3-2-1-38-01 · Riigikohus

3-2-1-38-01

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 13. märtsil 2001. a

Olga Garku"a hagi Margus Jõenurme, Sergei Tarassovi, Juri Vzmõslovi ja EÜ Loo vastu

volikirja tühisuse tunnustamiseks, elamuühistu juhatuse otsuse kehtetuks tunnistamiseks ning

omandiõiguse ja elamuühistu liikmelisuse tunnustamiseks.

Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja A. Kull, vaatas läbi

26. veebruaril 2001. a avalikul kohtuistungil O. Garku"a kassatsioonkaebuse alusel Tallinna

Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 17. oktoobri 2000. a otsuse tsiviilasjas nr II-2/996/00.

Kohtuistungist võttis osa O. Garku"a, juures viibis tõlk L. Lomp.

I. Asjaolud ja varasem menetluse käik

O. Garku"a volitas notariaalselt tõestatud volikirjaga M. Jõenurme esindama teda kõigi isikute ja

asutuste ees asjaajamises, mis on seotud EÜ-s Loo hagejale kuuluva osamaksu käsutamisega

tingimustel M. Jõenurme enda äranägemisel ning hageja EÜ-st Loo väljaastumise vormistamisega.

Volikirja alusel vormistas M. Jõenurm 29. oktoobril 1998. a hageja nimel avalduse EÜ Loo

juhatusele, milles palus hageja välja arvata elamuühistu liikmete seast seoses Läänemere 17-114

korteri osamaksu üleandmisega S. Tarassovile. Samal kuupäeval otsustas EÜ Loo juhatus hageja

välja arvata elamuühistu liikmete seast seoses osamaksu ülekandmisega S. Tarassovile. 25. veebruaril

1999. a otsustas EÜ Loo juhatus välja arvata S. Tarassovi elamuühistu liikmete seast seoses osamaksu

võõrandamisega ning korteri üleandmisega J. Vzmõslovile ning võtta liikmeks J. Vzmõslov.

Hagi kohaselt ei olnud hageja raskete isiklike ja tervisest tingitud asjaolude kokkusattumise

tulemusena võimeline mõistma, milliseid tegelikke tagajärgi M. Jõenurmele antud volikiri kaasa toob.

Hageja viibis volikirja andmise ajal otsusevõimetus seisundis. Kui hageja hakkas enesele aru andma

oma tegude tagajärgedest, tekkis tal veendumus, et tal polnud tegelikku tahet tehingute

toimepanemiseks. Hageja palus tunnustada 29. juunil 1998. a M. Jõenurmele antud volikirja tühisust,

tunnustada EÜ Loo juhatuse 29. oktoobri 1998. a ja 25. veebruari 1999. a otsuste tühisust ning

tunnustada tema omandiõigust Läänemere 17-114 kooperatiivkorteri osamaksule ning liikmelisust

EÜ-s Loo.

Tallinna Linnakohtu 23. mai 2000. a otsusega jäeti hagi rahuldamata. Otsuse kohaselt ei leidnud

tõendamist, et hageja oli volikirja andmise ajal otsusevõimetu. Tõendamist leidis, et hageja oli

varaliselt raskes olukorras, ta vajas raha ning sel eesmärgi volitas M. Jõenurme esindama ennast

osamaksu käsutamisel EÜ-s Loo. 29. oktoobri 1998. a EÜ Loo juhatuse koosoleku protokolli

ärakirjast nähtub, et hageja arvati ühistu liikmete hulgast välja seoses osamaksu võõrandamisega. Nii

korter kui ka osamaks elamuühistus kuuluvad elamuühistule. Hagejale kuulus osamaksu tagasinõude

õigus. Hageja ei ole esitanud kohtule tõendeid, et M. Jõenurm oleks tema esindajana

tagasinõudeõiguse S. Tarassovile võõrandanud. Hageja avaldusest nähtub, et hageja palus end välja

arvata ühistu liikmete hulgast seoses osamaksu üleandmisega S. Tarassovile. Ühistuseaduse § 21 lg 2

kohaselt peab juhatus rahuldama liikme väljaastumisavalduse ühe kuu jooksul, tehes kindlaks

väljaastunud liikme ja ühistu vastastikused varalised õigused ja kohustused. Hageja varalisi õigusi ei

ole kindlaks tehtud, kuid see ei ole juhatuse otsuse kehtetuks tunnistamise aluseks ning hageja ei ole

oma nõudes sellele ka viidanud. Kuna 29. oktoobri 1998. a elamuühistu juhatuse otsus oli seaduslik,

puudus alus ka 25. veebruari 1999. a juhatuse otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Seega ei kuulu

rahuldamisele ka hageja nõue liikmelisuse tunnustamiseks EÜ-s Loo.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

Tallinna Ringkonnakohus jättis 17. oktoobril 2000. a linnakohtu otsuse muutmata ja hageja

apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt ei saa apellatsioonkaebuses muuta

hagi alust ega eset. Tähelepanuta tuleb jätta asjaolud, mida esimese astme kohtus ei esitatud. Hageja

kinnitas apellatsioonikohtu istungil, et soovis oma korterit müüa, sest tal oli äritegevuses tekkinud

172 000 krooni suurune võlg. Seega vastas hageja tahe tema tahteavaldusele. Volikirja tühisuse

tunnustamise nõue ei ole kooskõlas tsiviilseadustiku üldosa seadusega. TsÜS § 99 kohaselt on

volikiri esindatava poolt esindajale antud kirjalik dokument, mis väljendab esindaja volitust.

Erisättena reguleerib volituse lõppemise korda TsÜS § 102. Kui volitus on antud volikirjas, peab

TsÜS § 102 lg 2 kohaselt volituse tühistamiseks enne volituste tähtaja lõppu volikirja tagasi nõudma

või avaldama volituse tühistamise teate üleriigilises ajalehes. Hageja ei järginud volituse tühistamise

korda ning seega on linnakohus õigesti volikirja tühisuse tunnustamise nõude jätnud rahuldamata.

II. Kassatsioonkaebus ja selle põhjendused

Kassatsioonkaebuses leidis hageja, et ringkonnakohus rikkus protsessiõiguse norme, sest ta vaatas

asja läbi ilma oluliste kostjate osavõtuta. Ringkonnakohtus võtsid asja arutamisest osa vaid kostjad

J. Vzmõslov ja EÜ Loo. Hageja kirjutas volikirjale alla ajutise otsusevõimetuse seisundis, teadmata

selle tegelikku sisu. Seetõttu on tühised ka selle volikirja alusel tehtud tehingud. Kohus lükkas tagasi

hageja palve küsitleda volikirja tõestanud notarit.

III. Vastus kassatsioonkaebusele

Kostjad kassatsioonkaebusele ei vastanud.

IV. Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon

Kolleegium leidis, et apellatsioonikohtu otsust tuleb muuta põhjenduste osas.

Hageja andis M. Jõenurmele volituse volikirjas ja leidis, et ta oli volikirja tegemise ajal

otsusevõimetu ning soovis volikirja tühisuse tunnustamist. Seega oli hagi aluseks asjaolu, et hageja

oli M. Jõenurmele volituse andmise ajal otsusevõimetu. Hageja nõuet tuleb käsitada volituse andmise

kui tehingu kehtetuks tunnustamise nõudena TsÜS § 79 lg 1 kohaselt. Linnakohus jättis hagi

rahuldamata hagi aluse tõendamatuse tõttu. Ringkonnakohus jõudis järeldusele, et hageja tahe oli

kooskõlas tema poolt väljendatud tahteavaldusega ning jättis esimese astme kohtu otsuse muutmata.

Kolleegium ei nõustu kassatsioonkaebuse väitega, et ringkonnakohus rikkus asja läbivaatamisel

protsessiõiguse norme. Apellatsioonikohtu istungi protokollist nähtuvalt leidis hageja, et

apellatsioonikohus võib asja arutada ilma M. Jõenurme osavõtuta. Ringkonnakohus ei pidanud

M. Jõenurme ja S. Tarassovi osavõttu kohtuistungist vajalikuks. Hageja taotluse volikirja tõestanud

notari tunnistajana ülekuulamiseks jättis apellatsioonikohus rahuldamata kooskõlas TsMS § 308 lg-

ga 1. Selle sätte kohaselt võib apellant esitada ringkonnakohtus tõendeid, mida ta ei esitanud esimese

astme kohtule, kui esimese astme kohus põhjendamatult keeldus tõendeid vastu võtmast või kui

tõendit ei olnud võimalik muul kaalukal põhjusel varem esitada. Vastavalt sama paragrahvi lõikele 2

peab apellant kaebuses uute tõendite esitamist põhjendama. Hageja esitas taotluse notari

ülekuulamiseks alles apellatsioonikohtu istungil ega põhjendanud, miks tal polnud volikirja tõestanud

notari ülekuulamist võimalik taotleda esimese astme kohtus.

Asjakohased ei ole apellatsioonikohtu otsuse põhjendused, mis puudutavad volituse tühistamist enne

volituse tähtaja lõppu. Asja materjalidest ei nähtu, et hageja oleks soovinud volituse ennetähtaegset

tühistamist. Seetõttu tuleb ringkonnakohtu otsuse põhjendavast osast välja jätta volituse lõppemise

korda (TsÜS § 102) puudutavad motiivid.

Kolleegium märgib, et hageja volituse alusel osamaksu tagasinõude õiguse võõrandamise korral

M. Jõenurme poolt on hagejal õigus esitada M. Jõenurme vastu nõue tsiviilkoodeksi käsundit

reguleerivate sätete kohaselt.

Juhindudes TsMS § 362 p-st 5, kolleegium

o t s u s t a s:

Jätta Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 17. oktoobri 2000. a otsus jõusse otsuse

põhjenduste osas tehtud muudatustega.

Kassatsioonkaebus jätta rahuldamata.

J. Odar, H. Jõks, A. Kull