3-2-1-44-01 · Riigikohus

3-2-1-44-01

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 23. aprillil 2001. a

Ivan Guzovski hagi AS Keila Terko (pankrotis) ja Eesti Vabariigi vastu tervisekahjustusega

tekitatud kahju hüvitamiseks.

Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja H. Jõks, liikmed J. Luik ja T. Vernik, vaatas läbi

19. märtsil 2001. a kirjalikus menetluses Eesti Vabariigi kassatsioonkaebuse alusel Tallinna

Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 15. novembri 2000. a otsuse tsiviilasjas nr II-2/1160/2000.

I. Asjaolud ja varasem menetlus

AS Keila Terko (pankrotis) maksis Ivan Guzovskile tööl saadud vigastuse eest hüvitist 918 krooni 25

senti kuus kuni pankroti väljakuulutamiseni 20. novembril 1998. a. 28. detsembril 1998. a kinnitas

Harju Maakohus määrusega võlausaldajate üldkoosoleku otsuse AS Keila Terko likvideerimiseks. AS

Keila Terko likvideerimisteade avaldati Ametlikes Teadaannetes 27. aprillil 2000. a.

I. Guzovski palus AS-lt Keila Terko (pankrotis) välja mõista saamata jäänud hüvitise 21. novembrist

kuni 27. detsembrini 1998. a ja igakuise hüvitise Eesti Vabariigilt alates 28. detsembrist 1998. a. TsK

§ 473 kohaselt läheb juriidilise isiku likvideerimisel hüvitise maksmise kohustus üle riiklikule

sotsiaalkindlustusorganile. Hüvitise maksmise kohustus tekkis riigil likvideerimisotsuse

kinnitamisest.

AS Keila Terko (pankrotis) ei vaielnud hagile vastu. Eesti Vabariik nõustus hüvitist maksma

likvideerimisteate avaldamise kuupäevast 27. aprillil 2000. a.

Harju Maakohtu 20. juuni 2000. a otsusega hagi rahuldati. AS Keila Terko (pankrotis) õiguseelneja

Keila Teraviljasaaduste Kombinaat oli TsK § 464 lg 1 järgi kohustatud tasuma hageja eest riiklikke

sotsiaalkindlustusemakseid.

Maakohtu otsuse motiividel on hüvitise maksmise kohustuse ülemineku aluseks tööandjalt riiklikule

sotsiaalkindlustusorganile juriidilise isiku likvideerimine. TsÜS § 47 lg 3 kohaselt juriidilise isiku

pankroti korral lõpetatakse juriidiline isik pankrotiseaduses sätestatud korras. Juriidilise isiku

lõpetamisel pankrotimenetluses tuleb lähtuda ainult TsK § 473 lg 1, mis sätestab riikliku

sotsiaalkindlustusorgani kohustuse võtta enda kanda hüvitise maksmise kohustus. Kohus luges

kohustuse riigile üleläinuks võlausaldajate üldkoosoleku juriidilise isiku lõpetamise otsuse

kinnitamise määruse tegemisest.

Kohus leidis, et AS-lt Keila Terko (pankrotis) tuleb hageja kasuks välja mõista ühekordne hüvitis

1085 krooni 40 senti ja Eesti Vabariigilt ühekordne hüvitis 16 646 krooni 60 senti ning alates

1. juunist 2000. a kuni 28. veebruarini 2001. a igakuiselt 1044 krooni 65 senti ja alates 1. märtsist

2001. a kuni 6. maini 2001. a 1044 krooni 65 senti korrigeerituna Statistikaameti avaldatud

tarbijahinna indeksiga.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

Tallinna Ringkonnakohtu 15. novembri 2000. a otsusega jäeti maakohtu otsus muutmata.

Ringkonnakohus ühines maakohtu otsuse põhjendustega ega pidanud vajalikuks neid korrata.

Maakohus on leidnud õigesti, et juriidilise isiku lõpetamine pankrotimenetluses toimub PankrS §-des

57 ja 572 sätestatud korras, kusjuures need sätted ei kohusta haldurit avaldama likvideerimisteadet

üleriigilise levikuga ajalehes ega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Äriseadustiku 30. peatükis

sätestatud kohustuslikud likvideerimistoimingud, sh likvideerimisteate avaldamine ei ole

pankrotimenetluses kohaldatavad. Maakohus on asunud põhjendatult seisukohale, et

pankrotimenetluses juriidilise isiku lõpetamisel tuleb lähtuda TsK § 473 lg-st 1 ja lugeda kohustuse

ülemineku ajaks võlausaldajate üldkoosolekul juriidilise isiku lõpetamise otsuse kohtu määrusega

kinnitamise kuupäev.

II. Kassatsioonkaebus ja selle põhjendused

Kostja palus kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu otsuse osaliselt tühistada materiaalõigusnormide

väära kohaldamise tõttu ning uue otsusega rahuldada hagi Eesti Vabariigi vastu alates 28. aprillist

2000. a kuni 28. veebruarini 2001. a summas 1 044 krooni 65 senti kuus, ning alates 1. märtsist 2001.

a kuni 6. maini 2001. a 1 044 krooni 65 senti korrigeerituna Statistikaameti poolt avaldatud

tarbijahinna indeksiga.

Eesti Vabariigilt ühekordse hüvitise 16 646 krooni 60 sendi väljamõistmine ei ole TsMS § 227

kohaselt põhjendatud ja seaduslik. Ebaõige on kohtute seisukoht, et Riigi Teataja Lisas või üleriigilise

levikuga ajalehes juriidilise isiku likvideerimisteate avaldamist on võimalik samastada määrusega,

millega kohus kinnitab juriidilise isiku lõpetamise otsuse. Üldkoosoleku otsust ettevõtte lõpetamiseks

ja seda kinnitavat kohtu määrust ei saa käsitada ettevõtte likvideerimisena. Tegemist on

pankrotimenetluses alanud ettevõtte likvideerimise ja lõpetamise protsessi algusega. PankrS § 572

lg 2 mõttest tulenevalt likvideeritakse juriidiline isik pärast lõpetamise otsuse kinnitamist

pankrotimenetluse lõpuks. Seetõttu ei ole põhjendatud kohtute seisukoht, nagu tuleks riikliku

sotsiaalkindlustusorganil üle võtta hüvitise maksmise kohustus enne juriidilise isiku seaduses

ettenähtud korras likvideerimist.

TsK § 473 mõtte kohaselt on tervisekahjustuse hüvitise maksmise kohustuse üleminekuks vajalik

konkreetne tingimus - juriidilise isiku likvideerimisteate avaldamine Riigi Teataja Lisas või

üleriigilise levikuga ajalehes. Sama paragrahvi lõige 2 on kohaldatav vaid pärast nimetatud tingimuse

saabumist või täitmist.

Kuna pankrotiseaduses ei ole halduri kohustust avaldada likvideerimisteade Ametlikes Teadaannetes

või üleriigilise levikuga ajalehes ette nähtud, ületas haldur seda tehes oma volitusi.

III. Vastus kassatsioonkaebusele

Hageja kassatsioonkaebusele vastanud ei ole.

IV. Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon

Kolleegium leidis, et kassatsioonkaebuse väited ei anna alust ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks.

TsÜS § 47 lg 3 järgi lõpetatakse pankrotistunud juriidiline isik pankrotiseaduses sätestatud korras.

PankrS § 572 lg 1 kohaselt likvideerib juriidilise isiku pankrotimenetluses haldur, kes peab PankrS §

57 lg-st 5 tulenevalt juriidilise isiku lõpetamise otsuse viivitamata esitama kohtule kinnitamiseks.

Kohus kinnitas AS Keila Terko (pankrotis) lõpetamise otsuse 28. detsembri 1998. a määrusega.

Tulenevalt TsK § 473 lg-st 1 esitatakse juriidilise isiku likvideerimisel ja õigusjärglase puudumisel

tervisekahjustuse hüvitise nõue riiklikule sotsiaalkindlustusorganile. Juriidilise isiku lõpetamine

pankrotimenetluses toimub pankrotiseaduses sätestatud korras ja pankrotiseadus ei kohusta haldurit

avaldama likvideerimisteadet ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Seetõttu ei oma AS Terko

likvideerimisteate avaldamine Ametlikes Teadaannetes riigile hüvitise maksmise kohustuse tekkimise

tähtpäeva määramisel tähtsust. Juriidilise isiku likvideerimisteate avaldamine, millest arvates toimub

TsK § 473 lg 2 järgi hüvitise väljamaksmine kannatanu elukohajärgse sotsiaalkindlustusorgani poolt,

teenib eesmärki teavitada võlausaldajaid ja anda neile aeg nõuete esitamiseks. Pankrotimenetluses

teenib analoogset eesmärki PankrS §-s 161 sätestatud pankrotiteade, milles muuhulgas märgitakse ka

esimese üldkoosoleku toimumise aeg. Selle teate avaldamisest ei saa kahju hüvitamise kohustus

riigile üle minna, sest juriidilise isiku lõpetamine otsustatakse PankrS § 27 lg 2 kohaselt

võlausaldajate esimesel üldkoosolekul ja sama seaduse paragrahv 57 lg 5 ja 6 alusel kinnitab või jätab

lõpetamise otsuse kinnitamata kohus. Seega on põhjendatud kohtute seisukoht, et juriidilise isiku

likvideerimisel pankrotimenetluses läheb kannatanule tervisekahjustuse hüvitise maksmise kohustus

üle riigile juriidilise isiku lõpetamise otsuse kohtu määrusega kinnitamisest.

Ekslik on kassaatori seisukoht, nagu võiks kahju hüvitamise kohustus riigile üle minna alles siis, kui

likvideerimine on lõpule viidud. Ka väljaspool pankrotimenetlust likvideerimisel läheb TsK § 473 lg

2 järgi kahju hüvitamise kohustus riigile üle enne likvideerimise lõpuleviimist.

Juhindudes TsMS §-st 362 p 1, kolleegium

o t s u s t a s:

Jätta Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 15. novembri 2000. a otsus muutmata ja

kassatsioonkaebus rahuldamata.

H. Jõks, J. Luik, T. Vernik