatel ning vastustaja peab teenistussuhte lõpetamise vaidlustamisel tõendama, miks

ta pidas katseaja tulemusi ebarahuldavaks. Kuna HKMS § 25 lg. 3 ja 4 kohaselt teeb halduskohus

otsuse tuginedes üksnes tuvastatud asjaoludele ja esitatud tõenditele ning nendest tehtud järeldustele,

peab teenistusse võtja esile tooma asjaolud ja esitama tõendid, mis kinnitavad, et ametnik osutus

tehtavale tööle katseaja jooksul mittevastavaks. Ametnikupoolne teadmine teenistuskohustustest ei

asenda teenistusse võtva isiku poolt kinnitatud ametijuhendi ametnikule allkirja vastu

teatavakstegemist.

Eriarvamusele jäi kohtunik Peeter Jerofejev, kes leidis, et ei ole õige nõuda katseaja tulemuste suhtes

antud hinnangu põhjendamist ainult objektiivsete näitajatega, seda eriti ametikohtadel, mis nõuavad

iseseisvust ja initsiatiivi, nagu käesoleval juhtumil. Hinnang võib olla ka subjektiivne ja rajaneda

äratundmisel koostöö sobimatusest või näiteks arenguspetsialisti puhul erinevatest arusaamadest

arengust. Katseajal ei ole teenistussuhe samavõrd kaitstud kui määramata ajaks teenistusse nimetatud

isiku puhul. Käesolevas asjas on tööandja põhjendanud teenistusest vabastamise otsust. Muuhulgas

on põhjendatud väide interneti kodulehekülje hooldamisega mittetoimetulekust.

Ringkonnakohtu otsuse peale esitas Antsla Vallavalitsus kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada

ringkonnakohtu otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Kassaator väidab:

Teenistusse nimetamise õigust omaval isikul on õigus määratleda, millised asjaolud näitavad

ametniku võimete, vilumuste, teadmiste ja oskuste vastavust täidetavatele teenistusülesannetele ja ta

ei pea fikseerima ametniku iga konkreetset teenistusülesannete mittenõuetekohast täitmist ega

esitama seda fakti kinnitavaid tõendeid.

Katseaja mõte on võimaldada teenistusandjal hinnata ametniku sobivust teenistusülesannete täitmisel

ja teha lõplik otsustus katseaja lõppemisel. Seadusandja on teinud teenistussuhte lõpetamise katseajal

lihtsamaks võrreldes teiste alustega.

Põhjendamatu on ringkonnakohtu väide: "Asjaolu, et E. Drenkhan oli teadlik arenguspetsialisti

ametijuhendiga sätestatud teenistusülesannetest, ei tõenda, et kaebaja ei tulnud oma

teenistuskohustustega toime, samuti ei asenda ametniku poolne teadmine teenistuskohustustest

teenistusse võtva isiku poolt kinnitatud juhendi allkirja vastu ametnikule teatavaks tegemist."

E. Drenkhani puhul esines katseajal häirivaid vajakajäämisi teenistusalases asjatundlikkuses,

sealhulgas ka puudulik interneti kodulehekülje hooldamine ja selle jaoks õigekirjavigadega ning

raskestimõistetavaid lühendeid sisaldava lähtematerjali koostamine, mille tõenduseks on kohtule

esitatud väljatrükk.

E. Drenkhan leiab kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele, et vaidlustatud käskkiri ei ole

motiveeritud ega kontrollitav. Rikutud on ATS § 22 lg. 2 nõudeid, kuna kaebajaga pole toimunud

vestlust. Samuti pole tõendatud, et vallavanem või kaebaja vahetuks ülemuseks olnud abivallavanem

on tutvunud tööaruandega, millele vaidlustatud käskkirja andmisel on tuginetud.

