3-3-1-6-01 · Riigikohus

3-3-1-6-01

OTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 20. märtsil 2001

Kõpu Vallavalitsuse kassatsioonkaebuse läbivaatamine halduskohtu pädevuse asjas

Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Jüri Põld ja Harri Salmann vaatas

22. veebruaril 2001 avalikul kohtuistungil läbi Kõpu Vallavalitsuse kassatsioonkaebuse Tartu

Ringkonnakohtu 23. novembri 2000. a. otsuse peale haldusasjas nr. II-3-127/2000.

Protsessiosalistena võtsid istungist osa Kõpu Vallavalitsuse esindaja vandeadvokaat Toomas Alp ja

Keskkonnaministeeriumi esindaja vandeadvokaat Uno Feldschmidt. Juures oli halduskolleegiumi

sekretär Tiiu Varend.

Kõpu Vallavalitsuse 15. detsembri 1997. a. korraldusega nr. 261 fikseeriti eeltoimingute käigus maa

ostueesõigusega erastamise olulised tingimused ja selle p. 2 järgi asub ostueesõigusega erastatav maa

Kõpu vallas, Vanaveski külas Valma-Allmaja maaüksus ja selle suurus on 48,8 ha.

Keskkonnaministeerium esitas 16. juunil 2000. a. Viljandi Maakohtu halduskohtunikule kaebuse,

milles palus tunnistada osaliselt õigusvastaseks ja tühistada Kõpu Vallavalitsuse 15. detsembri

1997. a. korralduse nr. 261 punkt 2 ostueesõigusega erastatava maa 45,6 ha osas. Kaebuse esitaja

leidis, et see vallavalitsuse korraldus rikub riigi õigusi ja kahjustab riigi huve temale kuuluva

metsamaa haldamisel ja kasutamisel, kuna 45,6 ha ostueesõigusega erastatava maa osas on tegemist

riigimetsamaaga. Valma-Allmaja maaüksuse teine maatükk kuulus kuni 23. juulini 1940. a.

riigimetsamaana Kõpu metskonna Kõpu metsandiku koosseisu ja Metsaseaduse § 57 lg. 2 järgi ei

kuulu see riigimetsamaa erastamisele. MaaRS § 31 lg. 1 p. 6 järgi jäetakse riigi omandisse

riigimetsamaa. MaaRS § 20 lg. 1 järgi kuulub erastamisele maa, mida ei tagastata, ei jäeta riigi

omandisse ega anta munitsipaalomandisse. Vallavalitsuse korraldus on aluseks maa katastri

moodustamisele ja ostu-müügi lepingu sõlmimisele maavanema poolt. Keskkonnaministeeriumi

palvel esitas Viljandi Maavalitsus ministeeriumile 15. mail 2000. a. selle maaüksuse ostueesõigusega

erastamise toimiku koopia. Veel leidis kaebuse esitaja, et vallavalitsuse korraldus on motiveerimata.

Viljandi Maakohtu halduskohtuniku 11. septembri 2000. a. otsusega haldusasjas nr. 3-22/00 jäeti

kaebus rahuldamata. Kohus leidis, et vaidlustatud korraldus on motiveeritud. Veel leidis kohus, et

MaaRS sätestab, et riigile kuulunud metsamaa jäetakse riigi omandisse Vabariigi Valitsuse või tema

poolt volitatud valitsusasutuse otsusega, mistõttu ei ole kuni 23. juulini 1940. a. riigile kuulunud maa

automaatselt riigimetsamaa. 15. detsembril 1997. a. kehtinud Metsaseaduse § 31 lg. 1 järgi sai

23. juulil 1940. a. riigile kuulunud maad lugeda riigimetsamaaks, kui see oli Metsaseaduse

vastuvõtmise ajaks metsamaaks korraldatud. Vabariigi Valitsuse 3. septembri 1996. a. määrusega

nr. 226 kehtestatud maa riigi omandisse jätmise korra kohaselt tuli ka 23. juulil 1940. a. riigi omandis

olnud metsamaa osas läbi viia maa riigile jätmise menetlus. Vaidlustatud korralduse vastuvõtmise ajal

ei olnud nimetatud maa jäetud riigi omandisse ega alustatud ka vastavat menetlust. Viljandi

Maavalitsus leidis, et vaidlusalune maa oli riigitagavaramaa ja kuulus erastamisele. Viljandi

maavanem kui riigi esindaja on maa oma 23. novembri 1998. a. korraldusega nr. 2751 erastanud

MaaRS § 22 lg. 1 alusel ja leidnud, et see maa kuulus erastamisele. 9. detsembril 1998. a. vastu

võetud Metsaseadus ja 16. juulist 2000. a. kehtiv MaaRS § 20 lg. 11 ei oma tagasiulatuvat jõudu.

Maade tagastamisel ning maade erastamisel tuli lähtuda MaaRS sätetest ja selle alusel vastu võetud

õigusaktidest. Metsaseadus ei reguleeri õigusvastaselt võõrandatud maade tagastamist ja erastamist.

Veel leidis kohus, et ebaõige on vallavalitsuse seisukoht, kes leidis, et Keskkonnaministeeriumil

puudus õigus esitada kaebust vallavalitsuse korralduse peale, sest selle korralduse vaidlustamise

õigus on maavanemal, kes on riigi esindaja. Maa riigi omandisse jätmise korra p. 4 kohaselt on maa

riigi omandisse taotlejateks teiste hulgas ka ministeeriumid ja p. 5 alapunkt 3 määrab, et maa riigi

omandisse jätmise otsustaja on keskkonnaminister MaaRS § 31 lg. 1 punktides 2, 3, 6, 8 ja 9

nimetatud otstarbel. Seega on Keskkonnaministeerium pädev vaidlustama metsamaa erastamiset, mis

kuulus 23. juulil 1940. a. riigile.

Keskkonnaministeerium esitas 22. septembril 2000. a. apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule,

milles palus tühistada halduskohtuniku otsus ja teha uus otsus.

Tartu Ringkonnakohtu 23. novembri 2000. a. otsusega rahuldati Keskkonnaministeeriumi

apellatsioonkaebus, tühistati Viljandi Maakohtu halduskohtuniku otsus ja tehti asjas uus otsus,

millega tühistati Kõpu Vallavalitsuse 15. detsembri 1997. a. korralduse nr. 261 p. 2 osaliselt 45,6 ha

maa ostueesõigusega erastamise osas.

Ringkonnakohus leidis, et õige on halduskohtuniku seisukoht, et omandireformi käigus maade

tagastamine, erastamine ning riigi omandisse jätmine toimub Omandireformi aluste seaduse ja sellest

tulenevates õigusaktides sätestatud alustel ja korras. Metsaseaduse sätete kohaldamine on võimalik

niivõrd, kuivõrd nendele on viidatud eelpoolnimetatud õigusaktides. Samas on aga halduskohtunik

kohaldanud ebaõigesti MaaRS § 20 lg. 1 ja § 31 lg. 1 p. 6.

MaaRS § 20 lg. 1 järgi kuulub erastamisele maa, mida sama seaduse alusel ei tagastata ja mida ei

jäeta riigi omandisse vastavalt sama seaduse paragrahvile 31. MaaRS § 31 lg. 1 p. 6 järgi jäetakse

riigi omandisse riigimetsamaa. MaaRS § 29 järgi jäetakse riigi omandisse Vabariigi Valitsuse või

tema poolt volitatud valitsusasutuse otsusega sama seaduse §-s 31 lg. 1 nimetatud maa ning maa riigi

omandisse jätmise korra, volitatud valitsusasutused ja riigimaa valitseja määramise alused kehtestab

Vabariigi Valitsus. Seega, enne otsustamist, kas maa kuulub erastamisele või mitte, oli vaja kindlaks

teha, kas erastada soovitav maa ei kuulu tagastamisele või ei jäeta riigi omandisse. Kõpu

Vallavalitsus, otsustades erastada maad, mille suhtes puudus seisukoht, kas see jäetakse riigi

omandisse või mitte, rikkus MaaRS § 20 lg. 1. Maa riigi omandisse jätmise korra p. 5 alapunkti 3

kohaselt on maa riigi omandisse jätmise otsustaja keskkonnaminister, kui maa jäetakse riigi

omandisse MaaRS § 31 lg. 1 punktides 2, 3, 6, 8 ja 9 nimetatud otstarbel. Kuna erastatud maaüksus

45,6 ha kuulus 23. juulini 1940. a. riigile, siis oleks pidanud vallavalitsus enne maatüki erastamisele

asumist välja selgitama keskkonnaministri seisukoha, kas maa jäetakse riigi omandisse või mitte.

Kõpu Vallavalitsus esitas kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Ringkonnakohtu otsuse

ja jätta jõusse Viljandi Maakohtu halduskohtuniku otsuse. Kassatsioonkaebuse motiivid on järgmised:

Ringkonnakohus leidis, et omandireformi käigus maade tagastamine, erastamine ja riigi omandisse

jätmine toimub Omandireformi aluste seaduse ning sellest tulenevates õigusaktides sätestatud alusel

ja korras, kuid samas on ringkonnakohus ise tsiteerinud vaidlustatud korralduse vastuvõtmise ajal

kehtinud Metsaseaduse § 31 lg. 1, põhjendamata, mis alusel oleks see säte pidanud kuuluma

rakendamisele vallavalitsuse vaidlustatud korralduse vastuvõtmise ajal. Kehtinud Maareformi seadus

ei viidanud Metsaseadusele.

Viljandi Maakohtu halduskohtunik kohaldas õigesti MaaRS § 20 lg. 1 ja § 31 lg. 1 p. 6.

Ringkonnakohus pole selgitanud, millist MaaRS redaktsiooni ta kohaldas.

Ringkonnakohtu väide, et vallavalitsus oleks pidanud enne maatüki erastamist välja selgitama

keskkonnaministri seisukoha maa jätmise kohta riigi omandisse, ei tulene ühestki seadusest ega

muust õigusaktist.

Ringkonnakohus pole välja selgitanud, kust tuleb kaebuse esitaja väide, et erastati riigimetsamaad.

Viljandi Maavalitsuse Maa-ameti juhataja k.t. I. Jaadla poolt halduskohtus antud ütluste kohaselt

leidis Viljandi Maavalitsus, et vaidlusalune maa oli riigi tagavaramaa ja kuulus erastamisele. Selle

tõendi vaidlustamiseks viidati korralduse vastuvõtmise ajal kehtinud Metsaseadusele, kuid

ringkonnakohus väitis, et Metsaseadus ei kuulu kohaldamisele.

Keskkonnaministeeriumi kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele ollakse seisukohal, et

kassatsioonkaebus on põhjendamatu. Tegemist ei ole Tartu Ringkonnakohtu poolt

materiaalõigusnormide ebaõige kohaldamisega või kohtumenetluse normi olulise rikkumisega.

Riigikohtu halduskolleegiumi seisukoht

1. Halduskohtusse on pöördunud Keskkonnaministeerium kaebusega Kõpu Vallavalitsuse nimetatud

korralduse punkti 2 osaliselt õigusvastaseks tunnistamiseks ja tühistamiseks 45,6 ha maa

ostueesõigusega erastamise osas. Seega sisuliselt vaidlustas ministeerium maa erastamise.

2. MaaRS § 222 lg. 1 järgi korraldab maa erastamist maavanem. Kohalik omavalitsus teeb maa

erastamisel seaduses ja sellest tulenevates õigusaktides sätestatud erastamise eeltoimingud. Ka nende

eeltoimingute tegemine on riikliku haldusülesande täitmine. Seega tuleb riigi ja kohaliku

omavalitsuse tegevus maa erastamisel lugeda ühtseks menetluseks. Kui selles menetluses tekivad

riigi ja riiklikku haldusülesannet täitva kohaliku omavalitsuse vahel eriarvamused, tuleb need

lahendada kohases haldusmenetluses, näiteks järelevalve korras, mitte aga halduskohtumenetluses.

Vabariigi Valitsuse seaduse § 94 lg. 1 järgi peab Vabariigi Valitsus valvama maavalitsuste tegevuse

seaduslikkuse ja otstarbekuse üle ning lg. 2 järgi tunnistab ta kehtetuks maavanema korraldusi, mis ei

ole vastavuses põhiseaduse ja muude seadustega ning Vabariigi Valitsuse määruste ja korraldustega.

3. Kõpu Vallavalitsus tegi vaidlustatud maa erastamise eeltoimingud, ta ei otsustanud selle maa

erastamise küsimust. Selle maa erastamise otsustas Viljandi maavanem oma 23. novembri 1998. a.

korraldusega nr. 2751. Kuna antud juhtumil otsustas vaidlusaluse maa erastamise maakonnas riigi

huve esindav maavanem ja Keskkonnaministeerium kui riigi valitsusasutus ei nõustunud nimetatud

maa erastamisega, siis ei ole tegemist avalik-õigusliku vaidlusega, mis kuuluks halduskohtu

pädevusse.

Eelnimetatud põhjustel tuleb halduskohtu ja ringkonnakohtu otsus tühistada ning lõpetada asja

menetlus.

Juhindudes HKMS §-dest 3 lg. 1 p. 1, 72 lg. 1 p. 3 ja 90 lg. 2, Riigikohtu halduskolleegium

otsustab:

Rahuldada Kõpu Vallavalitsuse kassatsioonkaebus.

Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 23. novembri 2000. a. otsus haldusasjas nr. II-3-127/2000 ja

Viljandi Maakohtu halduskohtuniku 11. septembri 2000. a. otsus haldusasjas nr. 3-22/00 ning

lõpetada asja menetlus.

Tagastada kautsjon.

Otsus jõustub 20. märtsil 2001 teatavaks tegemisest.

Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann