3-3-1-9-01 · Riigikohus

3-3-1-9-01 MÄÄRUS Tartus 12. märtsil 2001 Jaan-Miikael Annuse erikaebuse läbivaatamine tähtaja ennistamise asjas Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Jüri Põld ja Harri Salmann vaatas 22. veebruaril 2001 kirjalikus menetluses läbi Jaan-Miikael Annuse erikaebuse Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 8. detsembri 2000. a. määruse peale haldusasjas nr. II- 3/502/2000. J.-M. Annus esitas 11. juunil 1999 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles ta palus tunnistada seadusevastaseks Tallinna Linnavalitsuse 6. detsembri 1996. a. korralduse nr. 3025-k ja Tallinna Linnavalitsuse tegevusetuse J.-M. Annuse 29. jaanuari 1998. a. avalduse lahendamisel. Kaebuse esitaja muutis 28. märtsil 2000 oma taotlust ja palus halduskohtul tühistada kaevatav korraldus. Korraldusega tagastati Maria Torniusele Tallinnas Valdeku tn. 92 asuvad ehitised. Kaebuse esitaja palus ennistada kohtusse pöördumise tähtaja, sest ta lootis kaebuse esitamisele eelnenud ajavahemikul saavutada Tallinna Linnavalitsusega kohtuvälise lahenduse korralduse tühistamiseks, milleks andsid kaebaja väitel alust linnavalitsuse ametnike lubadused. Tallinna Halduskohtu 10. novembri 2000. a. määrusega ennistati kaebuse esitamise tähtaeg. Kohus luges tähtaja möödalaskmise mõjuvaks põhjuseks linnavalitsuse tegevusest tulenenud ootuse, et vaidlusalune korraldus tühistatakse kohtuväliselt. Samuti leidis kohus, et linnavalitsuse tegevusetuse seadusevastaseks tunnistamise nõudes on kaebus esitatud tähtaegselt. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 8. detsembri 2000. a. määrusega rahuldati Tallinna Linnavalitsuse ja M. Torniuse erikaebused ning tühistati halduskohtu määrus osas, millega ennistati kaebuse esitamise tähtaeg linnavalitsuse korralduse tühistamise nõudes. Ringkonnakohus leidis, et kaebuse esitaja poolt toodud tähtaja möödalaskmise põhjuste ja kaebuse esitamisega hilinemise vahel puudub põhjuslik seos. Mõjuvaks põhjuseks ei saa lugeda kaebaja tegevust kaebuse kohtuvälisel lahendamisel. Linnavalitsus pole takistanud oma tegevusega kaebuse esitamist ega lubanud korraldust tühistada. Linnavalitsuse tegevusetuse seadusevastaseks tunnistamise nõudes luges ringkonnakohus kaebuse tähtaegselt esitatuks. J.-M. Annus palub Riigikohtule esitatud erikaebuses tühistada Tallinna Ringkonnakohtu määrus osas, millega tühistati osaliselt Tallinna Halduskohtu määrus, ja jätta tervikuna jõusse Tallinna Halduskohtu määrus. Erikaebuse esitaja leiab: ringkonnakohus on vääralt kohaldanud HKMS § 12 lg-t 3 leides, et linnavalitsuse toimingutest tulenev õiguspärane ootus ei ole mõjuv põhjus tähtaja möödalaskmisel. Üksikisik, kellele haldusakti väljastanud asutus on kirjalikult tunnistanud, et tema haldusakt ei ole kooskõlas õigusaktidega ja lubanud kohtuväliselt selle haldusakti tühistada, ei pea kahtlema selles lubaduses; Tallinna Ringkonnakohus on küll tühistanud esimese astme kohtu määruse osas, millega oli rahuldatud taotlus tähtaja ennistamiseks korralduse tühistamise nõudes, kuid on jätnud oma määruse resolutiivosas lahendamata taotluse kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks. Sellega on

ringkonnakohus rikkunud oluliselt HKMS § 46 lg. 1 p. 2; Ringkonnakohus pole J.-M. Annust teavitanud Tallinna Halduskohtu määrusele esitatud erikaebusest ega andnud võimalust sellele vastata. Sellega on oluliselt rikutud HKMS § 33 lg. 1 p. 2 ja 3 ning TsMS § 298. Riigikohtule esitatud vastustes paluvad Tallinna Linnavalitsus ja M. Tornius jätta erikaebuse rahuldamata. Riigikohtu halduskolleegiumi seisukoht 1. Kohtutoimikutest ega -lahenditest ei nähtu, et esimese astme halduskohus või ringkonnakohus oleks käesolevas asjas kaebuse esitajale kui teisele protsessiosalisele saatnud halduskohtu määruse peale esitatud erikaebuse ärakirja. Vastavalt HKMS § 33 lg. 1 p-dele 2 ja 3 saadab halduskohus protsessiosalistele viivitamata kirjaliku teate apellatsioonkaebuse saabumisest ühes apellatsioonkaebuse ärakirjadega ja nõuab neilt kirjalikku vastust. Ka TsMS §-st 298 tulenevalt peab kohus andma vastaspoolele võimaluse apellatsioonkaebusele vastata. Need sätted on HKMS § 31 lg-st 7 ja § 5 lg-st 1 tulenevalt kohaldatavad ka halduskohtu määruse peale esitatud erikaebuse läbivaatamisel. 2. HKMS § 35 lg. 3 kohaselt selgitab ringkonnakohus vajadusel asja ettevalmistamise käigus välja teiste protsessiosaliste seisukohad apellatsioonkaebuse kohta. Ringkonnakohus peab kontrollima, kas halduskohus on teistele protsessiosalistele apellatsioonvõi erikaebuse ärakirja saatnud. Kui halduskohus seda teinud ei ole, peab ringkonnakohus apellatsioonvõi erikaebuse ärakirjad ise teistele protsessiosalistele saatma ja neilt vastust nõudma. 3. Erikaebused võib ringkonnakohus lahendada kirjalikus menetluses sõltumata protsessiosaliste taotlustest menetluse vormi kohta (HKMS § 37 lg. 3). Ka kirjalikus menetluses peab teistel protsessiosalistel olema võimalus apellatsioonvõi erikaebuse kohta arvamust avaldada. 4. HKMS § 36 lg-st 1 tuleneb, et üksnes kaebuse põhjal võib ringkonnakohus asja otsustada vaid juhul, kui ta üksmeelselt leiab, et halduskohus on oluliselt rikkunud HKMS § 45 lg-s 1 nimetatud protsessiõiguse norme, mis toob endaga igal juhul kaasa esimese astme halduskohtu lahendi tühistamise. Sellisel juhul peab ringkonnakohus halduskohtu lahendi tühistama ja saatma asja esimese astme kohtusse uueks läbivaatamiseks. Kaebetähtaja alusetu ennistamine halduskohtu poolt ei ole protsessinormi rikkumine, mille puhul oleks kohaldatavad HKMS § 36 lg. 1 ja § 45 lg. 1. Ka pole ringkonnakohus oma määruse õigusliku alusena HKMS § 36 lg-le 1 viidanud. 5. Erikaebusega tutvumise ja sellele vastamise võimalus on oluline protsessuaalne nõue kohtulahendi sisulise õigsuse tagamise seisukohalt. Seetõttu võis kõnealune menetlusnormide rikkumine tuua kaasa ebaõige kohtulahendi tähtaja ennistamise küsimuses. Kuna tähtaja ennistamise küsimus on ringkonnakohtus protsessiosaliste võrdsel osalusel lahendamata, ei pea Riigikohtu halduskolleegium võimalikuks käsitleda tähtaja ennistamise taotluse kohta esitatud sisulisi argumente. 6. Õige on erikaebuse esitaja väide, et tühistades osaliselt halduskohtu määruse tähtaja ennistamise küsimuses, pidi ringkonnakohus saatma asja uueks arutamiseks halduskohtule või tegema ise tähtaja ennistamise kohta uue määruse. HKMS § 46 lg. 1 p-d 2 ja 3 on kohaldatavad ka halduskohtu määruse

tühistamisel. See tuleneb HKMS § 31 lg-st 7. Juhindudes HKMS § 72 lg. 1 p-st 2 ja § 90 lg-st 2, Riigikohtu halduskolleegium määrab: Rahuldada Jaan-Miikael Annuse erikaebus. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 8. detsembri 2000. a. määrus haldusasjas nr. II-3/502/2000 ja saata asi uueks arutamiseks samale ringkonnakohtule. Tagastada kautsjon. Määrus jõustub 12. märtsil 2001 teatavaks tegemisest. Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann