3-2-1-32-01 · Riigikohus

3-2-1-32-01

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 16. aprillil 2001. a

AS Remok hagi Eesti Vabariigi vastu 20 038 180 krooni saamiseks.

Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja L. Laarmaa, liikmed J. Luik ja T. Vernik, vaatas

avalikul kohtuistungil 12. märtsil 2001. a läbi AS Remok ja Eesti Vabariigi (Rapla Maavalitsuse

kaudu) kassatsioonkaebuste alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 19. oktoobri 2000. a

otsuse tsiviilasjas nr II-2/958/2000. Istungist võtsid osa hageja seaduslik esindaja K. Palm ja

lepinguline esindaja vandeadvokaat M. Mägi ning kostja esindaja vandeadvokaat J. Leppik.

I. Asjaolud ja varasem menetluse käik

AS Remok hagiavalduse kohaselt valmis 18. augustil 1997. a Raplamaa Päästekeskuse hoone

(edaspidi ehitis), mida AS Remok ehitas Eesti Vabariigiga 22. septembril 1993. a sõlmitud

tööettevõtulepingu (edaspidi leping) ja 22. märtsi ja 10. novembri 1995. aasta lisalepingu alusel.

29. augusti 1997. a aktiga anti hoone tellijale üle. TsK § 369 lg 1 kohaselt peab tellija maksma

tööettevõtjale kokku lepitud tasu pärast tööde üleandmist, kui seaduse või lepinguga ei ole määratud

teisiti.

Kuna kostja ei ole tehtud tööde eest tasunud, palus AS Remok Eesti Vabariigilt välja mõista 20 038

180 krooni. 20. augustil 1997. a leppis hoone ülevaatuskomisjon kokku, et ehitise maksumus on 12

040 000 krooni. Võlg koos käibemaksuga on 14 207 200 krooni, millest kostja on varem tasunud 4

144 110 krooni. Tasumata on 10 019 090 krooni. Lepingu p 3.3 alusel palus hageja välja mõista

viivise põhinõudega võrdse summa 10 019 090 krooni.

Eesti Vabariik tunnistas hagi osaliselt. Pooltel puudub kokkulepe ehitise hinnas. Kuna varasemad

ekspertiisiaktid ei vasta menetlusnormidele, tuleb tasu suuruse määramisel lähtuda OÜ

Ehitusekspertiisibüroo komisjoni 18. aprilli 2000. a ekspertiisiaktist nr 151. Ekspertide arvamuse

kohaselt on ehitise esimese ja teise ehitusjärjekorra tööde maksumus koos käibemaksuga 9 419 836

krooni. Sellest esimese ehitusjärjekorra maksumus 8 159 236 krooni. 22. septembrist 1993. a kuni

25. augustini 1997. a on kostja tasunud hagejale 4 338 107 krooni. Tasumata on seega 5 031 729

(9 419 836 - 4 338 107) krooni.

Rapla Maakohtu 12. mai 2000. a otsusega rahuldati hagi osaliselt ning kostjalt mõisteti hageja kasuks

välja põhivõlg 7 851 889 krooni ja viivis samas summas.

Otsuse põhjenduste kohaselt peab tellija TsK §-de 355 ja 369 lg 1 järgi töö vastu võtma ja maksma

selle eest kokku lepitud tasu. Lugenud 22. märtsi 1995. a lisalepinguga kehtetuks 22. septembri 1993.

a lepingus fikseeritud leppehinna 4,3 miljonit krooni, pooled järgnevalt ehitustööde maksumust

kokku ei leppinud. Kohus leidis, et 20. augusti 1997. a ettepanek, 22. septembri 1993. a

tööettevõtuleping ja hilisemad lisalepingud kogumis väljendavad poolte tegelikku tahet TsÜS § 61

mõttes ja on pooltele tsiviilõiguste ja kohustuste tekkimise aluseks. 20 augusti 1997. a dokument on

pealkirjastatud küll komisjoni ettepanekutena, kuid tekstist nähtub pooltevaheline kokkulepe ehitise

hinna osas. 12. augusti 1997. a ehitusnõupidamise protokollist nähtuvalt pidi maavanem moodustama

komisjoni ehitustööde mahu ja maksumuse väljaselgitamiseks; ehitise lõplik maksumus ja

maksegraafik tuli kokku leppida pooltevaheliste läbirääkimiste käigus. Vastavalt 20. augusti 1997. a

ülevaatuskomisjoni ettepanekule, millele kostja esindajana on alla kirjutanud Rapla Päästeteenistuse

direktor, on ehitise esimese ehitusjärjekorra leppehind 12 040 000 krooni.

