3-2-1-72-01 · Riigikohus

3-2-1-72-01

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 8. mail 2001. a

AS Kanal 2 hagi Eesti Televisiooni vastu 2 666 667 krooni väljamõistmiseks.

Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja A. Kull, vaatas läbi

9. aprillil 2001. a kirjalikus menetluses AS Kanal 2 kassatsioonkaebuse alusel Tallinna

Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 4. jaanuari 2001. a otsuse tsiviilasjas nr II-2/16/01.

I. Asjaolud ja varasem menetlus

Eesti Televisioon (ETV) ühelt poolt ning AS Taska (praegune AS Kanal 2), AS TV 3 ja Eesti

Sõltumatu Televisiooni AS (TV 1) (edaspidi ka eratelekanalid) teiselt poolt sõlmisid 17. novembril

1997. a lepingu, mille esemeks oli ETV hoidumine reklaami näitamisest ja eratelekanalite poolt talle

selle eest kompensatsiooni maksmine ajavahemikus 1. jaanuarist 1998. a kuni 31. augustini 1999. a.

AS Kanal 2 esitas hagi ETV-lt 2 666 667 krooni väljamõistmiseks. Samuti esitas hagi ETV-lt

2 666 667 krooni väljamõistmiseks AS TV 3.

Hagide põhjendustel maksid hagejad ETV-le kompensatsiooni vastavalt lepingu tingimustele. 3. mail

1999. a teatas ETV hagejatele lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest lepingu p 8.3 alusel põhjusel, et

TV 1 jättis oma maksekohustuse 1. aprilliks 1999. a täitmata. Kostja keeldus hagejatele tagastamast

nende poolt 1. aprilliks 1999. a ettemaksuna tasutud summat. Eratelekanalid on lepingulises suhtes

osavõlgnikud TsK § 186 tähenduses. Seega vastutab igaüks vaid enda osa täitmise eest. Lepingu

p 8.3, mis annab ETV-le õiguse lõpetada leping ühepoolselt, kui AS TV 3, AS Kanal 2 või TV 1 pole

kinni pidanud ETV-le kompensatsiooni maksmise tähtpäevadest, ja lepingu p 8.5, mille järgi

erakanalitel puudub lepingu lõpetamisel õigus nõuda ETV-lt tagasi lepingu alusel tasutud summasid,

on seadusevastased, vastuolus heade kommetega ning tulenevalt TsÜS § 66 lg-test 1 ja 2 tühised.

Lepingu p 8.3 on lepingulisi kohustusi täitnud hagejate suhtes ebaseaduslik või vähemalt vastuolus

heade kommetega. Ühe osavõlgnikust eratelekanali poolt lepingu rikkumine ei saa anda ETV-le

õigust lõpetada lepingut oma kohustusi täitnud osavõlgnikega. Lepingu punkt 8.5 on sisult

leppetrahvi kokkulepe. See, et lepingu lõpetamise korral ükskõik millise eratelekanali rikkumise tõttu

kaotavad tasutud summad ka teised eratelekanalid, on vastuolus TsK § 191 lg-tega 2 ja 3. Lepingu

lõpetamine ETV poolt on oma õiguse kuritarvitamine. See on vastuolus hea usu ja proportsionaalsuse

põhimõtetega. Lepingu lõpetamise eesmärgiks oli hagejatele kahju tekitamine, sest ETV alustas

reklaami näitamist, kuid jättis reklaami mittenäitamise eest saadud raha endale. Selline lepingu

lõpetamine on tühine TsÜS § 108 lg-st 1 tulenevalt. Kui kohus loeb lepingu p-d 8.3 ja 8.5 siiski

kehtivaks, siis on mõlemal hagejal õigus tagasi saada 2 666 667 krooni. Lepingu p 8.5 sätestab et

lepingu lõpetamisel ei ole eratelekanalitel õigust nõuda tagasi nende poolt ETV-le tasutud summasid,

mille tasumise tähtpäev oli enne lepingu lõpetamise põhjuseks olevat lepingurikkumise päeva. Kuna

maksetähtpäev ja lepingu lõpetamise aluseks olev lepingurikkumine langesid samale päevale

(1. aprill 1999. a), siis kuulub hagejate poolt tasutu ka TsÜS § 64 lg-t 3 kohaldades tagastamisele.

