3-3-1-3-01 · Riigikohus

3-3-1-3-01

OTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 13. märtsil 2001

Emajõe Halduse OÜ kassatsioonkaebuse läbivaatamine maamaksu määramise asjas

Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Jüri Põld ja Harri Salmann vaatas

15. veebruaril 2001 avalikul kohtuistungil läbi Emajõe Halduse OÜ kassatsioonkaebuse Tartu

Ringkonnakohtu 15. novembri 2000. a. otsuse peale haldusasjas nr. II-3-117/00.

Protsessiosalisena võttis istungist osa Tartu Linna Maksuameti esindaja Koit Annama. Juures oli

halduskolleegiumi sekretär Tiiu Varend.

Tartu Linna Maksuamet väljastas 7. aprillil 2000. a. Emajõe Halduse Osaühingule maksuteate

nr. 46678. Selles maksuteates on seoses 2000. a. maamaksuga märgitud kinnistu kood 7621001 ja

aadress, maa liik "E", maa suurus, maksustamishind, maksumäär ja maksu suurus. Maksuteates on

märkus, et maksustamise aluseks olevate andmete kohta annab selgitusi Tartu Linnavalitsuse

maakorralduse osakond.

Emajõe Halduse OÜ esitas 10. mail 2000. a. Tartu Halduskohtule kaebuse nimetatud maksuteate

peale, milles palus see tühistada. Kaebuse esitaja leidis, et maksuteade on motiveerimata, sest selles

puuduvad viited haldusaktidele, millega on kehtestatud maksumäär ja määratud maatüki

maksustamishind. Arusaamatu on maksuteade osas, kus on märgitud maksustatava maa kohta

"7621001", maa liik "E" ja täitmata veerg "Omandi osa". Maksuteatel on eksitav märkus, mille järgi

tuleks maksustamise aluseks olevate andmete kohta selgituste saamiseks pöörduda Tartu

Linnavalitsuse Maakorralduse osakonna poole. Maksukorralduse seaduse § 9 alusel on maksumaksjal

õigus saada maksusumma määramise ja arvutamise kohta teavet maksuhaldurilt, mitte aga kohaliku

omavalitsuse organilt.

Tartu Halduskohtu 16. juuni 2000. a. otsusega haldusasjas nr. 3-67/2000 jäeti Emajõe Halduse OÜ

kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse järgi on maksuteade motiveeritud ja kontrollitav. Vastavalt

rahandusministri 9. novembri 1995. a. määrusega nr. 140 kinnitatud Maamaksuseaduse rakendamise

korra (edaspidi Kord) punktile 12 esitab maamaksu arvutamiseks vajalikud andmed maksuametile

linna- või vallavalitsus. Kuna vaidlustatud on üksnes maksuameti maksuteadet, siis ei saa kohus

kontrollida linnavolikogu ja linnavalitsuse nende aktide ja toimingute seaduslikkust, millega

kehtestati maamaksu määr ja määrati maatüki maksustamishind.

Selle kohtuotsuse peale esitas Emajõe Halduse OÜ 13. juulil 2000. a. apellatsioonkaebuse, milles

palus tühistada Tartu Halduskohtu otsus ja teha uus otsus. Apellatsioonkaebuses väideti, et kui

haldusakti väljaandmise aluseks on teine haldusakt, siis tuleb sellele viidata. Seega on maksuteade

motiveerimata, sest selles vajalikud viited puuduvad. Emajõe Halduse Osaühingul ei olnud ka

võimalik kontrollida, kes ja kuidas on otsustanud maksuteate aluseks oleva maamaksu määra ja

maatüki maksustamishinna üle. Haldusakti väljaandja peab kontrollima vajalike alusaktide olemasolu

ja ka seda, kas need aktid on nõuetekohaselt teatavaks tehtud.

Tartu Ringkonnakohtu 15. novembri 2000. a. otsusega jäeti apellatsioonkaebus rahuldamata, sest

ringkonnakohus pidas Tartu Halduskohtu otsust seaduslikuks ja põhjendatuks. Ringkonnakohus

leidis, et maksuteates kajastatud andmed on kindlaks määratud erinevate haldusorganite poolt

erinevate haldusaktidega, millest igaüks on ka eraldi vaidlustatav. Kaebaja nimetatud akte

vaidlustanud ei ole. Maksuteates on märgitud, kuhu tuleks pöörduda, kui maksumaksja soovib

maksuteate aluseks olevate andmete kohta selgitusi. Asjaolu, et maksuteates ei ole viidatud kõigile

maamaksu määramise aluseks olevatele õigusaktidele, on õige. Seega on maksuamet maksuteate

koostamisel eiranud korrektsuse nõudeid, kuid üksnes see ei ole aluseks vaidlustatud maksuteate

tühistamisele.

Emajõe Halduse OÜ esitas 14. detsembril 2000. a. kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada

ringkonnakohtu ja Tartu Halduskohtu otsused ning Tartu Linna Maksuameti vaidlustatud maksuteate.

Samuti palub kassaator mõista Tartu Linna Maksuametilt välja kõik kaebaja poolt kantud kohtukulud.

Kassaator leiab, et talle väljastatud maksuteade kui haldusakt on motiveerimata - selles puuduvad

viited aktidele, millega määrati maa maksustamishind ja kehtestati maksumäär. Kassaator on

seisukohal, et kuna talle ei ole saadetud maa maksustamishinna määramise üksikakti, on

maksustamine toimunud ebaseaduslikult. Ebaõigeks peab kassaator ringkonnakohtu seisukohta, et ta

pidi selgituste saamiseks pöörduma maksuteates viidatud organi poole. Maksukorralduse seaduse §-st

21 tuleneb, et maamaksu pidi arvutama maksuamet. Järelikult peavad kõik vajalikud andmed olema

maksuametil. Maamaksu kui riikliku maksu kohta peab tulenevalt MKS §-st 9 selgitusi andma

maksuamet, mitte aga kohaliku omavalitsuse organid.

Tartu Linna Maksuameti kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele väidetakse, et ringkonnakohtu

otsus on põhjendatud ja seaduslik. Maksuteade sisaldab maamaksu arvutamise kontrollimiseks

vajalikud andmed: maa suuruse, maksustamishinna, maksumäära ja arvutatud maksu. Samuti on

maksuteates viide selle õiguslikule alusele - Maksukorralduse seaduse §-le 21 ja Maamaksuseaduse

§-dele 3 ja 7. Korra alusel maksuamet üksnes arvutab tasumisele kuuluva maamaksu kohalikult

omavalitsuselt saadud andmete alusel, kusjuures maksuamet ei ole kohustatud neid andmeid

kontrollima või saatma maksumaksjatele kohaliku omavalitsuse haldusakte. Tartu linnas viidi maa

korraline hindamine läbi 1996. aastal ja selle tulemused avalikustati Tartu Linnavalitsuse

18. novembri 1996. a. protokollilise otsuse nr. 93 alusel ning seejärel kooskõlastati 24. detsembri

1996. a. korraldusega nr. 2368. Maamaksu määr 1,25 % maa maksustamishinnast aastas kehtestati

Tartu Linnavolikogu 2. detsembri 1999. a. määrusega nr. 5. See määrus on avaldatud Kohalike

omavalitsuste õigusaktide kogumikus nr. 40.

Riigikohtu halduskolleegiumi seisukoht

1. Maamaksuseaduse § 1 järgi on maamaks maa maksustamishinnast lähtuv maks, kusjuures maa

maksustamishind määratakse ja selle vaidlustamise kord kehtestatakse lähtudes maa hindamise

seadusest. Maa hindamise seaduse § 6 lg. 1 ja lg. 6 alusel määrab maatüki maksustamishinna kohalik

omavalitsus maa korralise hindamise tulemuste alusel.

Seega on maamaksu aluseks maatüki maksustamishind, mille määrab kohalik omavalitsus.

2. Vabariigi Valitsuse 15. aprilli 1996. a. määrusega nr. 103 kinnitatud "Maa korralise hindamise

korra" punktist 3 tuleneb, et maatüki maksustamishind määratakse maa korralise hindamise

tulemusena kehtestatud tsoonihinna, maatüki pindala ja parandustegurite alusel. Sama korra punkt 24

sätestab, et valla- või linnavalitsus määrab maatüki maksustamishinna, korrutades maakasutuse

sihtotstarbele vastava tsoonihinna maatüki pindala ja parandusteguriga, kusjuures mitme

parandusteguri korral leitakse parandustegur nende omavahelisel korrutamisel.

Maatüki maksustamishinna määramine eeldab seega, et otsustatakse, millisesse hinnatsooni maatükk

kuulub ning kas ja millist parandustegurit kohaldada. Kui maakasutusel on mitu sihtotstarvet, siis

tuleb kohaldada Vabariigi Valitsuse 24. jaanuari 1995. a. määrusega nr. 36 kinnitatud katastriüksuse

sihtotstarvete liike ja nende määramise aluseid. Nimetatud korra punkt 9 sätestab, kuidas määratakse

seoses maatüki hindamisega maakasutuse erinevate sihtotstarvete osakaal, ja punkt 10, kuidas

toimida kaitsealuse maa puhul.

3. Maatüki maksustamishinna määramine tähendab eelotsustuse tegemist maamaksukohustuse

suuruse kohta. Selline otsustus on haldusakt, sest ta on suunatud isiku kohustuste tekitamisele.

