3-1-1-45-01 · Riigikohus

K O H T U M Ä Ä R U S Tartus, 16. aprillil 2001. a. 3-1-1-45-01 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Jüri Ilvest ja liikmed Ott Järvesaar ning Eerik Kergandberg vaatas avalikul kohtuistungil läbi riigiprokurör Alar Kirsi eriprotesti Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 28. veebruari 2001. a määrusele J-M. V. süüdistusasjas. Menetlusosalistena võtsid eriprotesti läbivaatamisest osa J-M. V. kaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel ja riigiprokurör Marge Püss. Asjaolud ja menetluse käik 1. Tallinna Linnakohtu 29. jaanuari 2001. a. kohtuotsusega mõisteti J-M. V. süüdi KrK § 141 lg 2 p-de 1,2,3 ja 4; § 142 lg 2 p-de 2 ja 4; § 185 lg 2; § 195 lg 3 ja § 15 lg 2 ja 139 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi ning teda karistati kuritegude kogumi eest vabadusekaotusega 6 aastaks. Selle kohtuotsuse peale esitas süüdimõistetu apellatsioonkaebuse. 2. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 28. veebruari 2001. a. eelmenetluse käigus tehtud määrusega tühistati kaevatav kohtuotsus kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumise tõttu ning kriminaalasi saadeti uueks arutamiseks Tallina Linnakohtule. Ringkonnakohus leidis, et kuna kahe viimase kohtuistungi protokollid on kohtuniku poolt allkirjastamata, siis juriidilises mõttes protokollid nende kohtuistungite kohta puuduvad. See aga on AKKS § 39 lg 3 p 10 kohaselt selline oluline menetlusnormi rikkumine, mis toob kaasa kohtuotsuse tühistamise. Samuti juhtis ringkonnakohus tähelepanu, et kohtuistungi protokoll, mis asub toimiku lehtedel 320 ja 321, on koostatud äärmiselt üldsõnaliselt: pole näidatud, millised materjalid kohtulikul uurimisel avaldati, kohtulik uurimine on lõpetatud ilma kõikide menetlusosaliste (k.a. kohtualune) sellekohast seisukohta ära kuulamata. Menetlus Riigikohtus 3. Selle määruse peale esitas eriprotesti Riigiprokuratuuri kohtuosakonda juhtiv riigiprokurör A. Kirs, kes taotles määruse tühistamist ning kriminaalasja saatmist Tallinna Ringkonnakohtule sisuliseks arutamiseks teises kohtukoosseisus. Protesti esitaja leiab, et kohtuniku allkirja puudumine protokollil ei ole samastatav protokolli puudumisega, kuna protokoll on allkirjastatud kohtuistungi sekretäri poolt. Ka seadusandja kasutab AKKS tekstis erinevaid formuleeringuid. Nii sätestab AKKS § 39 lg 3 p 6, et kriminaalmenetluse oluliseks rikkumiseks on kohtuotsus, millele ei ole alla kirjutanud kõik kohtunikud, mitte aga kohtuotsuse puudumine. Seega leiab autor, et Tallinna Linnakohus on küll rikkunud kriminaalmenetlust, kuid mitte oluliselt, so sellisel määral, mis tooks vahetult kaasa kohtuotsuse tühistamise. Riigikohtu kriminaalkolleegium, kuulanud ära kaitsja, kes taotles eriprotesti rahuldamata jätmist ning prokuröri, kes taotles selle rahuldamist, l e i d i s: 4.1. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 28 veebruari 2001. a. määrus on põhjendatud ning selle muutmiseks ei ole alust. KrMK § 81 lg 5 kohaselt kirjutavad protokollile alla kohtunik ning kohtuistungi sekretär, märkides allakirjutamise kuupäeva. See asjaolu on tähtis kaitseõiguse tagamiseks, sest KrMK § 82 lg 1 sätestab, et menetlusosaliste õigus esitada märkusi kohtuistungi protokolli ebaõigsuse kohta tekib alles peale protokollile allakirjutamist ning kestab kolm ööpäeva. Kohtuniku allkiri kohtuistungi protokollil ei ole pelgalt tehniline üksikasi vaid kinnitus selle kohta, et kohtuniku arvates on protokollis vajalikus mahus kajastatud kõik kohtuistungil uuritud tõendid ning tehtud toimingud. Kohtuistungi protokollis kajastatu on aluseks kohtuotsuse tegemisel. Eelöeldu põhjal omandab kohtuistungi protokoll dokumendi tähenduse alles pärast sellele kõikide KrMK § 81 lg-s 5 toodud rekvisiitide lisamist. 4.2. Protesti esitaja viide AKKS § 39 lg 3 p 6 erinevale sõnastusele ei ole täpne. Kuni asjas puudub kohtuotsus, ei ole kohtualuse süü või selle puudumine kohtuistungil tuvastatud ning kohtulik arutamine vastavas kohtuastmes peab jätkuma. AKKS § 39 lg 3 p 6 just nimelt samastab kohtuotsuse puudumise juhtumiga, kus kohtuotsusele ei ole alla kirjutanud kõik kohtunikud. Sellisel juhul ei ole seadusele vastavat kohtuotsust tehtud ning asja arutamine peab uuesti toimuma samas kohtuastmes, kus selline õiguslikult tühine dokument koostati. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes AKKS § 77 ja § 63 p-st 1, Riigikohtu kriminaalkolleegium m ä ä r a s : Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 28. veebruari 2001. a. määrus J-M. V. süüdistusasjas jätta muutmata, eriprotest jätta rahuldamata. Mõista J-M. V.-lt riigieelarve tuludesse 867 krooni ja 30 senti kohtukulu advokaadi esinemise eest Riigikohtus. Eesistuja: Jüri Ilvest Liikmed: Ott Järvesaar, Eerik Kergandberg