3-2-1-49-01 · Riigikohus

3-2-1-49-01

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 27. aprillil 2001. a

"ahla Jussifova hagi Anne Heinloo vastu 16 048 krooni saamiseks.

Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja L. Laarmaa, liikmed J. Luik ja T. Vernik, vaatas

läbi kirjalikus menetluses 26. märtsil 2001. a ". Jussifova kassatsioonkaebuse alusel Tartu

Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 5. detsembri 2000. a otsuse tsiviilasjas nr II-2-386/2000.

I. Asjaolud ja varasem menetluse käik

"ahla Jussifovale kuulub korter Tartus Pikk 80-90. Selle korteri peal on Anne Heinloo korter, milles

remonti tehes lõhuti vaheseinu.

Hagiavalduses palus ". Jussifova välja mõista A. Heinloolt 16 048 krooni remondi tegemiseks, et

parandada korteri lakke tekkinud praod ning kahjustused, mida põhjustasid kolm veeuputust.

Kostja hagi ei tunnistanud. Hageja ei ole põhjendanud, milline kostja tegu põhjustas kahjuliku

tagajärje. Kostja väitel tuli uputusvesi "ahtist, mille eest vastutab korteriühistu. Pikk 80 maja on väga

halvas seisukorras ning uputusi on seal ennegi olnud.

Tartu Maakohtu 27. juuni 2000. a otsusega hagi rahuldati. Otsuse põhjendustel on tõendatud

põhjuslik seos kostja ebaseadusliku remondi ja hagejal tekkinud kahju vahel.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

Tartu Ringkonnakohus tühistas 5. detsembri 2000. a otsusega maakohtu otsuse ja jättis uue otsusega

hagi rahuldamata.

Otsuse põhjenduste kohaselt on TsK § 448 alusel kahju hüvitamise kohustuse tekkimiseks vajalik

kannatanul kahju tekkimine, tekkinud kahju ja kahju tekitanu teo vaheline põhjuslik seos, kahju

tekitanu teo õigusvastasus ja kahju tekitanu süü. Maakohus ei ole tuvastanud põhjuslikku seost kostja

tegevuse ja hagejal tekkinud kahju vahel. Hageja ei ole tõendanud, et uputuste ja lakke mikropragude

tekkimise põhjuseks oli kostja väidetav õigusvastane süüline konkreetne tegu. Remont iseenesest ei

saa olla põhjuslikus seoses tekitatud kahjuga. Tunnistajate ütlustest nähtuvalt on majas olnud uputusi

ülemise korteri omaniku tegudest sõltumatult (vihmavesi, pisivead torustikus, ventilatsioonitorud olid

paigast nihkunud jms). Samuti ei ole tõendatud, et mikropraod lagedes tekkisid vibratsioonist hageja

korteris. Elamu Pikk 80 halb seisukord on tõendatud AS Tartu Projekt eksperthinnanguga, mille

kohaselt maja välis- ja siseseinad on paljudes kohtades deformeerunud ja pragunenud. Tunnistajate

ütluste kohaselt olid paneelide vahel mikropraod ning 100 %-lt ei ole võimalik pragude tekkimise

põhjust kindlaks teha. Maja on üldiselt halvas seisundis.

II. Kassatsioonkaebus ja selle põhjendused

Hageja palus ringkonnakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega hagi rahuldada.

Ebaõige on ringkonnakohtu seisukoht, et kuna hageja jättis tõendamata uputuste põhjuseks olnud

väidetava kostja õigusvastase süülise konkreetse teo, siis tuleb tema nõue veest tingitud kahjustuste

maksumuse väljamõistmiseks jätta rahuldamata. Hageja ülesandeks ei ole tõendada, millise

konkreetse kostja teoga kahju tekitati. Vastavalt TsMS § 90 lg 2 on tõendiks ka poole seletus. Hageja

seletuse kohaselt oli kostja korteri remondi ajal hageja korteris kolm veeuputust. Kostja korteris

tehtud remondi ja veetorude lekete tagajärjel tekkinud kahju on tõendatud Tartu Ehitusjärelvalve

osakonna spetsialisti kontrollakti ja tunnistajate ütlustega. Vastavalt TsK § 448 lg 2 vabaneb kahju

tekitanu kahju hüvitamisest, kui ta tõendab, et kahju on tekkinud mitte tema süül. Kostja seda ei

tõendanud. Esinevad kahju tekitamisest tuleneva kohustise vajalikud tingimused: kahju hageja

vajadusena teha remonti; tekkinud kahju ja kahjutekitanu teo vahel on põhjuslik seos, sest uputus oli

vaid hageja korteris remonttööde tegemise perioodil; kostja tegu oli õigusvastane, kuna ta ei taganud

remonttööde läbiviimist teiste korteriomanike vara rikkumata ning kostja oli kahju tekitamises süüdi.

III. Vastus kassatsioonkaebusele

Kostja kassatsioonkaebusele vastust ei esitanud.

IV. Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon

Kolleegium leidis, et kassatsioonkaebuse väited ei anna alust ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks.

Õige ei ole kaebuse väide, et ringkonnakohus on pannud kostja süü tõendamise kohustuse hagejale.

TsK § 448 alusel hagi rahuldamiseks peab kohus tuvastama kahju olemasolu, tekkinud kahju ja kahju

tekitanu teo vahelise põhjusliku seose, kahju tekitanu teo õigusvastasuse ja kahju tekitanu süü. Kahju

tekitanu vabaneb selle hüvitamisest, kui ta tõendab, et kahju ei ole tekkinud tema süül (TsK § 448 lg

2). TsMS § 91 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema

nõuded ja vastuväited. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt tekitati hagejale kahju sellega, et kostja

korteris remonttööde tegemisel vaheseinte lõhkumisega kaasnenud vibratsioonist tekkisid hageja

korteri lagedesse mikropraod ja mitmel korral põhjustati tema korteris uputused. Ringkonnakohtu

otsuse kohaselt on hageja tõendanud küll kahju olemasolu, kuid ei ole tõendanud, et uputused ja

praod olid põhjustatud kostja tegudega: uputuste põhjused on jäänud välja selgitamata, ning kostja

tõendas, et praod lagedes võisid tuleneda elamu üldisest halvast tehnilisest seisukorrast. Kohus ei ole

seega pannud hagejale kohustust tõendada kostja süüd. Tekkinud kahju ja kostja tegude põhjusliku

seose peabki tõendama hageja. Kuna ta aga ei ole tõendanud, et kahju tekkis kostja tegude tõttu, on

hagi rahuldamata jätmine põhjendatud.

Juhindudes TsMS § 362 p-st 1, kolleegium

o t s u s t a s:

Jätta Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 5. detsembri 2000. a otsus muutmata ja kaebus

rahuldamata.

L. Laarmaa, J. Luik, T. Vernik