Riigikohtu halduskolleegiumi seisukoht

1. ATS § 22 lg. 2 kohaselt hinnatakse katseajal ametniku töötulemusi ja vastavust ametikohal

esitatavatele nõuetele. Ebarahuldavate tulemuste korral võib ametniku katseaja kestel vabastada sama

seaduse § 117 lg. 1 p. 1 alusel.

2. ATS §-de 20 ja 112 järgi on ametiasutuse juhil või tema poolt selleks volitatud isikul ametisse

nimetamise ja teenistusest vabastamise õigus. Ametiasutuse juht on kohustatud tagama asutuse

tõhusa toimimise avaliku võimu teostamisel, mille üheks teguriks on tulemuslikult töötavad ning

asjatundlikud ametnikud. Seetõttu on põhjendatud ametisse nimetamise õigust omava isiku poolt

diskretsiooni teostamine ametniku ametikohale sobivuse väljaselgitamisel.

3. Ametniku katseaega käsitleva regulatsiooni olemasolu Avaliku teenistuse seaduses väljendab

seadusandja tahet vältida ametikohtade täitmist selleks mittesobivate isikutega. Katseaja

ebarahuldavate tulemuste tõttu teenistusest vabastamise korral pole seaduses sätestatud etteteatamist

ega hüvituse maksmist. Ametnik, kelle suhtes on teenistusse nimetamisel kohaldatud katseaega, peab

arvestama, et tema teenistussuhe on seadusega vähem kaitstud võrreldes määramata ajaks ametisse

nimetatud isikute teenistussuhtega.

4. Õige on ringkonnakohtu seisukoht, et ametiasutus peab ATS § 117 lg. 1 p. 1 alusel teenistussuhte

lõpetamisel vaidluse korral põhjendada, miks ta pidas katseaja tulemusi ebarahuldavateks. Nõustuda

ei saa aga väitega, et hinnang peab rajanema vaid objektiivsetel asjaoludel.

ATS § 22 lg. 2 annab administratsioonile õiguse hinnata ametniku töötulemusi ja vastavust

ametikohal esitatavatele nõuetele. Seadus ei seo hindajat kohustusega tuua välja objektiivsed

asjaolud, millel põhineb asutusepoolne hinnang, kuid katseaja tulemuste ebarahuldavateks lugemist

peab motiveerima. Motiveerimine võib seisneda nii viitamises faktilistele asjaoludele kui ka

hinnangulistes väidetes töötulemuste ja ametikohale vastavuse kohta. Katseaja tulemuste osas

seisukoha võtmine ei seisne mitte ainult töötulemuste, vaid ka ametniku ametikohale esitatavatele

nõuetele vastavuse hindamises. Viimane hõlmab ka suhtlemisoskust, sobivust organisatsiooni ja muid

sarnaseid asjaolusid.

Käesoleva haldusasja materjalidest nähtuvalt on kohtud E. Drenkhani teenistusest vabastamise

õiguspärasuse hindamisel pidanud esmatähtsaks ametiasutuse hinnangu põhjendamist faktiliste

asjaoludega ning keskendunud vastavate tõendite hindamisele.

Kõikide ametikohtade puhul ei olegi võimalik teenistusülesannetega toimetuleku kohta hinnangut

anda objektiivselt mõõdetavate tulemuste põhjal. Kui teenistusülesannete edukas täitmine eeldab

näiteks loovust ja initsiatiivikust, võib suhteliselt lühikese teenistusaja kohta hinnangu andmisel olla

üksikute vajakajäämiste esiletoomisest olulisem vahetu ülemuse seisukoht, kas ametnikul on tema

ametikoha jaoks piisavad teadmised, kogemused, võimed ja muud isikuomadused.

5. Avalikus teenistuses ametniku teenistusülesannetega toimetuleku üle otsustamisel on

administratsioonil ulatuslik hindamisruum. Kohus saab kontrollida, kas ametiasutus on ametniku

töötulemuste ja ametikohale vastavuse hindamisel järginud kehtestatud menetlusreegleid ja

kriteeriume ning kas kaalutlusõigust on kasutatud kooskõlas selleks volituse andnud normi

eesmärgiga.