Täpsemalt on tegemist eelhaldusaktiga, sest õiguslikult siduvalt tehakse kindlaks asja lõplikul

lahendamisel tähtsust omav asjaolu.

Erinevalt teistest maksudest ei teki maamaksukohustus vahetult seaduse alusel. Kui maatükile ei ole

maksustamishinda määratud, siis ei saa maamaksukohustust tekkida. Nii maatüki maksustamishinna

määramine kui ka maksumäära kehtestamine on maamaksukohustuse tekkimise kohustuslikuks

eelduseks.

4. Makse liigitatakse sissenõudmise tehnikast lähtuvalt sissenõutavateks, tähtajalisteks ja

kinnipeetavateks. Maamaks on sissenõutav maks. Maamaksu arvutamise kohustus on maksuhalduril.

Maamaksukohustust ei saa täita ilma maksuhalduri haldusaktita " maksuteateta. Kui maksuteadet ei

ole saadetud, siis ei ole maksumaksjal võimalik maksu tasuda, samuti ei ole võimalik maksu

sundkorras sisse nõuda. Tähtajalise maksu puhul on maksumaksjal kohustus ise välja arvutada maksu

suurus ja maks tasuda.

Maamaksu maksuteade on haldusakt, sest tegemist on maksuhalduri otsustusega, mis on suunatud

maamaksukohustuse tekitamisele - maksuteates arvutatakse välja maksumaksja poolt tasumisele

kuuluv maksusumma. Ka tulenevalt MKS §-st 35 lg. 1 tuleb maksuteadet pidada haldusaktiks.

Halduse faktilise toiminguna saab käsitleda selliseid teateid, millega informeeritakse maksumaksjat

tema maksuvõlgade seisust, võlgade puudumisest, maksude tasumise tähtaegadest jne.

5. Maatüki maksustamishinna määramise otsustus on eelhaldusaktiks teisele haldusaktile -

maksuteatele. Maksuteadet ei saa vaidlustada selles osas, mis puudutab maksustamishinna määramist.

Kui aga maksustamishinda ei ole määratud, siis ei saa ka maamaksu määrata, sest puudub kohustuslik

eelhaldusakt.

Maksumaksja saab halduskohtus vaidlustada seda haldusakti, s.h. eelhaldusakti, mis rikub tema

õigusi. Kui maksustamishinda ei ole määratud, siis saab maksumaksja õigusi rikkuda ainult

maksuteade. Maa maksustamishinna määramata jätmine kui valla- või linnavalitsuse tegevusetus ei

saa rikkuda maksumaksja õigusi.

6. Selles haldusasjas ei ole kohtud tuvastanud, kas vaidlustatud maksuteates märgitud maatüki

maksustamishind on üldse määratud, ja kui on, siis millise haldusorgani millise haldusaktiga see

otsustus tehti. Maatüki maksustamishinna määramine seisneb pädeva organi poolt vastava kirjaliku

otsustuse tegemises, mis peab olema motiveeritud ja kontrollitav ning asjaosalistele teatavaks tehtud.

Seejuures ei too menetlus- ja vorminõuete rikkumine iseenesest alati kaasa haldusakti kehtetuks

tunnistamist. Kuid haldusakti kehtivuse eelduseks on selle teatavakstegemine adressaadile. Selles

haldusasjas väidab kaebuse esitaja, et talle ei ole maatüki maksustamishinna määramisest teatatud.

7. Lisaks eelnimetatule peab Riigikohtu halduskolleegium vajalikuks märkida järgmist. Vaidlustatud

maksuteate järgi andis maksustamise aluseks olevate andmete kohta selgitusi Tartu Linnavalitsuse

maakorralduse osakond. Maksukorralduse seaduse § 9 järgi on aga maksumaksjal õigus saada teavet

maksmisele kuuluva maksu ja selle määramise aluste ning arvutamise korra kohta maksuhaldurilt.

Tartu Halduskohus ei võtnud seisukohta, kas viidatud märkus on õigusvastane ja rikub kaebuse

esitaja õigusi ning kuulub tühistamisele. Kuna kohus jättis kaebuse rahuldamata, oli kaebuse ühe osa

kõrvalejätmine kohtumenetluse normide oluline rikkumine.

Eelnimetatud põhjustel tuleb ringkonnakohtu otsus tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks

samale ringkonnakohtule.

Juhindudes HKMS §-dest 72 lg. 1 p. 2 ja 90 lg. 2, Riigikohtu halduskolleegium

otsustab:

Rahuldada Emajõe Halduse OÜ kassatsioonkaebus.

Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 15. novembri 2000. a. otsus haldusasjas nr. II-3-117/2000 ja

saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.

Tagastada kautsjon.

Otsus jõustub 13. märtsil 2001 teatavaks tegemisest.

Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann