3-2-1-71-01 · Riigikohus

3-2-1-71-01

M Ä Ä R U S

Tartus 8. mail 2001. a

Eva Tammearu hagiavalduse vastuvõtmisest keeldumine.

Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja J. Odar, liikmed A. Kull ja L. Laarmaa, vaatas läbi

kirjalikus menetluses 7. mail 2001. a E. Tammearu erikaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu

tsiviilkolleegiumi 31. jaanuari 2001. a määruse tsiviilasjas nr II-2/258/01.

I. Asjaolud ja varasem menetluse käik

Eva Tammearu esitas hagiavalduse Riste Noore vastu pärandi vastuvõtmise fakti tuvastamiseks.

Hageja palus tuvastada, et ta võttis TsK §-s 551 lg 3 sätestatud tähtaja jooksul vastu 14. oktoobril

1996. a surnud vanaema Meranda Jürjestausti pärandi.

16. novembri 2000. a määrusega keeldus Lääne Maakohus TsMS § 149 lg 2 p 1 alusel hagiavalduse

menetlusse võtmisest ja tagastas selle. Määruse põhjendustel juriidilise fakti tuvastamise nõue ei

kuulu alates 1. septembrist 1998. a kohtu pädevusse. Nõue tuleb kohtule esitada vastavalt TsÜS §-s

112 lg 2 nimetatud tsiviilõiguste kaitse viisidele.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

Tallinna Ringkonnakohtu 31. jaanuari 2001. a määrusega jäeti maakohtu määrus muutmata.

Ringkonnakohtu määruse põhjendustel tuvastab kohus hagi aluseks olevaid juriidilisi fakte. Iseseisva

nõudena võib juriidilise fakti tuvastamine toimuda ainult seaduses sätestatud juhtudel. Hageja ei ole

esitanud hagiavalduses tsiviilõiguslikku nõuet. Hagiavalduse kohaselt on pooltel pärimissuhtest

tekkinud vaidlus, sest kostja ei tunnusta hageja õigust pärida M. Jürjestausti järel tema pärandvara

hulka kuuluvat maa tagastamise nõudeõigust seetõttu, et hageja ei ole pärandit vastu võtnud. Kuna

hageja ei ole seoses pärandvaraga esitanud nõuet ja pärandi vastuvõtmise faktist iseenesest ei tulene

pärija õigust pärandvarale, siis on maakohus õigesti keeldunud hagiavalduse menetlusse võtmisest.

II. Erikaebus ja selle põhjendused

Erikaebuses palus hageja tühistada ringkonnakohtu ja maakohtu määruse ning saata asi

läbivaatamiseks Lääne Maakohtule.

TsMS §-ga 149 lg 4 on vastuolus ringkonnakohtu seisukoht, et maakohus oli hagiavalduses nõude

puudumise motiivil õigustatud keelduma avalduse menetlusse võtmisest. Kohtul on õigus nõude

puudumise motiivil hagiavalduse menetlusse võtmisest keelduda vaid pärast seda, kui kohus on

määranud hagejale puuduste kõrvaldamiseks tähtaja ja hageja ei ole kohtu nõutud tähtpäevaks

puudust kõrvaldanud. Ringkonnakohus ei ole vastanud hageja erikaebuse väitele, et TsÜS §-s 112

lg 2 ei ole tsiviilõiguste kaitse viisid loetletud ammendavalt. Sellest tulenevalt on ebaõige

ringkonnakohtu seisukoht, et hageja nõue ei ole tsiviilõiguslik ja et juriidilise fakti tuvastamise nõude

saab haginõudena esitada ainult juhul, kui see on seaduses ette nähtud. Kohus ei saa keelduda

hagiavalduse vastuvõtmisest motiivil, et hageja taotletud tsiviilõiguse kaitse viis ei ole kohaldatav.

Valitud tsiviilõiguse kaitse viisi kohaldatavuse või mittekohaldatavuse üle saab kohus otsustada alles

otsuse tegemisel, mitte hagiavalduse menetlusse võtmisel. Ringkonnakohus ei ole vastanud nendele

erikaebuse põhjendustele ja on sellega rikkunud TsMS § 330 lg 6. Pärima õigustatud isiku nõue,

tuvastada pärandi õigeaegse vastuvõtmise fakti, tähendab sisuliselt pärija õiguste tunnustamise nõuet.