Kuna vastavalt lepingule tasuti ETV-le reklaami mittenäitamise eest ettemaksetena, siis polnud

kostjal pärast lepingu lõpetamist ettemaksuna laekunud rahale enam õigust ning hagetavad summad

on võimalik välja mõista ka TsK § 477 alusel. Hagejad taotlesid ka TsK § 194 kohaldamist, kui kohus

loeb lepingu p-d 8.3 ja 8.5 kehtivaks, ja vähendada leppetrahvi kummagi hageja osas hagisumma

võrra.

Tallinna Linnakohus jättis 27. aprilli 2000. a otsusega hagid rahuldamata. 17. novembri 1997. a

lepingu esemeks oli reklaami näitamisest hoidumine kostja poolt ning eratelekanalite poolt ETV-le

saamatajäänud tulu eest kompensatsiooni maksmine ajavahemikul 1. jaanuarist 1998. a kuni

31. augustini 1999. See leping on TsÜS § 58 kohaselt kehtiv. 1. aprilliks 1999. a TV 1 lepingujärgset

makset ei tasunud. Seega on tõendatud kostjal lepingu punktis 8.3 fikseeritud lepingu ühepoolse

lõpetamise aluse olemasolu. Pooled sõlmisid lepingu siis, kui oli saavutatud kokkulepe kõigis lepingu

punktides. Ei ole tõendatud kostja käitumine TsÜS § 108 mõttes seadusevastasel või teisi isikuid

kahjustaval viisil. Lepingu p 8.3 ei ole vastuolus tsiviilkoodeksi osa- ega solidaarset kohustist

reguleerivate sätetega ega ole TsÜS § 66 lg 1 järgi tühine. Lepingu p 8.3 suhtes olid eratelekanalid

solidaarsed võlgnikud TsK § 188 mõttes: ETV-l oli alus lõpetada leping ühepoolselt ka siis, kui üks

eratelekanal rikub kohustist. Punkti 8.3 selline tõlgendus tuleneb lepingu esemest. Vaidlust pole

selles, et lepingu lõpetamine vaid ühe eratelekanali suhtes pole praktiliselt võimalik. Tõendatud pole

lepingu p 8.3 vastuolu ühiskonna keskmise arusaamisega aususest ja õiglusest ning heade

kommetega. Lepingu sõlmisid võrdsed pooled oma vabalt kujunenud tahte kohaselt, andes endale aru

majanduslikest riskidest. Lepingu p 8.4 andis lepingu ühepoolse lõpetamise õiguse ka

eratelekanalitele. Lepingu p-s 8.5 olid pooled kokku leppinud, et lepingu ühepoolse lõpetamise korral

punktide 8.3 või 8.4 alusel ei ole eratelekanalitel õigust nõuda tagasi nende poolt ETV-le lepingu

alusel tasutud summasid ega keelduda nende summade tasumisest, mille tasumise tähtpäev oli

saabunud enne lepingu lõpetamise põhjuseks oleva lepingurikkumise päeva. Ka lepingu p 8.5 ei ole

vastuolus heade kommetega. Hagetavad summad pole leppetrahviks ja seega pole neid võimalik ka

TsK § 194 lg 1 kohaselt vähendada. Puuduvad alused TsK § 477 rakendamiseks, sest kostja omandas

raha lepingu alusel.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

Tallinna Ringkonnakohus jättis AS Kanal 2 apellatsioonkaebuse alusel linnakohtu otsuse muutmata.

Ringkonnakohus leidis, et linnakohtu otsus on põhjendatud, seaduslik ja küllaldaselt motiveeritud.

Kohustise olemusest tulenes, et eratelekanalite poolel oli tegemist solidaarse kohustisega.

Kompensatsiooni ositi maksmine ei välista kohustise solidaarsust. Kohustise olemuse ja lepingu

sõnastusega on vastuolus ETV-l saamata jäänud reklaamitulu hüvitise käsitamine ettemaksuna

reklaami mittenäitamise eest. Leping vastas poolte tahtele ega olnud vastuolus seaduse või heade

kommetega. Tahteavalduse vastavust isiku tegelikule tahtele eeldatakse (TsÜS § 61 lg 4), AS Kanal 2

pole vastupidist tahet tõendanud. Lepingu punktides 8.3 ja 8.5 sätestatud kostja õigust lepingu

rikkumise korral leping ühepoolselt lõpetada ja lepingu järgi saadu endale jätta ei saa pidada hageja

majanduslikuks ahistamiseks. Heade kommete vastane pole see, kui lepingu rikkumisega ei kaasne

lepingut rikkunud poolele kasulikud tagajärjed. Lepingu p 8.5 ei saa tõlgendada TsK § 191 mõttes

leppetrahvi kokkuleppena. Selles punktis ei lepitud kokku kohustise täitmise tagamiseks täiendava

rahasumma maksmises, vaid selles, et kohustist rikkunud pool ei saa nõuda tagasi lepingu täitmiseks

makstud raha. Lepingut ühepoolselt lõpetades pole kostja seadust või lepingut rikkunud ega hagejale

kahju tekitanud. Kohus on 1. aprilli 1999. a pidanud ekslikult lepingu rikkumise päevaks. Maksega

viivitus ja lepingu rikkumine algas maksetähtpäevale järgnevast päevast, s.o 2. aprillist 1999. a.

Viimast möönis ringkonnakohtu istungil ka AS Kanal 2 esindaja. AS Kanal 2 ei tõendanud, et kostja

lõpetas lepingu hagejale kahju tekitamise eesmärgil ja oma õigusi kuritarvitades.

II. Kassatsioonkaebus ja selle põhjendused

Kassatsioonkaebuses palus AS Kanal 2 ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata asi samale

ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse

normi ja oluliselt rikkunud protsessiõiguse normi.

Ringkonnakohus ei ole vastanud mitmele apellatsioonkaebuse väitele, millega rikkus TsMS § 330 lg-

t 6. Kohtuotsus ei vasta TsMS § 330 lg 4 nõuetele. AS Kanal 2 esindajale on omistatud väiteid, mida

ta pole öelnud. Nii pole esindaja väitnud, nagu oleks leping tervikuna sõlmimise ajal olnud kasulik,

samuti möönnud, et lepingu rikkumine toimus 2. aprillil. Põhjendamata on kohtu järeldus, et

eratelekanalid ei teinud ETV-le reklaami näitamisest hoidumise eest ettemakseid.

AS Kanal 2 soovis, et kohus kontrolliks samade faktiliste asjaolude alusel esitatud nõuet erinevatel

õiguslikel alustel.

Ringkonnakohus on vääralt kohaldanud TsK § 186-188. TsK § 186 kohaselt eeldatakse, et mitme

võlgniku olemasolul on tegemist osakohustusega, st igaüks võlgnikest peab täitma kohustuse temale

langevas osas. Ringkonnakohus on põhjendamatult leidnud, et eratelekanalid olid solidaarvõlgnikeks.

Lepingu punktid 8.3 ja 8.5 on sanktsioonid maksekohustuse rikkumise eest. Kuna ühe osavõlgniku

kohustuse täitmise eest teised osavõlgnikud ei vastuta, siis on lepingu need punktid vastuolu tõttu

seadusega tühised.

Ringkonnakohus ei ole lepingu punkte 8.3 ja 8.5 analüüsinud heade kommete seisukohast, kuigi AS

Kanal 2 seda taotles. Lepingu nende punktide ebaõiglus ja heade kommete vastasus seisneb eelkõige

selles, et need võimaldavad lepingu rikkumisel ühe lepinguosalise poolt rakendada sanktsioone ka

teiste osaliste vastu, ilma et poolte vahel oleks solidaarset kohustust.

Ringkonnakohus on ekslikult kitsendanud TsK § 190 rakendusala. Kohus leidis, et lepingu p-s 8.5

märgitu on sanktsioon, kuid asus ekslikule seisukohale, et tegemist pole leppetrahviga. Seda

seisukohta pole otsuses arusaadavalt põhjendatud. Lepingu p-st 8.5 tuleneb otseselt, et selles märgitu

on leppetrahvi kokkulepe. See kokkulepe on vastuolus TsK § 191 lg-tega 2 ja 3, sest leppetrahviga on

tagatud ka nõue, mille täitmise eest lepinguosaline ei vastuta.

Apellatsioonikohus pole vastanud AS Kanal 2 väitele, et lepingu p-d 8.3 ja 8.5 on vastuolus TsÜS §-

ga 108. AS Kanal 2 ei rikkunud üldse lepingut. ETV lõpetas lepingu alles pärast seda, kui TV 1 oli

oma makse tasunud ja kuritarvitas sellega oma õigust. Kostjal puudus lepingu lõpetamiseks sisuline

põhjus. Lepingu lõpetamise päevaks olid kõik lepinguosalised oma kohustused täitnud. Kostja

tegutses lepingut lõpetades vastuolus hea usu ja proportsionaalsuse põhimõttega.

III. Vastus kassatsioonkaebusele

Kostja vaidles kassatsioonkaebusele vastu. Õige on ringkonnakohtu seisukoht, et lepingu lõpetamise

negatiivsetest tagajärgedest ei järeldu tehingu heade kommete vastasus. Arusaamatuks jääb, kas

kassaatori arvates toimus leppetrahvi ebaseaduslik kohaldamine, leppetrahvi kohaldamine lepingu

rikkumisega või ettemaksu omastamine alusetu rikastumise vormis. Hageja ei vaidlusta kohtu

seisukohta, et tehing vastas poolte tahtele. Lepingu p-d 8.3 ja 8.5 käsitlevad mitte solidaarset

sanktsiooni, vaid lepingu lõpetamise aluseid ja tagajärgi. Õige on ringkonnakohtu seisukoht, et

seadus ei keela kokkulepet, mille kohaselt lepingu lõpetamise korral jääb raha ühele poolele ilma

tagastamise kohustuseta. Ringkonnakohus tuvastas, et eratelekanalid rikkusid lepingut, millega

kaasnes ETV õigus leping lõpetada.

IV. Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon

Apellatsioonikohtu otsus tuleb TsMS § 363 p-de 1 ja 2 alusel tühistada materiaalõiguse normi väära

kohaldamise ning protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu.

Apellatsioonikohus leidis, et AS Kanal 2 hagetav summa pole ettemaks ega leppetrahv, vaid lepingu

täitmiseks makstud summa, mida lepingut rikkunud pool ei saa lepingu tingimuste kohaselt lepingu

lõpetamisel tagasi nõuda, ja jättis seetõttu hagi rahuldamata. Kohtuotsusega tuvastati, et vaidlusalust

lepingut rikkus TV 1. Seda, et lepingut oleks rikkunud ka AS Kanal 2, pole kohtud tuvastanud.

Apellatsioonikohtu otsusest järeldub, et AS Kanal 2 hagi tuleb jätta igal juhul rahuldamata, sest AS

Kanal 2 kandis lepingu täitmise eest koos TV 1-ga solidaarset vastutust.

TsK § 188 lg 1 sätestab, et solidaarse kohustuse korral on kreeditoril õigus nõuda täitmist nii

kõikidelt võlgnikelt ühiselt kui ka igaühelt neist eraldi võlga täies ulatuses kui ka osaliselt. Solidaarne

kohustus või solidaarne nõue tekib vastavalt TsK §-le 187 siis, kui see on ette nähtud lepingu või

seadusega, eriti kohustise eseme jagamatuse korral. Ringkonnakohus kvalifitseeris vaidlusalusest

lepingust tuleneva suhte solidaarkohustisena. Kohtuotsusest ei selgu, millistest lepingu punktidest

solidaarne kohustus tuleneb. Sellest, et lepingut sai lõpetada vaid kõigi eratelekanalite suhtes, ei

tulene, et ETV-le raha maksmise kohustuse osas on lepingu täitmine jagamatu ja eratelekanalid

vastutavad oma kohustuste täitmise eest solidaarsete võlgnikena.

