3-2-1-48-01 · Riigikohus

3-2-1-48-01

M Ä Ä R U S

Tartus 16. märtsil 2001. a

Aleksander Krimanovi hagiavalduse tagastamine.

Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja A. Kull, vaatas läbi

5. märtsil 2001. a kirjalikus menetluses AS Eesti Raudtee erikaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu

tsiviilkolleegiumi 6. detsembri 2000. a määruse tsiviilasjas nr II- 2/1170/2000.

I. Asjaolud ja varasem menetluse käik

Aleksander Krimanov esitas 27. juunil 2000. a Tallinna Linnakohtule hagi AS Eesti Raudtee vastu

viivise 500 krooni saamiseks.

Tallinna Linnakohus keeldus 5. juuli 2000. a määrusega avalduse menetlusse võtmisest ja tagastas

selle hagejale TsMS § 149 lg 2 p 3 alusel. Määruse põhjendustel on asjas jõustunud Tallinna

Linnakohtu otsus tsiviilasjas nr 2-3271/94, mis on tehtud vaidluses samade poolte vahel sama eseme

kohta samal alusel. Menetluses osalesid praeguste poolte õiguseelnejad AS S.K.K. ja riigiettevõte

Eesti Raudtee. AS Eesti Raudtee on ümberkujundatud riigiettevõttest Eesti Raudtee. AS S.K.K.

loovutas oma nõude A. Krimanovile, mis on käsitletav singulaarse õigusjärglusena. Kuna TsMS ei

reguleeri singulaarset õigusjärglust, tuleb rakendada vaieldavale suhtele lähedasi suhteid

reguleerivaid sätteid, milleks on TsMS § 9 lg 2 ja § 78 ehk universaalne õigusjärglus.

A. Krimanov palus linnakohtu määruse tühistada. TsMS § 9 lg 2 kohaselt võib isiku õigusi ja

vabadusi piirata üksnes siis, kui see võimalus on otseselt seaduses sätestatud. Linnakohus, keeldudes

hagi menetlusse võtmisest, rakendas seaduse analoogiat isiku õiguste piiramiseks, millega rikkus

Põhiseaduse § 15 ja TsMS § 4 lg 1 sätteid. AS S.K.K. loovutas nõude osaliselt A. Krimanovile enne

AS S.K.K. hagi esitamist. Järelikult tekkis A. Krimanovil iseseisev nõudeõigus AS Eesti Raudtee

vastu.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

Tallinna Ringkonnakohus tühistas linnakohtu määruse ja saatis asja samale kohtule menetlemiseks.

A. Krimanov omandas 9. veebruari 1994. a ostu-müügilepinguga AS-lt S.K.K. osa võlanõudest.

Käesolevas tsiviilasjas esitas A. Krimanov hagi AS Eesti Raudtee vastu 27. juunil 2000. a. Asjas

puuduvad andmed, et ta oleks sama nõude varem sama kostja vastu esitanud. Linnakohus asus

ekslikult seisukohale, et on olemas jõustunud kohtuotsus, mis on tehtud vaidluses samade poolte

vahel sama eseme kohta samal alusel.

II. Erikaebus ja selle põhjendused

Erikaebuse esitas AS Eesti Raudtee. Avaldaja palub tühistada ringkonnakohtu määruse ja jätta

A. Krimanovi avaldus läbi vaatamata. Avaldaja leidis, et ringkonnakohus on seaduse kohaldamisel

oluliselt rikkunud protsessiseaduse norme ja valesti kohaldanud materiaalõigusnorme.

Avaldaja arvates ei koheldud pooli ringkonnakohtus võrdselt, sest talle ei teatatud erikaebuse

esitamisest ega küsitud tema vastust erikaebusele. Sellega rikkus ringkonnakohus oluliselt TsMS §-de

6, 298 ja 333 lg 1 p 3 sätteid.

Samuti on avaldaja seisukohal, et asjas on olemas jõustunud kohtulahend vaidluses sama eseme kohta

samadel alustel ja samade poolte vahel. Ringkonnakohus leidis ebaõigesti, et 9. veebruari 1994. a

leping on esitatud hagiavalduse aluseks. Avaldaja väidab, et AS Eesti Raudtee ei ole selle lepingu

pool ning sellest tulenevalt ei saa talle tekkida mingeid kohustusi lepingu poolte või kolmandate

isikute ees.

Linnakohus leidis õigesti, et A. Krimanov on AS S.K.K. ja RE Eesti Raudtee vahelises suhtes AS

S.K.K. singulaarne õigusjärglane.

III. Vastus erikaebusele

Vastustaja leiab, et ringkonnakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud.

Vastustaja märgib, et TsMS § 166 lg 1 alusel kaasatakse kostja menetlusse pärast seda, kui kohus on

hagiavalduse menetlusse võtnud. Antud juhul ei ole linnakohus veel hagi menetlusse võtnud ja

avaldajal ei ole seetõttu tekkinud osalust vaidlusaluses tsiviilmenetluses.

IV. Riigikohtu määruse põhjendused ja resolutsioon

Kolleegium leidis, et AS Eesti Raudtee erikaebus on ekslikult võetud Riigikohtu menetlusse ja

seepärast tuleb erikaebuse menetlus Riigikohtus lõpetada. Tulenevalt TsMS § 338 lg-st 2 võib pool ja

teine protsessiosaline ringkonnakohtu määruse peale esitada erikaebuse, kui erikaebuse esitamise

õigus on selles seadustikus ette nähtud või kui kohtumäärus takistab asja edasist menetlust.

AS Eesti Raudtee sai selles menetluses protsessiosaliseks - kostjaks - ringkonnakohtu vaidlustatud

määrusega. Vaidlustatud määruse peale edasi kaebamine kostja poolt ei ole seadusega ette nähtud.

Samuti ei takista määrus asja edasist menetlust.

Kuna ringkonnakohus saatis asja esimese astme kohtule menetlemiseks, saab AS Eesti Raudtee oma

vastuväited hagile esitada asja menetlemisel.

Kuna erikaebus on ekslikult menetlusse võetud, tuleb kassatsioonikautsjon TsMS § 56 lg 1 kohaselt

tagastada.

Juhindudes TsMS § 335 p-st 1 ja 338 lg-st 2, kolleegium

m ä ä r a s:

Lõpetada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 6. detsembri 2000. a määruse peale

esitatud AS Eesti Raudtee erikaebuse kassatsioonimenetlus.

Tagastada Advokaadibüroole Jaak Oja OÜ 22. detsembril 2000. a tasutud kautsjon 200

(kakssada) krooni.

J. Odar, H. Jõks, A. Kull