Põhjendatud ei ole hageja nõue käibemaksu osas. 20. augusti 1997. a kokkuleppes ei ole ehitise

hinnale käibemaksu lisatud. TsÜS § 64 lg 3 kohaselt tõlgendatakse kahtluse korral tehingut

kohustatud isiku kasuks. Ehitustööde maksumuse eksperthinnanguid ei saa lugeda kokku lepitud

tasuks, kuna kohtule ei ole esitatud tõendeid, millest nähtuks, et pooled on pärast 20. augusti 1997. a

ülevaatuskomisjoni hinnakokkulepet sõlminud kokkuleppe võtta ehitise esimese ehitusjärgu

maksumuse hindamisel ja tasumisele kuuluva summa määramisel aluseks eksperthinnang. Kohtule

esitatud maksekorralduste alusel on kostja tehtud tööde eest ja ettemaksuna hagejale tasunud 4 188

110 krooni. Kostjalt kuulub seega väljamõistmisele põhivõlg 7 851 889 (12 040 000 - 4 188 110)

krooni. Põhivõlaga võrdne summa tuleb välja mõista viivisena.

Ringkonnakohtu lahend ja selle põhjendused

Ringkonnakohtu 19. oktoobri 2000. a otsusega muudeti maakohtu otsust ning mõisteti kostjalt välja

põhivõlg 7 695 717 krooni ja viivis 3 629 142 krooni.

Otsuse põhjendustel on kostja tehtud tööd faktiliselt vastu võtnud. TsK § 355 kohaselt on tööettevõtja

kohustuseks teostada tellija ülesandel kindlaksmääratud töö ja tellija on kohustatud tehtud töö vastu

võtma ja selle eest tasuma. Kostja tellijana on kohustatud tehtud tööde eest tasuma. Kostja on ehitise

eest tasunud osaliselt. Lahkhelid tekkisid ehitise hinnas, sest pooled muutes esialgset

hinnakokkulepet, ei fikseerinud selle lõplikku hinda.

Maakohus on põhjendatult leidnud, et pooled saavutasid kokkuleppe ehitise hinnas, mis sisaldas

käibemaksu. TsÜS § 61 lg 1 kohaselt on tehingus oluline isiku tahe, mis on väljendatud

tahteavalduses. TsÜS § 62 lg 1 järgi võib tahteavaldus olla väljendatud otseselt või kaudselt.

20. augusti 1997. a ülevaatuskomisjon on fikseerinud ehitise esimese ehitusjärjekorra hinnaks 12 040

000 krooni. Komisjoni arvamuse kohaselt ilmneb, et hinna osas on arvesse võetud nii tellija kui

ehitaja eksperthinnangud. Sellele on komisjoni liikmena kostja esindaja alla kirjutanud. Rapla

Päästekeskuse esimese ehitusjärjekorra 29. augusti 1997. a üleandmis-vastuvõtmisaktis on hageja

esindaja märkinud ehitustööde hinnaks 12 040 000 krooni vastavalt 20. augusti 1997. a kokkuleppele.

Kostja esindaja 29. augusti 1997. a aktile alla ei kirjutanud, kuid tegi märkuse, et on sellega nõus, kui

on esitatud akti lisad. Kuna poolte kokkulepe ehitise hinnas on tõendatud, ei pea ringkonnakohus

vajalikuks hinnata ekspertide arvamusi.

Puudub alus tööde maksumusele käibemaksu lisamiseks. 22. märtsi 1995. a lisalepinguga on pooled

lugenud kehtetuks lepingu p 1.1 osas: "Vastavalt leppehinna kooskõlastusprotokollile /lisa nr 1/

üldmaksumusega 4,3 miljonit krooni". Seega jäi samas punktis kehtima kokkulepe, et hind sisaldab

käibemaksu.

TsMS § 95 lg 1 kohaselt tuleb anda hinnang kõigile tõenditele. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et

hageja esitas 19. septembril 1997. a kostjale arve nr 34, mille järgi on ettemaksuna aastatel 1993-

1997 tasutud 4 344 283 krooni. Seega tuleb kostjalt välja mõista võlg 7 695 717 (12 040 000 - 4 344

283) krooni.

Kostja, leides, et viivis on ülemäära suur, on sellega viivise vähendamise taotluse sisuliselt esitanud.

