3-1-1-42-01 · Riigikohus

KOHTUMÄÄRUS

Tartus 12. aprillil 2001

3-1-1-42-01

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Ott Järvesaar ning liikmed Jüri Ilvest ja Eerik Kergandberg vaatas 13. märtsil 2001. a

toimunud kohtuistungil läbi vandeadvokaat Leonid Olovjani"nikovi erikaebuse

Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 22. veebruari 2001. a määruse peale, millega jäeti läbi vaatamata kahtlustatava A.

G. kaitsja erikaebus Tallinna Linnakohtu kohtuniku 9. veebruari 2001. a määruse peale.

Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa A. G. kaitsja vandeadvokaat Aino-Eevi Lukas ja riigiprokurör Marge Püss.

Asjaolud ja menetluse käik

1. A. G. peeti 7. veebruaril 2001. a kinni kahtlustavana Hollandi Kuningriigi alama P. S.-i tahtlikus tapmises. Keskkriminaalpolitsei

politseivaneminspektor uurija õigustes Heiki Lugna esitas 9. veebruaril 2001. a Tallinna Linnakohtu kohtunikule taotluse lubada võtta

kahtlustatav A. G. 30 ööpäevaks, s.o kuni 10. märtsini 2001. a vahi alla.

2. Tallinna Linnakohtu kohtuniku Eha Popova poolt 9. veebruaril 2001. a koostatud kohtumäärusega anti luba pidada A. G.-d vahi all 20

ööpäeva s.o kuni 28. veebruarini 2001. a.

3. Nimetatud määruse peale esitas A. G. kaitsja vandeadvokaat L. Olovjani"nikov 12. veebruaril 2001. a erikaebuse, milles taotles vahi all

pidamise tähtaja kooskõlla viimist KrMK §-s 67 sätestatuga. Seega taotles kaitsja sisuliselt vahi alla pidamise tähtaja vähendamist 10

ööpäevani.

4. Tallinna Linnakohtu kohtunik Margot Mikleri poolt 16. veebruaril 2001. a koostatud kohtumäärusega rahuldati Keskkriminaalpolitsei

uurija R. Vahtra taotlus ja kahtlustatava A. G. vahi all pidamise tähtaega pikendati 30 ööpäevani s.o kuni 8. märtsini 2001. a. Kohtunik

põhistas oma otsustust sellega, et A. G.-d kahtlustatakse I astme kuriteo toimepanemises ning et on vaja teostada rida uurimistoiminguid,

mille läbiviimist võib A. G. takistada ning kahtlustatav võib karistuse hirmus pakku minna.

5. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 22. veebruari 2001. a määrusega jäeti kahtlustatava A. G. kaitsja vandeadvokaat

L. Olovjani"nikovi erikaebus läbi vaatamata. Kriminaalkolleegium nõustus erikaebuses tooduga, kuid jättis selle sisuliselt läbi vaatamata,

sest ringkonnakohtu istungi toimumise ajaks oli Tallinna Linnakohtu 16. veebruari 2001. a määrusega A. G. vahi all pidamise tähtaega

pikendatud kuni 8. märtsini 2001. a.

Menetlus Riigikohtus

6. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 22. veebruari 2001. a määruse peale esitas erikaebuse A. G. kaitsja vandeadvokaat

L. Olovjani"nikov, kes palub osaliselt tühistada nii ringkonnakohtu kui ka Tallinna Linnakohtu 9. veebruari 2001. a määrused A. G. suhtes.

6.1 Kaitsja leiab jätkuvalt, et Tallinna Linnakohtu 9. veebruari 2001. a määrus on vastuolus KrMK §-ga 67 ja see on kaasa toonud

kaitseõiguse rikkumise A. G. suhtes.

6.2 Kaitsja on seisukohal, et KrMK § 67 lg-s 1 sätestatu kohaselt saab esmakordselt võtta kahtlustatavat vahi alla üksnes kuni 10

ööpäevaks. Seega leiab kaitsja, et Tallinna Linnakohtu 9. veebruari 2001. a kohtumäärusega anti ebaseaduslikult luba pidada A. G.t vahi all

20 ööpäeva - kuni 28. veebruarini 2001. a. Kuid kaitsja arvates on ebaseaduslik ka 16. veebruari 2001. a kohtumäärus, millega pikendati A.

G. vahi alla pidamist kuni 8. märtsini 2001. a. Kaitsja rõhutab, et kuna Tallinna Linnakohtu 9. veebruari 2001. a kohtumäärusega antud

vahistusluba pidi kehtima kuni 28. veebruarini 2001. a, siis poleks vahepeal - enne viimatinimetatud kuupäeva saabumist - tohtinud aset

leida mingit vahistustähtaja pikendamist. Nüüd aga - pärast 16. veebruari 2001. a kohtumääruse tegemist tekkis olukord, et A. G. oli vahi

alla samaaegselt kahe kohtumääruse alusel. See tähendab aga ka seda, et kuna Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 22. veebruari

2001. a määruse tegemisel kehtis muuhulgas ka Tallinna Linnakohtu 9. veebruari 2001. a kohtumäärus, siis ei oleks ringkonnakohus

tohtinud jätta erikaebust läbi vaatamata vaid oleks pidanud erikaebuse sisuliselt läbi vaatama ja otsustama A. G. vahi alt vabastamise

küsimuse.

6.3 Riigikohtule 7. märtsil 2001. a saadetud avalduses teatab A. G. kaitsja vandeadvokaat L. Olovjani"nikov, et käesoleval ajal on A. G.

vahi alt vabastatud, kuid ta taotleb siiski erikaebuses püstitatud küsimuse lahendamist, lugedes seda põhimõttelise tähtsusega küsimuseks.

