3-2-1-18-01 · Riigikohus

3-2-1-18-01

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 17. aprillil 2001. a

Tarvo Kiikeri hagi AS ERA Pank (pankrotis) vastu nõude tunnustamiseks summas 24 800

krooni ja Tõnu Kiikeri hagi AS ERA Pank (pankrotis) vastu nõude tunnustamiseks summas 21

000 krooni.

Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks, A. Kull, L. Laarmaa,

J. Luik ja T. Vernik, vaatas läbi 19. märtsil 2001. a avalikul kohtuistungil Tarvo Kiikeri ja Tõnu

Kiikeri kassatsioonkaebuse alusel Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 28. septembri 2000. a

otsuse tsiviilasjas nr II-2-344/00. Istungist võttis osa AS ERA Pank (pankrotis) esindaja

vandeadvokaat R. Paron.

I. Asjaolud ja varasem menetluse käik

ERA Pank (pankrotis) võlausaldajate nõuete kaitsmise koosolekul ei tunnustatud Tarvo Kiikeri 24

800 krooni nõuet ja Tõnu Kiikeri 21 000 krooni nõuet.

Jaak Kiiker loovutas Tarvo Kiikerile 5. jaanuari 1999. a nõudeõiguse loovutamise lepinguga nõude

AS ERA Pank (pankrotis) vastu nõudmiseni hoiuse, tähtajalise hoiuse ja intresside osas 24 800

krooni. Jaak Kiiker loovutas Tõnu Kiikerile 5. jaanuari 1999. a nõudeõiguse loovutamise lepinguga

21 000 kroonise nõude, mille ta omandas 4. jaanuari 1999. a nõudeõiguse loovutamise lepingu alusel

MTÜ-lt Eesti Korvpalliklubide Assotsiatsioon, kelle arvelduskontol AS-s ERA Pank 4. jaanuaril

1999. a oli 22 699 krooni 15 senti.

Hagejad palusid tunnustada nõudeid V rahuldamisjärgu nõuetena. Nõuded olid loovutatavad, kuna

nõuete loovutajate kontodel oli loovutatud raha lepingute sõlmimise ajal olemas.

Kostja AS ERA Pank nõudeid ei tunnistanud. Hagejad ei ole tõendanud nõudeõiguse õiguspärase

omandamise aluseid. Klient peab panka kirjalikult teavitama nõude loovutamisest, vastasel juhul ei

saa kolmas isik käsutada pangakliendi arvelduskontot.

Tartu Maakohus jättis 2. juuni 2000. a otsusega hagid rahuldamata. Otsuse motiividel ei saa lepingust,

mille pooleks pank ei ole, tekkida pangale kohustusi kolmandate isikute ees. Kuna konto omanik ei

ole seoses nõude loovutamisega teinud kirjalikke korraldusi pangale kolmandate isikute kasuks, ei

tekkinud pangal kohustusi hagejate ees. Pangal ei ole õigust teha ülekannet kliendi pangakontolt

ainult kliendi ja kolmanda isiku vahel sõlmitud nõude loovutamise lepingu alusel. Eesti Panga

17. juuni 1992. a käskkirjaga nr 45 kinnitatud sularahata arvelduste eeskirjade (sularahata arvelduste

eeskirjad) p 9 kohaselt tuleb panga kliendil esitada selleks maksekorraldus, maksenõude korraldus

või akreditiiv.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

Tartu Ringkonnakohus jättis 28. septembri 2000. a otsusega maakohtu otsuse muutmata.

Otsuse põhjendustel ei ole panga ja kliendi õigussuhte eripära arvestades nõude loovutamise lepingud

täidetavad. Võlausaldaja Jaak Kiiker on lepingu järgi loovutanud oma nõuded AS-s ERA Pank

(pankrotis) asunud arvelduskontodel olevale rahale Tarvo Kiikerile ja Tõnu Kiikerile. Nõuded uute

võlausaldajate poolt ei ole sissenõutavad. Vaidlusaluste nõuete loovutusega iseseisvat laenusuhet

hagejate ja kostja vahel ei tekkinud. Nimetatud laenusuhte tekkimiseks peaks pangal olema võimalik

kreeditori arvelduskontolt maha kanda raha lepingutes näidatud summades. Krediidiasutuste seadus

(KAS), samuti sularahata arvelduste eeskirjad ei anna pangale õigust nõudeõiguse loovutamise

lepingu alusel nõudeõiguse loovutaja pangakontolt raha maha kanda. Nõudeõiguse loovutamise ajal

kehtinud KAS § 47 lg 3 (kehtiva redaktsiooni § 89 lg 8 ) alusel võib sissenõuet krediidiasutuses

hoitavale kliendi varale pöörata ainult seaduses sätestatud korras. Seadusest ei tulene, et nõudeõiguse

loovutamise korral on pangal õigus loovutaja pangakontolt raha maha kanda.

II. Kassatsioonkaebus ja selle põhjendused

Hagejad paluvad kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu otsuse tühistada materiaalõiguse normide

väära kohaldamise tõttu ning uue otsusega hagi rahuldada.

Ebaõige on ringkonnakohtu seisukoht, et nõude loovutaja ei ole üle andnud kõiki nõudeõigust

tõendavaid dokumente. TsK § 217 lg 1 mõttes on hagejatele üle antud kõik nõudeõigust tõendavad

dokumendid. Täiendavate dokumentide järele puudub vajadus, kuna kostja on nõude omaks võtnud.

Nõude loovutamise lepingus on loovutaja selgelt väljendanud oma tahet loovutada temale kuuluv

rahaline nõue kostja vastu hagejatele. Ekslik on apellatsioonikohtu väide, nagu ei oleks

loovutamisega tekkinud iseseisvat nõuet võlgniku ja uute kreeditoride vahel.

Nõude loovutamisest tulenev nõudeõigus on täidetav ning kostja on kohustatud selle täitma nõude

omandanud isikule. Pankrotimenetluses esitatakse võlgniku vastu nõuded PankrS § 23 korras.

Nõuded esitati mitte tegutsevale, vaid pankrotis krediidiasutusele. Krediidiasutuse pankroti

väljakuulutamise järel ei ole krediidiasutusel kliente, on isikute nõudeõigused. Pankrotimenetluses ei

ole takistatud nõuete rahuldamine selliselt, et esialgse kreeditori loovutatud nõude esitab

pankrotimenetluses uus kreeditor.

Võlgnikul on TsK §-st 219 tulenevalt õigus esitada uue kreeditori vastu kõik vastuväited, mis tal olid

esialgse kreeditori vastu, nõude loovutamise teate saamisel. Kuna kostjal puudusid vastuväited

esialgse kreeditori nõude vastu, ei saa tal olla vastuväiteid ka uue kreeditori nõude suhtes. Seaduse

kohaselt ei ole võlgnik õigustatud esitama aga vastuväidet selles, kes on nõude omanik.

III. Vastus kassatsioonkaebusele

Kostja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu.

Väljamaksete tegemist pangas avatud kontolt on õigustatud nõudma üksnes konto omanik. Pangal ei

ole õigust rahuldada kolmanda isiku nõuet kliendile avatud kontol olevate vahendite arvelt üksnes

nõude loovutamise lepingu alusel isegi juhul, kui taolises nõude loovutamise lepingus sisaldub

kliendi tahe nõude loovutamiseks. Nõuete loovutamine saanuks toimuda üksnes selliselt, et loovutaja

pidanuks esitama kostjale sularahata arvelduste eeskirjades sätestatud vormi kohase maksekorralduse

loovutatavate summade ülekandmiseks hagejate arvelduskontole.

IV. Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon

Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks alus puudub.

Kreeditori poolt on nõude loovutamine TsK § 216 lg 1 kohaselt teisele isikule lubatud, kui see ei ole

vastuolus seaduse või lepinguga. Vastavalt nõude loovutamise ajal kehtinud KAS § 48 lg-le 1

reguleeritakse krediidiasutuse suhteid klientidega kirjalike lepingutega. Tulenevalt KAS §-st 45

peavad krediidiasutused arveldama Eesti Panga poolt kehtestatud korras. Eesti Panga 17. juuni

1992. a käskkirjaga nr 45 kinnitatud sularahata arvelduste eeskirjade p-s 12 on nõuded kliendi

korraldusele - arveldusdokumendile - mille alusel kliendil on õigus oma kontot käsutada. Kuna

kontol muudatuste tegemine saab toimuda üksnes kontoomaniku kirjaliku korralduse alusel, ei saa

panga kliendi ja kolmanda isiku vahel sõlmitud kliendi kontolt rahasumma nõudeõiguse loovutmise

lepingu alusel kolmandal isikul panga vastu nõuet tekkida.

Õigusaktidest ega ka panga ja kliendi vahel sõlmitud kontolepingust ei tulene piiranguid kontolt

rahasummade nõudeõiguse loovutamiseks ainult nõudeõiguse loovutamise lepingu alusel

krediidiasutuse pankrotimenetluses. Nõude loovutamise lepingute allakirjutamise ajal ei olnud kostja

pankrotti välja kuulutatud.

Juhindudes TsMS § 362 p-st 1, kolleegium

o t s u s t a s:

Jätta Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 28. septembri 2000. a otsus muutmata ja

kassatsioonkaebus rahuldamata.

Eriarvamusele jäid kolleegiumi liikmed H. Jõks ja L. Laarmaa.

J. Odar, H. Jõks, A. Kull, L. Laarmaa, J. Luik, T. Vernik

H. Jõksi ja L. Laarmaa eriarvamus

Apellatsioonikohus leidis, et Eesti Panga 17. juuni 1992 käskkirjaga nr 45 kinnitatud "Sularahata

arvelduste eeskirjad" (eeskiri) ei piira klienti nõude käsutamisel ning ei kehtesta aluseid

loovutusõiguse piiranguteks. Loovutusõiguse teostamine peab loovutaja poolt toimuma aga selliselt,

et see oleks täidetav, arvestades kliendi ja panga vahelise õigussuhte eripära. Nõuete loovutamine on

toimunud TsK § 216 lg 1 kohaselt, kuid samas ei ole J. Kiiker täitnud TsK §-st 217 lg 1 tulenevat

kohustust, anda uutele võlausaldajatele üle nõudeid tõendavaid dokumente. Arvestades

krediidiasutuste seaduse ja eeskirja sätteid, ei ole pangal õigust vaidlusaluste nõudeõiguse

loovutamise lepingute alusel, ilma kontoomaniku kirjaliku korralduseta pangale, tema pangakontodelt

rahalisi vahendeid maha kanda. Formaalselt on toimunud nõudeõiguse loovutamine, kuid nõuded

pole uute võlausaldajate poolt sissenõutavad.

Jättes apellatsioonikohtu otsuse muutmata, on eelnevaga nõustunud ka kassatsioonikohus. Seega on

nõuded loetud loovutatuks.

Nõustuda ei saa apellatsioonikohtu järeldusega, et vaidlusaluste nõude loovutamise lepingute alusel

ei saa pankrotimenetluses tunnustada nõuet, kuna endise võlausaldaja poolt uutele võlausaldajatele

üle antud nõudeõigust tõendavad dokumendid ei ole - arvestades panga kui võlgniku ja võlausaldaja

kui kliendi vahel oleva õigussuhte eripära - piisavad.

Peame ekslikuks seisukohta, mille kohaselt krediidiasutuse pankrotimenetluses oleneb nõude

tunnustamine sellest, kas nõude loovutamisel on järgitud tegutseva krediidiasutuse ja tema

kontoomanikust kliendi suhteid reguleerivaid õigusakte. Selline seisukoht ei tulene pankroti - ega

krediidiasutuste seadusest.

Samuti leidis kassatsioonikohus, et ei õigusaktidest ega ka panga ja kliendi vahel sõlmitud

kontolepingust tulene piiranguid kontolt rahasummade nõudeõiguse loovutamiseks ainult

nõudeõiguse loovutamise lepingu alusel krediidiasutuse pankrotimenetluses.

Raske on mõista, miks hagejale kehtivalt juba loovutatud nõue tuleks selle tunnustamiseks

krediidiasutuse pankrotimenetluses pärast pankroti väljakuulutamist veelkord loovutada.

Eelneva alusel tulnuks apellatsioonikohtu otsus tühistada ja asi saata uueks arutamiseks.

H. Jõks, L. Laarmaa