Kuigi maakohus vähendas viivist, on 7 851 889 krooni ikkagi ülemäära suur. TsK § 194 kohaselt

tuleb leppetrahvi vähendamisel arvestada kreeditori kahjusid, konkreetset olukorda kohustise

täitmisel, muud kreeditori tähelepanuväärivat huvi. Arvestades maakohtu põhjendust, et

arusaamatused võlgnevuse osas olid tingitud eelkõige sellest, et hageja jättis tööde üleandmis-

vastuvõtmisaktid nõuetekohaselt vormistamata ning ei tõendanud, millises ulatuses tekkis tal

tasumisega viivitamise tõttu kahju, loeb kohus põhjendatuks kostja apellatsioonkaebuses

aktsepteeritud viivise 3 629 142 krooni.

II. Hageja kassatsioonkaebus ja selle põhjendused

AS Remok palus ringkonnakohtu otsuse osaliselt tühistada ja uue otsusega rahuldada hagi täies

ulatuses ja mõista kostjalt välja põhivõlg 10 019 090 krooni ja viivis 10 019 090 krooni.

Ringkonnakohus kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse norme ja rikkus oluliselt menetlusnorme.

Ringkonnakohus asus väärale seisukohale, et leppehind sisaldas käibemaksu. 29. augusti 1997. a

üleandmis-vastuvõtmisaktile lisatingimustega alla kirjutades oli kostja esindaja nõus, et esimese

ehitusjärgu hinnale 12 040 000 kroonile lisandub käibemaks. Ehitise leppehind kuulub käibemaksuga

maksustamisele käibemaksuseadusest (KMS) tulenevalt. KMS § 12 lg 1 kohaselt on maksustatava

käibe maksustatavaks väärtuseks kaupade ja teenuste müügihind.

Ringkonnakohus kohaldas vääralt TsK § 194. Kostja ei ole taotlenud viivise vähendamist. Kostja ei

ole väitnud, et põhivõlgnevuse suurune viivis on ülemäära suur. Apellatsioonkaebuses leidis kostja, et

viivise väljamõistmine on põhjendatud võrdeliselt põhivõlgnevusega.

Ringkonnakohus tugines kostja tasutud summade tuvastamisel tema tõendamata väidetele.

Maksekorraldustest nähtuvalt on tasutud on 4 188 110, mitte 4 388 107 krooni.

Kuna Eesti Vabariik ei ole tasunud võlgnevust ka selles osas, mida ta tunnistab, on tema käitumine

vastuolus tsiviilkohustuste heas usus täitmise põhimõttega.

III. Kostja vastus hageja kassatsioonkaebusele

Kostja peab kassatsioonkaebust põhjendamatuks. Tööettevõtulepingu p 1.1 sisaldab klauslit "hind

sisaldab käibemaksu". Seda lepingu punkti pooled kehtetuks ei tunnistanud. Maakohtu otsusest

nähtuvalt on kostja vaidlustanud nõutud viivise muuhulgas ka ülemäärase suuruse tõttu.

IV. Kostja kassatsioonkaebus ja selle põhjendused

Eesti Vabariik palus ringkonnakohtu otsuse tühistada osaliselt materiaalõiguse normi väära

kohaldamise ja protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu ning saata tühistatud osas asi

ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

Ringkonnakohus luges ekslikult poolte tahteavalduseks ehitise ülevaatuskomisjoni 20. augusti

1997. a ettepanekuid. Nimetatud komisjon ei ole isik ega lepingu poolte esindusorgan, mistõttu

komisjoni ettepanekud ei saa väljendada lepingupoolte kui juriidiliste isikute tahet. Tuvastades poolte

kokkuleppe ehitise hinnas, rikkus ringkonnakohus TsMS § 95 lg 1 sätestatud tõendite hindamise

põhiprintsiipe, hinnates tõendeid osaliselt ja valikuliselt.

V. Hageja vastus kostja kassatsioonkaebusele

Hageja leidis, et kostja kassatsioonkaebus on põhjendamatu. Kostja ei ole taotlenud 20. augusti

1997. a leppehinna kokkuleppe kehtetuks tunnistamist. Nimetatud kuupäeval allakirjastatud aktis

leppisid pooled hinnas kokku. Selle saavutamisele oli suunatud mõlema poole esindaja tahe.

VI. Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon

Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 362 p 1 ja 2 alusel tühistada

materiaalõiguse normi väära tõlgendamise ja protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu.

Põhjendatud on hageja kassatsioonkaebuse väited, et viivise vähendamisel kohaldas kohus vääralt

TsK § 194, rikkus protsessiõiguse normi, suurendades alusetult summat, mille kostja on hagejale

tasunud ning kostja kaebuse väited, et kohus kohaldas vääralt TsÜS § 61 lg 1, 62 lg 1, tuvastades

poolte kokkuleppe ehitise hinnas ja rikkus protsessiõiguse normi, hinnates ehitise üleandmis-

vastuvõtmisakti osaliselt.

