3-3-1-14-01 · Riigikohus

3-3-1-14-01

OTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 20. aprillil 2001

Rõngu Vallavalitsuse kassatsioonkaebuse läbivaatamine MRS § 12' lg 4 kohaldamise asjas

Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Hele-Kai Remmel ja Harri Salmann

vaatas 22. märtsil 2001 avalikul kohtuistungil läbi Rõngu Vallavalitsuse kassatsioonkaebuse Tartu

Ringkonnakohtu 6. detsembri 2000. a. otsuse peale haldusasjas nr. II-3-129/2000.

Protsessiosalistena võtsid istungist osa Arno Puskar ja Ilmar Puskar. Istungisekretär oli Tiiu Varend.

Arno Puskar ja Ilmar Puskar tunnistati omandireformi õigustatud subjektiks Prikasse talumaade

suhtes. Rõngu Vallavalitsuse 3. aprilli 2000. a. korralduse nr. 100 punkti 2 alusel otsustati jätta

A. Puskarile ja I. Puskarile tagastataval maal asuv 13,8 ha suurune Aktsiaseltsile Rõngu Aed kuuluva

istanduse alune maa kuni 1. jaanuarini 2008 AS Rõngu Aed kasutusse. Kuna istanduse omanik ja

maareformi õigustatud subjektid ei saavutanud kokkulepet MRS § 12' lg 3 alusel, tagastas

vallavalitsus maa, juhindudes MRS §-st 12' lg 4, mis lubab tähtajatu maakasutuse korral jätta maa

istanduse omaniku kasutusse kuni kümneks aastaks alates tagastamisotsuse tegemisest, kuid mitte

kauemaks kui 2008. a. 1. jaanuarini.

A. ja I. Puskar esitasid Tartu Maakohtule kaebuse Rõngu Vallavalitsuse 3. aprilli 2000. a. korralduse

nr. 100 p. 2 tühistamiseks ja ettekirjutuse tegemiseks Rõngu vallas asuva Prikasse kinnistu nr. 1462

kinnistusraamatusse kandmiseks. Kaebuse kohaselt käsitles Rõngu Vallavalitsus ebaõigesti

istandusealuse maa kasutamist tähtajatuna, kuna samal ajal olid sõlmitud AS Rõngu Aed ja Rõngu

Vallavalitsuse vahel tähtajalised maakasutuslepingud. Rõngu Vallavalitsus viivitab omandiõiguse

vormistamise ning katastriüksuse taastamisega ning rikub õiguspärase ootuse põhimõtet, viivitades

asja lahendamisega mõistliku aja jooksul ning seaduse alusel.

Tartu Maakohtu halduskohtuniku 22. juuni 2000. a. otsusega haldusasjas nr. 3-16/2000 jäeti

kaebus rahuldamata. Kohus leidis, et maa jätmine AS Rõngu Aed kasutusse on seaduslik, kuna

tegemist on tähtajatu maakasutusega ja AS Rõngu Aed on istanduse omanik MRS § 12' lg 4 mõttes.

Kohus asus seisukohale, et kinnistu kandmine kinnistusraamatusse ei kuulu kohaliku omavalitsuse

pädevusse ning kaebajate vastav taotlus tuleb jätta rahuldamata.

Halduskohtuniku selle otsuse peale esitasid A. ja I. Puskar apellatsioonkaebuse, milles palusid

tühistada Tartu Maakohtu otsuse ja teha uus otsus. Apellatsioonkaebuses väideti, et Rõngu

Vallavalitsus poleks tohtinud kohaldada MRS § 12' lg 3 ja 4, mis võeti vastu 23. oktoobril 1997, vaid

pidi järgima Prikasse talu katastriüksuse moodustamise alguses (1. detsember 1995) kehtinud

õigusakte. Ekslik on halduskohtuniku seisukoht, et kinnistu kandmine kinnistusraamatusse ei ole

kohaliku omavalitsuse kohustus. Katastriüksuse moodustamise ning kinnistu kinnistusraamtusse

kandmisega viivitamine on põhjustanud kaebajatele majanduslikku kahju.

