3-1-1-43-01 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 3. mail 2001. a

3-1-1-43-01

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Eerik Kergandberg ja liikmed Jüri Rätsep ning

Peeter Vaher vaatas 3. aprillil 2001. a toimunud avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi

kriminaalasja

Madis Närepi süüdistuses KrK § 207 lg 1 järgi.

Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa M. Närep, tema kaitsja vandeadvokaat Ingrid

Kullerkann ja riigiprokurör Marge Püss.

Asjaolud ja menetluse käik

1. M. Närep anti kohtu alla süüdistuses KrK § 207 lg-te 1 ja 2 järgi selles, et ta ööl

vastu 17. veebruari 2000. a Lääne-Virumaal Avanduse vallas Käru külas ilma vastava loata hoidis,

kandis ja kasutas jahikarabiini Sako Vixen mod L 469 nr 82120 kal 222 REG Mag ja 5 vintpüssi

padrunit (222 REM MAG kaliiber), mis olid eelmisel päeva unustatud Mait Grigorjevi käsutuses

olevasse kaubikusse KIA Pregio reg nr 563 KIA. M. Närep küttis ebaseaduslikult nimetatud

jahikarabiini ja laskemoonaga metsjänese, rikkudes sellega Relvaseaduse § 26, § 35, § 36, § 37 lg-

te 1 ja 2, § 38 ning § 39 sätteid.

Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt koostati 16. veebruaril 2000. a haldusõiguserikkumise protokoll

HÕS § 64 rikkumise kohta. Lääne-Viru Politseiprefektuuri juhtivkonstaabel Heimar Lepiksoo

28. veebruari 2000. a otsusega tunnistati süüdi haldusõiguserikkumise asjas M. Närep, kes küttis

jahipidamisõigust omamata 16. veebruaril 2000. a kell 23.35 Lääne-Virumaal Avanduse vallas Käru

külas metsjänese, millega rikkus jahiloomastiku kaitse ja kasutamise korda. M. Närepile määrati

karistuseks rahatrahv 15 päevamäära ulatuses, s. o 690 krooni. Seda otsust M. Närep ei vaidlustanud.

2. Lääne-Viru Maakohtu 5. jaanuari 2001. a otsusega mõisteti M. Närep süüdistuses KrK § 207 lg-

te 1 ja 2 järgi õigeks kuriteokoosseisu puudumise tõttu.

3. Lääne-Viru Maakohtu eeltoodud otsuse peale esitas apellatsioonprotesti Lääne-Viru Prokuratuuri

prokurör Ain Tali, kes palus otsuse tühistada, tunnistada M. Närep süüdi KrK § 207 lg-te 1 ja 2 järgi

ning mõista talle sanktsioonis ettenähtud karistus.

M. Närepi kaitsja vandeadvokaat I. Kullerkann esitas apellatsioonprotestile kirjalikud vastuväited.

Kaitsja leidis, et käesolevas kriminaalasjas ei ole tõendatud kuriteosündmus ning kuriteo

toimepanemine kohtualuse poolt. Nimetatud asjaolu tingiks M. Närepi õigeksmõistmise ka juhul, kui

teda poleks eelnevalt karistatud HÕS § 64 järgi.

4. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 26. jaanuari 2001. a otsusega Lääne-Viru Maakohtu

5. jaanuari 2001. a otsus tühistati, M. Närep tunnistati süüdi KrK § 207 lg 1 järgi ning talle mõisteti

karistuseks rahatrahv 100 päevamäära ulatuses, s.o 4600 krooni.

Kriminaalkolleegium tühistas maakohtu otsuse selles sisalduvate järelduste faktilistele asjaoludele

mittevastavuse tõttu.

Ringkonnakohus tuli järeldusele, et kuriteosündmusena tuleb käesolevas asjas tuvastada

õigusrikkumise sündmus, s.o jahieeskirjade rikkumine. Kriminaalkolleegium luges selle sündmuse

tõendatuks kriminaalasjale lisatud haldusõigusrikkumise materjalidega. Jahieeskirjade rikkumise

üheks osaks luges kriminaalkolleegium jahirelvaloata jänese küttimise. Ringkonnakohus märkis, et

see on käsitatav tulirelva ja laskemoona ebaseadusliku kasutamisena, mis moodustab osaliselt

ideaalkonkurentsi jahipidamisõiguse sätete rikkumisega ja tuleb kvalifitseerida KrK § 207 lg 1 järgi.

Menetlus Riigikohtus

5. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 26. jaanuari 2001. a otsuse peale esitasid

kassatsioonkaebused süüdimõistetu M. Närep ja tema kaitsja vandeadvokaat I. Kullerkann.

5.1 Kõigepealt viitab kaitsja ringkonnakohtu otsuses sisalduvatele kriminaalmenetluse seaduse

olulistele rikkumistele. Süüdimõistev kohtuotsus on rajatud tõenditele, mis on saadud KrMK § 351 ja

§ 1081 sätteid rikkudes. Kaitsja arvates oleks olnud obligatoorne tuvastada hukkunud jänese surma

põhjus KrMK § 58 alusel. Kassaator leiab, et ringkonnakohtu otsus on motiveerimata ning selle

tegemisel on eiratud KrMK § 262 lg 1 nõuet.