Õige on ringkonnakohtu järeldus, et kasutusele võtmisega tuleb lugeda ehitis vastuvõetuks ning

kostja on TsK § 355 järgi kohustatud hagejale tehtud tööde eest tasuma.

Ehitise ülevaatuskomisjoni 20. augusti 1997. a ettepanekud ei ole kohtu tuvastatud asjaoludel

vaadeldavad tehinguna. TsÜS § 60 kohaselt on tehing õigustoiming, mis on suunatud tsiviilõiguste ja

-kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele. Maakohus tuvastas, et ülevaatuskomisjon

moodustati maavanema käskkirjaga ehitusel tehtud tööde mahu ja maksumuse väljaselgitamiseks,

ehitise lõplik maksumus ja maksegraafik tuli kokku leppida poolte läbirääkimistel. Komisjoni

ülesandeks oli ehitise hinna ettepaneku tegemine. Ehitise üleandmis-vastuvõtmisaktile pidid pooled

alla kirjutama 27. augustil 1997. a. Sel kuupäeval sõlmitud ehitise esimese ehitusjärjekorra

vastuvõtmise kokkuleppeid kajastav lisaleping nr 8-4 ehitise hinnakokkulepet ei sisalda. 29. augusti

1997. a ehitise üleandmis-vastuvõtmisakti kostja märkuse tõlgendamisel on ringkonnakohus leidnud,

et riigi esindaja on leppehinnaga nõus kui on esitatud akti lisad, kuid jätnud hinnangu andmata

märkusele tervikuna: "Nõus tingimusel, kui on esitatud akti lisad ning aktis toodud viimane lõik

(kaks viimast lauset) asendatud järgmiste sõnadega: Esimese ehitusjärjekorra ehitustööde hind

lisatakse ehitaja poolt aktile lahtikirjutatult, konstruktiivelementide ja tehtud tööde kaupa mahtude

äranäitamisega. Tasumine esimese ehitusjärjekorra ehitustööde eest ehitajale toimub eraldi

maavanema poolt kinnitatud ehitaja ja tellija vahel vormistatud leppehinna alusel maksegraafiku

järgi." Seega on ringkonnakohus hinna kokkuleppe tuvastamisel rikkunud TsMS § 95 lg 1 hinnata

kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt.

Kuna otsusega tuvastatu kohaselt pooled lugedes 22. märtsi 1995. a lisalepinguga kehtetuks

22. septembri 1993. a lepingu p-s 1.1 leppehinna osas, ei muutnud selles käibemaksu kokkulepet, on

sisuliselt õige ringkonnakohtu seisukoht selles, et lepingu tingimuse kohaselt sisaldab hind

käibemaksu. Sellist kokkulepet ei saa pidada käibemaksuseadusega vastuolus olevaks.

Viivise vähendamise põhjendus ei vasta TsMS § 227 lg-le 1, mille kohaselt otsus peab olema

seaduslik ja põhjendatud. Esimese astme kohtu otsuse põhjendustest ei nähtu, et kohus viivise

väljamõistmisel selle vähendamist TsK §-s 194 märgitud asjaoludel kaalus, samuti seda, et kostja

sellise taotluse on esitanud. Seejuures on ringkonnakohus jätnud hinnangu andmata asjaolule, et

kostja ei ole hagejale tasunud võlga ka selles suuruses, mida ta tunnistab.

Ringkonnakohus rikkus TsMS § 91 lg 1, mille kohaselt kumbki pool peab tõendama neid asjaolusid,

millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui tasumiseks esitatud arve ja selles esitatud arvestuse

ning kostja väidete alusel leidis, et kostja on tööde eest hagejale tasunud 4 344 283 krooni. Tasutud

summa suurust tuleb tõendada tasutud arvetega.

Otsuse osalist tühistamist ja uue otsuse tegemist ei pea kolleegium võimalikuks hageja nõude

suurusele aluseks olevate asjaolude vaieldavuse tõttu.

Juhindudes TsMS § 362 p-st 2, kolleegium

o t s u s t a s:

Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 19. oktoobri 2000. a otsus ja saata asi

samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

Kassatsioonkaebused rahuldada osaliselt.

Tagastada AS-le Remok 15. novembril 2000. a tasutud kautsjon 20 000 (kakskümmend tuhat)

krooni ja Rapla Maavalitsusele 17. novembril 2000. a tasutud kautsjon 20 000 (kakskümmend

tuhat) krooni.

L. Laarmaa, J. Luik, T. Vernik