Tartu Ringkonnakohus 6. detsembri 2000. a. otsusega rahuldas apellatsioonkaebuse ja tühistas

Tartu Maakohtu halduskohtuniku otsuse ning kohustas Rõngu Vallavalitsust lõpule viima endise

Prikasse kinnistu nr. 1462 tagastamise. Kohtuotsuse kohaselt on ebaõige halduskohtuniku seisukoht

MRS § 12' kohaldamise osas. Õiguskindluse ja õiguspärase ootuse põhimõtte kohaselt on

tagasiulatuva jõu andmine õigusaktidele põhjendatud ainult oluliste avalike või isiklike huvide

kaitseks ning kui samas või muus õigusaktis on sõnaselgelt sätestatud, et õigusakti kohaldatakse

tagasiulatuvalt. MRS §-le 12' ei ole tagasiulatuvat jõudu antud, seega ei saa seda sätet kohaldada

nende omandireformi õigustatud subjektide suhtes, kelle osas oli nimetatud sätte jõustumise ajaks

(30. november 1997) alustatud õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise menetlust. A. ja

I. Puskarile oleks maa tulnud tagastada ilma kitsendusteta. Maa tagastamise menetlus tuleb lõpule

viia selle menetluse alustamise ajal kehtinud õigusliku regulatsiooni alusel. Õigusvastaselt

võõrandatud vara tagastamise korra punkti 65 kohaselt on vallavalitsus kohustatud esitama

tagastatava maaüksuse osas kinnistamisavalduse.

Rõngu Vallavalitsus esitas kassatsioonkaebuse, milles palutakse tühistada Tartu Ringkonnakohtu

otsus ja jätta jõusse Tartu Maakohtu halduskohtuniku otsus. Kassaator väidab:

1. Ringkonnakohtu käsitlus seaduse tagasiulatuva jõu kohta on vastuolus maareformi reguleeriva

muu seadusandlusega. 23. oktoobril 1997. a. vastu võetud Eesti Vabariigi maareformi seaduse ja

maareformiga seonduvate õigusaktide muutmise seaduse muutmise seadusega täiendati

Maareformiseadust §-ga 12', mille 4. lõige annab õiguse jätta tagastamisele kuuluv maa kuni

1. jaanuarini 2008 ajutise istanduse omaniku kasutusse. Seadus ei täpsusta, millises staadiumis peab

tagastamine olema. Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra punkti 7 kohaselt algab

tagastamise menetlus vara võõrandamise õigusvastasuse kindlakstegemisest. Oktoobris 1997, kui

Maareformiseadust täiendati paragrahviga 12', ei olnud enam maid, mille osas poleks alanud

tagastamismenetlus. Maareformi reguleerivate õigusaktide pideva muutmise ja täpsustamise üheks

põhjuseks on reformi käigus tekkinud probleemsete olukordade lahendamine. Ka ajutiste istanduste

aluseks oleva maa tagastamise osas ülalnimetatud regulatsiooni kehtestamisel on seadusandja

soovinud lahendada maa tagastamise õigustatud subjektide ja istanduste omanike vahelisi vaidlusi.

2. MRS §-ga 12' ei kehtestatud täiendavaid maa tagastamatajätmise aluseid, vaid sätestati kindel ja

üheselt mõistetav tähtaeg maakasutuse lõpetamiseks.

3. Ringkonnakohus on jätnud tähelepanuta õiguskindluse ja õiguspärase ootuse põhimõtte

kohaldamise AS Rõngu Aed aspektist, kes on tagastamisele kuuluval maal asuva istanduse omanik.

AS Rõngu Aed on töötav ettevõte ja piirkonna oluline tööandaja.

A. ja I. Puskari kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele väidetakse, et MRS §-le 12' ei ole antud

seadusega tagasiulatuvat jõudu, mistõttu selle kohaldamine rikuks kaebajate põhiseadusest tulenevat

õigust õiguskindlusele ja õiguspärasele ootusele. Maa tagastamine A. ja I. Puskarile tuleks lõpule viia

selle menetluse alustamise ajal kehtinud õigusliku regulatsiooni alusel. AS Rõngu Aed kasutab maad

ajutise, mitte tähtajatu maakasutuslepingu alusel, mis kehtis 31. detsembrini 1998 või kuni maa

omandiõiguse vormistamiseni. Rõngu Vallavalitsus on kohustatud taastama katastriüksuse ning

esitama ka tagastatava maaüksuse kohta kinnistamisavalduse.

Riigikohtu halduskolleegiumi seisukoht

1. MRS § 121 lg 3 näeb ette, et kui tagastataval maal asub teisele isikule kuuluv ajutine ehitis või

istandus, määrab kohalik omavalitsus ehitise või istanduse teenindamiseks vajaliku maa suuruse ja

piirid ning annab pooltele tähtaja kokkuleppimiseks. Pooltel on õigus kokku leppida hoonestusõiguse

või kasutusvalduse seadmises ajutise ehitise või istanduse omaniku kasuks, maa rendileandmises või

maa tagastamise nõudeõiguse loovutamises ajutise ehitise või istanduse omanikule, ehitise või

istanduse võõrandamises õigustatud subjektile, ajutise ehitise või istanduse teisaldamises või muul

viisil.