5.2 Lisaks eeltoodule viitab kaitsja ka kriminaalseaduse ebaõigele kohaldamisele, leides, et

haldusõigusrikkumise ja kriminaalkuriteo vahel on ideaalkonkurents välistatud. Kaitsja märgib, et

juhul kui M. Närepi kinnipidamisel oli politseitöötajale selge, et tegemist on KrK § 207 lg-s 1

ettenähtud kuriteoga, puudus tal alus haldusõigusrikkumise protokolli koostamiseks, sest HÕS-i § 6

lg 2 kohaselt võetakse isik haldusvastutusele juhul, kui tegu ei too vastavalt seadusele kaasa

kriminaalvastutust. Kassaator märgib, et käesolevas kriminaalasjas on M. Närepit karistatud

jahirelvaloata jänese küttimise eest lisaks HÕS § 64 järgi ka KrK § 207 lg 1 järgi. Kohus on rikkunud

sellega EV Põhiseaduse §-s 23 sätestatut, mille kohaselt kedagi ei tohi anda teist korda kohtu alla ega

karistada teo eest, milles teda vastavalt seadusele on mõistetud lõplikult süüdi või õigeks.

6. M. Närep leiab oma kassatsioonkaebuses, et ringkonnakohtu otsus kuulub tühistamisele järgmistel

põhjustel: kuriteosündmuse ja seda kinnitavate tõendite puudumine, kohtueelsel uurimisel ja kohtus

tõendite ebaõige ning valikuline hindamine, kohtu järelduste mittevastavus faktilistele asjaoludele.

7. Riigikohtu istungil M. Närep ja tema kaitsja toetasid kassatsioonkaebusi ja leidsid, et

ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada ja M. Närep õigeks mõista.

Prokurör leidis, et kassatsioonkaebused tuleb jätta rahuldamata.

8. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsus

M. Närepi süüditunnistamises ja karistamises KrK § 207 lg 1 järgi on põhjendatud ja seaduslik.

Kassatsioonkaebustes esitatud seisukohad ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks ega muutmiseks.

8.1 AKKS § 65 lg 4 kohaselt ei või Riigikohus tuvastada faktilisi asjaolusid. Seetõttu ei ole

Riigikohtu kriminaalkolleegiumil alust kaebustes toodud väidete alusel tuvastada muid asjaolusid kui

on tuvastatud esimese ja teise astme kohtu poolt. Tuvastatud faktiliste asjaolude alusel on

apellatsioonikohus andnud M. Närepi tegudele õige juriidilise hinnangu.

8.2 Käesolevas asjas ei ole vaidlustatud fakti, et M. Närep rikkus jahiloomastiku kaitse ja kasutamise

korda, mida reguleerivad Jahikorralduse seadus (RT I 1994, 30, 465) ja keskkonnaministri 15. juuni

1995. a määrusega nr 28 kinnitatud Jahieeskirjad.

Teda on 28. veebruari 2000. a otsusega HÕS § 64 alusel süüdi tunnistatud selle eest, et ta

16. veebruaril 2000. a Lääne-Virumaal Avanduse vallas Käru külas, omamata jahipidamisõigust,

küttis metsjänese. M. Närep ise on andnud selle kohta seletuse, et lasi maha jänese jahikarabiinist.

Nimetatud haldusõiguserikkumise eest karistati M. Närepit rahatrahviga 690 krooni. Seda otsust

M. Närep kohtus ei vaidlustanud ja tasus rahatrahvi.

Kuna HÕS § 64 näol on tegemist blanketse normiga, tuleb isiku süüdimõistmiseks näidata, milliseid

konkreetseid eeskirju on rikutud. Viru Ringkonnakohtu otsuses on seda ka tehtud ja märgitud, et

M. Närep oma tegevusega rikkus Jahieeskirjade p-te 1, 7, 40, 48 ja 50.

8.3 Kuna käesoleval juhul on tegemist olukorraga, mil Jahieeskirjade ülalmärgitud rikkumine kujutab

endast ka kuriteo koosseisu, on tegemist haldusõigusrikkumise ja kuriteo ideaalkonkurentsiga. Viru

Ringkonnakohus märgib põhjendatult, et HÕS §-s 64 ja KrK §-s 207 ettenähtud teod on suunatud

erinevate õigushüvede vastu ja nende üheaegse kahjustamise korral on tegemist ideaalkonkurentsiga

ning ideaalkonkurentsi kuuluvad teod kvalifitseeritakse eraldi. Sealjuures ei ole tegemist ühe ja sama

teo eest kahekordse karistamisega. Igasugune tulirelva või laskemoona ebaseaduslik omamine,

hoidmine, kasutamine jms on kuritegu olenemata sellest, mis asjaoludel seda tehti ja kas sellega

kaasnes veel mõni teine õiguserikkumine.

9. Kassatsioonkaebustes ei ole sisukohaselt viidatud kriminaalmenetluse seaduse sellistele

rikkumistele, mida oleks AKKS § 39 lg 3 kohaselt alust lugeda kriminaalmenetluse seaduse oluliseks

rikkumiseks või mida oleks sellisena võimalik käsitleda AKKS § 39 lg-s 4 sätestatud korras.

Eeltoodu alusel ja juhindudes AKKS § 63 p-st 1 ja § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium

o t s u s t a s :

1. Jätta Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 26. jaanuari 2001. a kohtuotsus Madis

Närepi süüdistuses KrK § 207 lg 1 järgi muutmata.

2. Madis Närepi ja tema kaitsja kassatsioonkaebused jätta rahuldamata.

Kohtuotsus jõustub 3. mail 2001. a ega ole edasikaevatav.

Eesistuja Eerik Kergandberg

Liikmed Jüri Rätsep, Peeter Vaher