Hageja soovis pärandi vastuvõtmise fakti tuvastamist selleks, et tõendada pärijaks olekut ja seega

õigust vaidlustada halduskohtus kostjale kui teisele pärijale maa tagastamise korraldust. Seetõttu ei

olnud hagejal vaja esitada nõuet õiguse tunnustamiseks pärandiosale või pärandvara jagamiseks.

III. Riigikohtu määruse põhjendused ja resolutsioon

Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu määrus kuulub TsMS § 363 p 2 alusel tühistamisele

protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu.

Kuigi apellatsioonikohus nõustus hageja apellatsioonkaebuse väitega, et juriidilise fakti tuvastamine

kuulub kohtu pädevusse, jättis kohus muutmata maakohtu määruse, millega keelduti E. Tammearu

hagi menetlusse võtmisest. Tsiviilasjadena mõistetakse TsMS § 1 lg 3 kohaselt selle seadustiku

tähenduses tsiviil- ja tööõigussuhetest tekkinud vaidlusi. Kohus keeldub määrusega avaldust

menetlusse võtmast ja tagastab selle TsMS § 149 lg 2 p 1 kohaselt, kui avaldus ei kuulu kohtu

pädevusse läbivaatamiseks tsiviilkohtumenetluse korras. Kui apellatsioonikohus leidis, et avaldus

kuulub kohtu pädevusse, siis ei olnud õige keelduda avalduse vastuvõtmisest TsMS § 149 lg 2 p 1

alusel.

Kui apellatsioonikohus leidis, et hagiavalduses ei ole selgelt väljendatud nõuet, siis vastavalt TsMS §-

le 149 lg 4, kui hagiavaldus ei vasta selle seadustiku §-le 147 lg 1 p 4 (hagiavalduses märgitakse

hageja selgelt väljendatud nõue), nõuab kohus määratud tähtpäevaks puuduste kõrvaldamist. Kui

avaldaja jätab kohtu nõudmise tähtpäevaks täitma, keeldub kohus määrusega avalduse menetlusse

võtmisest ja tagastab selle. Õige on kassatsioonkaebuse väide, et nõude puudumine hagiavalduses ei

ole TsMS § 149 lg 2 p 1 järgi avalduse vastuvõtmisest keeldumise alus.

Hageja on esitanud nõude pärandi vastuvõtmise fakti tuvastamiseks TsK § 551 alusel. Vastavalt TsK

§-le 551 lg 2 loeti pärija pärandi vastuvõtnuks kui ta: 1) faktiliselt asus pärandvara valitsema või

valdama või 2) andis pärandi avanemise koha notariaalorganile kirjaliku avalduse pärandi

vastuvõtmiseks. Pärimisest tekkinud õigussuhe on tsiviilõigussuhe. Hagiavalduse kohaselt võttis

hageja pärandi vastu ja vastavalt TsK §-le 551 lg 1 omandas pärandi. Kostja ei tunnista hagejat

pärandi vastuvõtjana ja hageja taotleb seetõttu pärandi vastuvõtmise tuvastamist. Sellega on hageja

hagiavalduses nõude esitanud. Õige on apellatsioonikohtu seisukoht, et pärandi vastuvõtmise faktist

iseenesest ei järeldu pärija õigust teatud kindlale osale pärandist. Vastavalt TsK §-le 551 lg 5 loeti

vastuvõetud pärand pärijale kuuluvaks pärandi avanemise ajast. Seadusest ei tulene nõue, et hageja

peab pärandi vastuvõtmise fakti tuvastamise hagis taotlema omandiõiguse tunnustamist pärandvarale

või pärandavara jagamist. Kaaspärijad jagavad pärimisseaduse §-de 170 ja 144 lg 4 (TsK § 563 lg 1 ja

2) kohaselt pärandvara kokkuleppel ja vaidluse korral jagab pärandvara pärija nõudel kohus.

Juhindudes TsMS §-st 362 p 5, kolleegium

m ä ä r a s:

Tühistada Lääne Maakohtu 16. novembri 2000. a määrus ja Tallinna Ringkonnakohtu

tsiviilkolleegiumi 31. jaanuari 2001. a määrus ja saata asi Lääne Maakohtule menetlemiseks.

Erikaebus rahuldada.

Tagastada Mihkel Tuusile Eva Tammearu eest 16. veebruaril 2001. a makstud kautsjon 200

(kakssada) krooni.

J. Odar, A. Kull, L. Laarmaa