Sama paragrahvi neljas lõige sätestab, et kui õigustatud subjekt ja istanduse omanik kohaliku

omavalitsuse poolt määratud tähtajaks kokku ei lepi, siis maa tagastatakse ja jäetakse istanduse

omaniku kasutusse kuni tähtajalise maakasutusõiguse tähtaja lõpuni. Tähtajata maakasutusõiguse

alusel rajatud istanduse omaniku kasutusse jäetakse maa kuni kümneks aastaks, alates

tagastamisotsuse tegemisest, kuid mitte kauemaks kui 2008. aasta 1. jaanuarini.

2. Eesti Vabariigi maareformi seaduse ja maareformiga seonduvate õigusaktide muutmise seaduse

muutmise seadus, millega täiendati Maareformiseadust §-ga 12', võeti vastu 23. oktoobril 1997 ning

jõustus 30. novembril 1997. Nõustuda ei saa ringkonnakohtu seisukohaga, et MRS § 12' ei saa

kohaldada nende omandireformi õigustatud subjektide suhtes, kelle osas oli nimetatud sätte

jõustumise ajaks (30. november 1997) alustatud õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise

menetlust ja maa tagastamine tuleb lõpule viia menetluse alustamise ajal kehtinud õigusliku

regulatsiooni alusel.

Vastavalt ringkonnakohtu poolt tuvastatule on Rõngu Vallavalitsus küll enne nimetatud seaduse

muudatuse jõustumist tellinud tagastatava maa mõõdistamise ning Arno Puskar ja Ilmar Puskar on

kooskõlastanud oma piirinaabritega maatüki asendi ja piiride plaani, kuid Rõngu Vallavalitsuse

korraldus, millega otsustati maa tagastamine, on antud 3. aprillil 2000.

MRS § 2 kohaselt on maareformi eesmärgiks kujundada riiklikul maaomandil rajanevad suhted

ümber peamiselt maa eraomandil põhinevateks suheteks, lähtudes endiste omanike õiguste

järjepidevusest ja praeguste maakasutajate seadusega kaitstud huvidest, ning luua eeldused maa

efektiivsemaks kasutamiseks.

Maareformi seaduse paragrahviga 12' täiendamise eesmärgiks oli maareformi käigus maa tagastamise

õigustatud subjektide ja istanduse omanike kui seniste maakasutajate vaheliste vaidluste lahendamise

hõlbustamine ja varasema regulatsiooni puudulikkusest tingitud lahkarvamuste vältimine. MRS §-ga

12' ei kehtestatud maa tagastamata jätmiseks täiendavaid aluseid ning MRS § 12' lg 4 kohaldamine ei

kitsenda õigustatud subjektide õigust saada omandireformi käigus maad tagasi, vaid loob võimaluse,

et tagastatavat maad või osa sellest kasutab kindlaksmääratud tähtajani istanduse omanik.

3. MRS § 12' lg 3 eesmärk on kaitsta nii istanduse omaniku kui ka maa tagastamise õigustatud

subjekti huve ning selle sättega anti võimalus mõlemale poolele vastuvõetava kokkuleppe

saavutamiseks. Juhtudel, kui sellisele kokkuleppele ei jõuta, tuleb kohalikul omavalitsusel maa

tagastamise otsustamisel MRS § 12' lg 4 kohaldades kõigepealt kindlaks teha, kas istanduse omanik

kasutab maad tähtajatult või tähtajaliselt.

Käesoleva haldusasja materjalide hulgas (Tartu Maakohtu tl 15) on Rõngu valla ja AS Rõngu Aed

vaheline põllumajandusliku maakasutuse leping, mis on sõlmitud Rõngu Vallavolikogu 23. aprilli

1998. a. otsuse nr. 110 alusel tähtajaga kuni 31. detsember 1998 või kuni maa omandiõiguse

vormistamiseni. Käesoleva haldusasja kohtuliku lahendamise käigus pole kindlaks tehtud, kas maad

kasutatakse selle lepingu alusel ja kas nimetatud lepingu alusel kasutatav maa hõlmab ka A. ja

I. Puskarile tagastava maa hulka jäävat 13,8 ha suurust istanduse osa. Seega pole käesoleval juhul

välja selgitatud, kas tegemist oli tähtajalise või tähtajatu maakasutusega.

Vabariigi Valitsuse 15. veebruari 1993. a. määrusega nr. 48 "Põllumajandusliku maakasutuse kohta"

on kinnitatud Põllumajandusliku maa kasutada andmise kord. Nimetatud korra punkti 13 kohaselt

kehtib maakasutusleping kuni maa omaniku kindlaksmääramiseni maareformi käigus või kuni kolm

aastat lepingu jõustumisest arvates. Korra punkti 8 kohaselt võib maad, mille kohta on esitatud

tagastamisavaldused ja mida taotlenud isikud on kantud endiste omanike ja vara registrisse, anda

teistele isikutele kasutamiseks ainult õigustatud subjektide kirjalikul nõusolekul, mis on tõendatud

notariaalselt või sellega võrdsustatud korras. Kui käesoleva haldusasja arutamisel selgub, et Rõngu

valla ja AS Rõngu Aed vahelise põllumajandusliku maakasutuse lepinguga on istanduse omaniku

kasutusse antud ka vaidlusalune 13,8 ha suurune osa istanduse alusest maast, mis kuulub õigustatud

subjektidele tagastamisele, tuleb nimetatud lepingule anda õiguslik hinnang.

4. Rõngu Vallavalitsuse vaidlustatud korraldusega jäeti omandireformi õigustatud subjektidele

tagastataval maal asuv 13,8 ha suurune Aktsiaseltsile Rõngu Aed kuuluva istanduse alune maa

istanduse omaniku kasutusse MRS §-s 12' lg 4 sätestatud maksimaalseks tähtajaks, so kuni

1. jaanuarini 2008. Kohtud pole välja selgitanud, kas vallavalitsus on Maareformi seaduse nimetatud

sättest tuleneva diskretsioonivolituse alusel kaalunud istanduse aluse maa istanduse omaniku

kasutusse jätmist lühemaks ajaks.

Riigikohtu halduskolleegium peab vajalikuks märkida, et MRS § 12' lg 4 ei kohusta tähtajatu

maakasutuse korral kohalikku omavalitsust otsustama istanduse aluse maa jätmist istanduse omaniku

kasutusse maksimaalseks tähtajaks, vaid annab võimaluse kaaluda nii istanduse omanike kui ka

õigustatud subjektide huve. Sealjuures tuleks hinnata tagastatavale maale jääva istanduse seisundit ja

muid asjaolusid ning selle põhjal otsustada, kas ja kui kauaks jätta istandusealune maa istanduse

omaniku kasutusse.

5. Käesoleva vaidluse lahendamisel kaasas Tartu Maakohtu halduskohtunik AS Rõngu Aed kui

istanduse omaniku kolmanda isikuna ja saatis talle ka apellatsioonkaebuse ärakirja. Tartu

Ringkonnakohus ei ole AS Rõngu Aed kutsunud protsessiosalisena kohtuistungile, seega ei

käsitlenud ringkonnakohus Aktsiaseltsi Rõngu Aed protsessiosalisena.

HKMS § 14 kohaselt on halduskohtumenetluses protsessiosalisteks pooled ja kohtu poolt kaasatud

isikud. Sama paragrahvi lg 3 p 1 kohaselt on kaasatud isikuks kolmas isik, kui asja arutamisel

võidakse otsustada tema seadusega kaitstud õiguste ja vabaduste üle. Käesolevas haldusasjas toimuv

vaidlus puudutab küsimust, kas omandireformi õigustatud subjektidele maa tagastamisel jääb

Aktsiaseltsile Rõngu Aed kuuluva istanduse alune maa tema kasutusse kuni 1. jaanuarini 2008 või

mitte. Tartu Ringkonnakohus tühistas käesolevas asjas Tartu Maakohtu halduskohtuniku otsuse ja tegi

asjas uue otsuse, millega tühistas Rõngu Vallavalitsuse 3. aprilli 2000. a. korralduse nr. 100 punkti 2.

Sellise kohtulahendiga leidis ringkonnakohus, et Rõngu Vallavalitsus on ebaõigesti otsustanud jätta

AS Rõngu Aed omandis oleva, kuid õigustatud subjektidele tagastataval maal asuva istanduse aluse

maa istanduse omaniku kasutusse kuni 1. jaanuarini 2008.

TsMS § 81 lg 4 näeb ette, et kui ilmneb, et kolmas isik on kaasatud sama seadustiku paragrahvi 80

esimeses lõikes sätestatut arvestamata, võib kohus ta protsessist kõrvaldada. Kohus teeb vastava

määruse ning teatab sellest ka poolele ja kolmandale isikule. Haldusasja materjalidest ei nähtu, et

ringkonnakohus oleks pidanud vajalikuks AS Rõngu Aed protsessist kõrvaldada või oleks teinud

seaduse nõuetest tulenevalt määruse. Ringkonnakohus on AS Rõngu Aed õiguste üle otsustanud ilma

teda asja arutamisele kaasamata.

Vastavalt HKMS §-dele 72 lg 1 p 2 ja 90 lg 2, Riigikohtu halduskolleegium

otsustab:

Rahuldada Rõngu Vallavalitsuse kaebus osaliselt.

Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 6. detsembri 2000. a. otsus haldusasjas nr. II-3-129/2000 ja

saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.

Tagastada kautsjon.

Otsus jõustub 20. aprillil 2001 teatavaks tegemisest.

Tõnu Anton, Hele-Kai Remmel, Harri Salmann