Kolleegium nõustub kassatsioonkaebuse väitega, et apellatsioonikohus on rikkunud TsMS § 330

lõikeid 4 ja 6. AS Kanal 2 põhjendas apellatsioonkaebuses, miks ta leiab, et eratelekanalite poolt

ETV-le vaidlusaluse lepingu alusel makstud raha kujutab endast oma olemuselt ettemaksu reklaami

näitamisest hoidumise eest. Ringkonnakohus pole otsuses nendele apellatsioonkaebuse põhjendustele

vastanud. Ka ei selgu ringkonnakohtu otsusest, miks vaidlusaluse summa käsitamine ettemaksuna

reklaami mittenäitamise eest on vastuolus kohustise olemusega. Kohtuotsuses pole märgitud,

millistele lepingu punktidele rajaneb ringkonnakohtu järeldus, et vaidlusaluse summa käsitamise

ettemaksuna välistab lepingu sõnastus.

Lepingu p 1.1 kohaselt kohustus ETV hoiduma reklaami näitamisest ning AS Kanal 2, AS TV 3 ja

TV 1 kohustusid tasuma selle eest ETV-le igaüks eraldi kindlaksmääratud summa. Lepingu p-s 3.1

määrati kindlaks tasumise tähtpäevad. Lepingu p-s 8.5 lepiti kokku, millal pole lepingu lõpetamise

korral eratelekanalitel õigus juba makstud raha tagasi nõuda või raha maksmisest keelduda. Viimase

kokkuleppe eesmärgiks võis olla eratelekanalite lepinguliste kohustuste täitmise tagamine. Tasu,

mille eratelekanalid pidid maksma aja eest pärast ETV poolset lepingu lõpetamist ja reklaami näitama

asumist, pole enam käsitatav tasuna reklaami mittenäitamise eest. Tsiviilkoodeksi 17. peatükis

sätestatud kohustise täitmise tagamise liikidest võib kõne alla tulla sellise tasu käsitamine

leppetrahvina. Kui eratelekanalid pole põhikohustuse osas solidaarvõlgnikud, kuid lepingu p-s 8.5 on

kokku lepitud leppetrahvis, siis tuleb võtta seisukoht selle kokkuleppe vastavuses TsK § 191 lg-le 2.

Kui lepingu p-s 8.5 märgitud rahasumma pole leppetrahv, siis tuleb hinnata, kas selline kokkuleppe

on kooskõlas heade kommetega. On õige, kuid asjasse ei puutu apellatsioonikohtu otsuses märgitu, et

õigust jätta lepingu järgi saadu endale ei saa pidada hageja majanduslikuks ahistamiseks ja heade

kommete vastane ei ole see, kui lepingu rikkumisega ei kaasne lepingut rikkunud poolele kasulikud

tagajärjed. AS Kanal 2 tugines heade kommete vastasusele, väites, et raske majandusliku seisu tõttu

oli ta sunnitud sõlmima kokkuleppe, millega võttis endale süüta vastutuse teise lepinguosalise

rikkumise eest. Sellest aspektist pole apellatsioonikohus kokkuleppe heade kommete vastasust

kaalunud.

Kolleegium nõustub kassaatoriga, et tsiviilkohtumenetluse seadustik ei keela oma nõude

põhjendamist erinevate materiaalõiguse normidega.

Kolleegium ei soostu kaebuse väitega, et apellatsioonikohtu otsuses on AS Kanal 2 esindajale

omistatud sõnu, mida ta pole öelnud. Ringkonnakohtu istungi protokollist nähtuvalt, on AS Kanal 2

esindaja istungil kinnitanud lepingu, välja arvatud selle p 8.5, kasulikkust. Ka on AS Kanal 2 esindaja

kohtuistungi protokolli kohaselt väitnud, et TV 1 viivitus algas 2. aprillil 1999.

Juhindudes TsMS § 362 p-st 2, kolleegium

o t s u s t a s:

Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 4. jaanuari 2001. a otsus ja saata asi

samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

Kassatsioonkaebus rahuldada.

Tagastada AS-le Kanal 2 26. jaanuaril 2001. a tasutud kautsjon 20 000 (kakskümmend tuhat)

krooni.

J. Odar, H. Jõks, A. Kull