6. Nõustuda võib ringkonnakohtu seisukohaga, mille kohaselt asjaolu, et ametnik teadis oma

teenistuskohustusi, ei asenda pädeva isiku poolt kinnitatud ametijuhendi ametnikule allkirja vastu

teatavaks tegemist. Samas tuleb silmas pidada, et ametijuhendi puudumine või selle regulatsiooni

ebapiisavus ei õigusta iseenesest ametniku poolt teenistuskohustuste täitmatajätmist või

mittenõuetekohast täitmist. Ametnik peab täitma ka neid ülesandeid, mis tulenevad muudest

õigusaktidest, aga ka teenistuskoha olemusest ja teenistussuhte laadist, samuti ametiasutuse juhi või

vahetu ülemuse korraldustest.

7. Kohtud on käesoleva vaidluse lahendamisel asunud seisukohale, et kuigi vaidlustatud käskkirjas on

viide selle õiguslikule alusele, ei nähtu aktist selle andmist tinginud asjaolud ja Antsla Vallavalitsus

pole ka menetluse käigus suutnud selgitada, milles seisnes ametniku mittevastavus ametikohal

esitatavatele nõuetele.

Antsla Vallavalitsuse 31. mai 2000. a. käskkiri nr. 21 sisaldab minimaalselt vajalikud andmed

vastavalt ATS §-le 132 lg. 2. Käskkirjas on märgitud, et E. Drenkhan vabastatakse ametikohale

mittevastavuse tõttu katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu, ning tehtud viited vabastamise

õiguslikule alusele. Kohtumenetluse käigus on Antsla Vallavalitsus katseaja ebarahuldavate tulemuste

ning E. Drenkhani vabastamise põhjendatuse osas toonud selgituseks nii subjektiivseid hinnanguid

kui ka objektiivseid asjaolusid, kusjuures viimaste kohta on esitatud ka tõendeid.

Riigikohtu halduskolleegium peab vajalikuks märkida, et ainuüksi põhjalikumate sisuliste motiivide

puudumine käskkirjas ei too käesoleval juhul kaasa vaidlustatud käskkirja tühistamist, kuna

vaidlustatud käskkiri on selles toodud õiguslike aluste ja akti andmise põhjuse osas üheselt mõistetav.

8. ATS § 22 lg. 2 näeb ette, et enne katseaja lõppu viib vahetu ülemus ametnikuga läbi vestluse, mille

tulemused kantakse ametniku atesteerimislehele. Käesoleva vaidluse puhul on vallavanem vestluse

läbiviimise asemel palunud ametnikul koostada kirjaliku tööaruande. Nõustuda võib kohtute

seisukohaga, et vestluse asendamine tööaruande esitamise nõudmisega ei ole oluline menetlusnormi

rikkumine. Vestluse läbi viimata jätmine iseenesest ei saa olla teenistusest vabastamise käskkirja

tühistamise aluseks, kui ametnikul on asja menetlemise käigus olnud võimalik esitada omapoolsed

seisukohad.

Asja uuel läbivaatamisel peab ringkonnakohus hindama E. Drenkhani teenistusest vabastamise

õiguspärasust lähtuvalt ülaltoodud motiividest.

Juhindudes HKMS §-dest 72 lg. 1 p. 2 ja 90 lg. 2 Riigikohtu halduskolleegium

otsustab:

Rahuldada Antsla Vallavalitsuse kassatsioonkaebus.

Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 7. veebruari 2001. a. otsus haldusasjas nr. 2-3-8/2001 ja saata

asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.

Tagastada kautsjon.

Otsus jõustub 8. mail 2001 teatavaks tegemisest.

Tõnu Anton, Hele-Kai Remmel, Harri Salmann