7. Riigikohtu istungil esitatud seletuses toetas A. G. kaitsja vandeadvokaat A.-E. Lukas erikaebuses sisalduvat taotlust. Prokurör taotles

erikaebuse rahuldamata jätmist ja leidis, et kuigi 9. veebruaril 2001. a tehtud kohtumäärus oli ebaseaduslik, parandati viga 16. veebruaril

2001. a tehtud määrusega.

8. Riigikohtu kriminaalkolleegium, olles tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosaliste seletused, leiab, et

erikaebus tuleb jätta rahuldamata järgmistel motiividel.

8.1 Kooskõlas PS § 20 lg-s 2 märgituga võib isikult vabaduse võtta eranditult üksnes seaduses sätestatud juhtudel ja korras.

Kriminaalmenetluses tõkendina vahi alla võtmise kohaldamisel tuleb "seaduses sätestatud juhtude " all silmas pidada KrMK § 73 lg-s 1

loetletud vahi alla võtmise aluseid. Vahi alla võtmise "seaduses sätestatud kord" hõlmab kõigepealt kõnealuse tõkendiliigi kohaldamiseks

ettenähtud kohtumenetluse korda, mis on fikseeritud KrMK § 74 lg-tes 2-5. Kuid vahi alla võtmisega piiratava põhiõiguse - isikuvabaduse

olemust arvestades tuleb vahi alla võtmise "seaduses sätestatud korra" alla paigutada ka kõik vahi all pidamise kestvust sätestavad

õigusnormid. Seega hõlmab vahi alla võtmise "seaduses sätestatud kord" ka KrMK § 67 lg-s 1 sätestatut. Selle seadusesätte kohaselt võib

enne süüdistuse esitamist - seega kahtlustatavale -kohaldada esmakordselt tõkendit mitte enamaks kui 10 ööpäevaks. Tulenevalt

eelmärgitust ei toimunud Tallinna Linnakohtu 9.veebruaril 2001. a kohtumääruse alusel A. G. vahi alla võtmine 20 ööpäevaks seadusega

sätestatud korras. Kahtlustatava A. G. seaduslik vahi alla pidamine oleks pidanud lõppema 18. veebruaril 2001. a ja selle tähtpäeva

saabumisel oleks A. G.-l olnud õigus taotleda enese vahi alt vabastamist, sest edasine vahi all pidamine ei oleks enam toimunud seadusega

sätestatud korras: kohus ei saa kehtestada sellist ja sealhulgas ka mitte nii pikka põhiõiguse piirangut, mida seaduses ette ei nähta.

8.2 Tulenevalt eeltoodust ei saa nõustuda avalduse esitajaga selles, et kuigi kahtlustatava A. G. esmakordne vahi alla võtmine 20 päevaks

oli ebaseaduslik, oleks antud juhul A. G. vahi all pidamist saanud pikendada alles siis, kui ta lisaks seaduslikule 10 päevale oleks vahi all

viibinud veel ka need kohtuniku poolt ebaseaduslikult määratud täiendavad 10 päeva. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi arvates oli tekkinud

olukorras täiesti põhjendatud, et 16. veebruari 2001. a -seega kaks päeva enne kahtlustatava A. G. seadusliku vahi all pidamise tähtaja

möödumist pikendati A. G. vahi alla pidamist.

8.3 Kooskõlas eeltooduga ei saa nõustuda ka erikaebuse esitajaga selles, et pärast 16. veebruari 2001. a kohtumääruse tegemist oleks A. G.

viibinud vahi alla samaaegselt kahe kohtumääruse alusel. Nii nagu eelnevalt märgitud, lõppes 9. veebruaril 2001. a tehtud kohtumääruse

toime 18. veebruaril 2001 ja 16. veebruari 2001. a kohtumääruse toime algas 19. veebruaril 2001.

8.4 Kuna kooskõlas ülaltooduga oli 22. veebruariks 2001. a Tallinna Linnakohtu 9.veebruaril 2001. a kohtumäärus kaotanud oma

kehtivuse, siis jättis ringkonnakohus erikaebuse põhjendatult läbi vaatamata. Rõhutamist väärib seegi, et selles erikaebuses ei olnud

vaidlustatud mitte A. G. vahi alla võtmise sisulist põhjendatust vaid üksnes seda, et kahtlustatav oli esmakordselt võetud vahi alla pikemaks

ajaks kui 10 päeva. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 22. veebruari 2001. a määruses tunnistati Tallinna Linnakohtu

9.veebruaril 2001. a kohtumääruse ekslikkust, kuid märgiti samas, et viga on parandatud.

Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS 63 p-st 1, § 65 lg-st 3 ja §-st 77, Riigikohtu kriminaalkolleegium

m ä ä r a s :

1. Jätta muutmata Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 22. veebruari 2001. a kohtumäärus A. G. süüdistusasjas.

2. A. G. kaitsja vandeadvokaat Leonid Olovjani"nikovi erikaebus jätta rahuldamata.

Mõista A. G.-lt välja riigituludesse kohtukuluna 495 kr 60 s (nelisada üheksakümmend viis krooni ja kuuskümmend senti) kaitsja esinemise

eest Riigikohtu istungil.

Kohtumäärus jõustub 12. aprillil 2001. a ega ole edasi kaevatav.

Eesistuja Ott Järvesaar

Liikmed, Jüri Ilvest, Eerik Kergandberg