3-2-1-36-01 · Riigikohus

3-2-1-36-01

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 12. märtsil 2001. a

OÜ Entopt hagi Balti Kindlustuse AS (nüüd Bico-Leks Kindlustus AS) vastu kindlustushüvitise

980 996 krooni saamiseks.

Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja J. Odar, liikmed J. Luik ja L. Laarmaa, vaatas

avalikul kohtuistungil 19. veebruaril 2001. a läbi Bico-Leks Kindlustuse AS kassatsioonkaebuse

alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 27. oktoobri 2000. a otsuse tsiviilasjas nr II-

2/953/2000. Istungist võtsid osa kassaatori esindaja vandeadvokaat A. Pohla ja vastustaja esindaja

vandeadvokaat I. Tedder.

I. Asjaolud ja varasem menetluse käik

Pooled sõlmisid 23. novembril 1998. a puidutööstuse hoone varakindlustuslepingu tulekahju,

veekahju, tormikahju ja vandalismi riskide vastu. Nimetatud hoone 12. veebruari 1999. a tulekahju

tagajärjel tekkis OÜ-l Entopt 980 996 krooni suurune kahju. Kindlustusandja keeldus seda kahju

hüvitamast. Kindlustusseaduse § 9 alusel esitatud hagis soovis OÜ Entopt 980 996 krooni

kindlustushüvitise väljamõistmist.

Kostja leidis, et ta ei vastuta toimunu eest, kuna hageja suurendas loata kindlustusobjekti riskiastet

ning tekkinud kahju on põhjustatud asjaolust, mis mõjutas riskiastme suurenemist ning avaldas olulist

mõju kindlustushüvitise ulatusele. Kindlustusobjektil ehitati omavoliliselt. Samuti deklareeris hageja

kindlustusobjekti puidutööstusena, kuigi tegemist oli kanala-jõusöödalaoga.

Tallinna Linnakohus rahuldas 8. mai 2000. a otsusega hagi osaliselt ning mõistis hageja kasuks välja

kindlustushüvitise summas 490 498 krooni. Otsuse motiividel ei leidnud tõendamist, et hageja esitas

ebatäpseid andmeid. Kuna hageja kindlustas lisaks hoonele ka seadmed ja toodangu, pidi kostja

olema teadlik hoones asuvatest seadmetest ja toodangu valmistamisest. Hoone ümberehitamine ei

olnud ehitamine planeerimis- ja ehitusseaduse mõttes. Tõendatud on, et hageja rikkus tuleohutuse

üldnõuete p 29 (betoonlae tihendamata ava ventilatsioonitorustiku läbiviimisel) ja p 34 (seadistamine

ja kasutamisotstarbe muutmine ilma projektita).

Kostjal ei olnud alust keelduda kindlustushüvitise väljamaksmisest täielikult. Arvestades

tuleohutuseeskirjade kahe nõude mittetäitmist, tuleb väljamõistetavat hüvitist vähendada " võrra.

Hüvitise arvestamisel lähtus kohus OÜ Arinco Projektbüroo ekspertiisi aktist, mille kohaselt oli

hoone jääkväärtuseks pärast tulekahju 79,1% ning taastamistööde maksumuseks 985 996 krooni.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

Tallinna Ringkonnakohus jättis 27. oktoobri 2000. a otsusega linnakohtu otsuse muutmata.

Linnakohtu otsus on piisavalt põhjendatud, mistõttu kostja vabastamiseks kahju hüvitamise

kohustusest ei ole alust. Ringkonnakohus ei pidanud vajalikuks linnakohtu hüvitise suuruse

põhjendusi muuta.

Hageja ei esitanud kostjale valeandmeid. Kindlustusobjekti kasutamises puidutööstusena veendus

selle ülevaatamisel ka kindlustusandja. Pärnumaa Hooneregistri teatis ei muuda objekti

jõusöödalaoks. Asjaolu, et hoone oli ümber seadistatud ja tema kasutusotstarvet muudetud ilma

heakskiidetud projektita, ei tähenda, et seda oleks tehtud pärast kindlustuslepingu sõlmimist.

Tõendamist ei leidnud, et pärast kindlustuslepingu sõlmimist oleks objektil tehtud ehitustöid

planeerimis- ja ehitusseaduse tähenduses. Tegemist ei olnud kindlustuslepingu rikkumisega, mis

annaks aluse jätta kindlustushüvitise maksmata. Tulekahju tekkimise põhjust ei õnnestunud eksperdil

selgitada.

Linnakohus leidis õigesti, et kuna kindlustusvõtja ei ole riskiastet suurendanud pärast

kindlustusavalduse esitamist, ei saa kindlustusandjat hüvitamiskohustusest täielikult vabastada.

Kohus vähendas seepärast väljamõistetava hüvitise suurust. Asjaolu, mis oleks mõjutanud riskiastme

suurenemist asjas kindlaks ei tehtud.

II. Kassatsioonkaebus ja selle põhjendused

Kassatsioonkaebuse esitas kostja, kes palus tühistada ringkonnakohtu otsuse ja saata asi samale

apellatsioonikohtule uueks läbivaatamiseks.

Ringkonnakohus rikkus TsMS § 330 lg 6 sellega, et ei vastanud apellatsioonkaebuse põhjendustele

ning hindas tõendeid osaliselt . Kohtuotsuse järelduste tõenditega põhistamata jätmine on kohtuotsuse

tühistamise aluseks.

Ringkonnakohus on ekslikult leidnud, et pärast kindlustuslepingu sõlmimist ei tehtud ehitustöid

planeerimis- ja ehitusseaduse tähenduses. Samas leidis ringkonnakohus, et hoone oli ümber

seadistatud ja tema kasutusotstarvet muudetud ilma heakskiidetud projektita.

Kindlustusobjekti kasutusotstarbe muutumine ja sellega kaasnev võimalik ehitustegevus

kindlustusperioodi jooksul võib oluliselt tõsta kindlustusriski. Riigikohus on 27. oktoobri 2000. a

otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-113-00 rõhutanud, et kindlustusobjekti täpne määratlemine

kindlustuslepingu sõlmimise ajal ning määratlusest kinnipidamine kindlustuslepingu täitmise ajal on

olulise tähtsusega.

III. Vastus kassatsioonkaebusele

Hageja vaidles kassatsioonkaebusele vastu. Kindlustati tegutsev puidutööstus. Kindlustuslepingu

sõlmimise ajaks olid puidutööstuse seadmed tehnoloogia kohaselt paigaldatud. Kostja ei ole

tõendanud, et kindlustuslepingu kehtivuse ajal oleks kindlustusobjektil toimunud puidutööstuse

tehnoloogiline ümberseadistamine. Kindlustusobjekti kasutusotstarbe muutumine kindlustuslepingu

kehtivuse ajal võib oluliselt tõsta riskiastet. Kostjale oli kindlustuslepingu sõlmimisel teada, et

kindlustusobjekti näol on tegemist puidutööstusega ning puidutööstuse riskiastmest lähtudes oligi

kindlustusleping sõlmitud.

Hageja soovis vastuses kassatsioonkaebusele ringkonnakohtu otsuse tühistamist kindlustushüvitise

vähendamise osas ning soovib, et tema hagi rahuldatakse täies ulatuses.

IV. Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon

Kolleegiumi istungil jäid hageja ja kostja esindajad esitatud seisukohtade juurde.

Kolleegium leidis, et apellatsioonikohtu otsus tuleb tühistada TsMS § 363 p 2 alusel protsessiõiguse

normi olulise rikkumise tõttu.

Ringkonnakohus rikkus TsMS § 95 lg 1, mille kohaselt kohus hindab seadusest juhindudes kõiki

tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt. Ringkonnakohus on teinud järelduse, et

kindlustusobjektil ei tehtud ehitustöid planeerimis- ja ehitusseaduse § 39 p 3 ja 4 tähenduses, andmata

hinnangut OÜ Entopt esitatud kindlustusobjektil tehtud ehitustööde 22. jaanuari 1999. a loetelule.

PES § 39 p-de 3 ja 4 kohaselt loetakse ehitamiseks ehitise konstruktsioonide, ruumijaotuse või

välisilme konstruktsioonilist muutmist ning tehnoloogilise ümberseadistamisega seotud ehitus- ja

paigaldustöid. Kohtuotsuses ei ole antud hinnangut Paikuse Vallavalitsuse projekteerimistingimustele

nr 33 8. jaanuarist 1999. a. Kostja vaidlustas nimetatud tõendite hindamise apellatsioonkaebuses.

TsMS § 330 lg-st 6 tulenevalt peab ringkonnakohus vastama apellatsioonkaebuse põhjendustele.

TsMS § 342 lg 1 p-st 7 tulenevalt saab ringkonnakohtu otsuse muutmise või tühistamise nõue

väljenduda üksnes kassatsioonkaebuses, mille alusel ja piires Riigikohus ringkonnakohtu otsuse

õigsust on pädev kontrollima (TsMS § 353 lg 1). Hageja kassatsioonkaebust esitanud ei ole, seepärast

ei saa arvesse võtta ka tema kassatsioonkaebuse vastuses väljendatud soovi kohtuotsuse tühistamiseks

kindlustushüvitise vähendamise ja hagi täieliku rahuldamise osas.

Juhindudes TsMS § 362 p 2, kolleegium

o t s u s t a s:

Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 27. oktoobri 2000. a otsus ja saata asi

uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.

Kassatsioonkaebus rahuldada.

Tagastada advokaadibüroole Pohla & Hallmägi 27. novembril 2000. a tasutud kautsjon 5305

(viis tuhat kolmsada viis) krooni.

J. Odar, J. Luik, L. Laarmaa