3-2-1-19-01 · Riigikohus

3-2-1-19-01

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 8. märtsil 2001. a

OÜ REK hagi OÜ Ranna Elamu vastu 186 213 krooni saamiseks.

Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja L. Laarmaa, liikmed J. Luik ja T. Vernik, vaatas

läbi kirjalikus menetluses 5. veebruaril 2001. a OÜ REK kassatsioonkaebuse alusel Tallinna

Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 26. septembri 2000. a otsuse tsiviilasjas nr II-2/847/2000.

I. Asjaolud ja varasem menetluse käik

Pärnu Maakohtu 20. aprilli 2000. a otsusega mõisteti OÜ-lt Ranna Elamu OÜ REK kasuks välja 186

213 krooni.

Otsuse kohaselt on OÜ Ranna Elamu (endine ME Ranna) ME Mere, kelle õiguseellaseks oli

Elamujaoskond Mere, õigusjärglane. 25. jaanuaril 1991. a sõlmitud tööettevõtulepingu järgi kohustus

AS REK (OÜ REK) remontima aastatel 1991-1994 Elamujaoskond Mere esitatavas nimekirjas

märgitud elamuid. Elamujaoskonna 26. detsembri 1992. a tellimuse alusel tehtud remonttööde

maksumus on 229 330 krooni. Sellest 50 % tasus Pärnu Elamuamet vastavalt AS REK, ME Mere ja

ME Kesklinn 28. märtsi 1994. a kokkuleppele. 7. aprillil 1994. a sõlmitud lepinguga kohustus ME

Mere tasuma AS-le REK ülejäänud 50 % 229 330 kroonist. ME Ranna tasus 3. aprillil 1995. a AS-le

REK 21 787 krooni. Kohus leidis, et kostja on kohustatud tehtud töö eest hagejale tasuma ning

mõistis kostjalt välja 92 878 krooni (114 665 - 21 787).

Sauna ehituskulutuste 17 500 krooni ja hinnatõusust tuleneva kahju 55 967 krooni väljamõistmist

põhjendas kohus ME Ranna nõusolekuga nimetatud summad tasuda. Tehtud tööde maksumuselt 110

378 (92 878 + 17 500) mõistis kohus kostjalt välja käibemaksu 19 868 (110 378 x 18%) krooni.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

Tallinna Ringkonnakohtu 26. septembri 2000. a otsusega maakohtu otsus tühistati ning uue otsusega

jäeti hagi rahuldamata.

Otsuse kohaselt 2. veebruaril 1994. a AS REK koostatud aktist nähtuvalt on Pärnu linna elamutes

aastatel 1991-1993 tehtud remonttööde eest Elamujaoskonnal Mere maksmata 229 330 krooni. Sama

summa on märgitud ME-le Mere 11. märtsil 1994. a esitatud pretensioonis. 28. märtsil 1994. a

sõlmitud kokkuleppe kohaselt kohustus Pärnu Elamuamet tasuma tegelikult tehtud remonttööde eest

AS-le REK 50% nõutud summast, AS REK kohustus aga loobuma kõigist rahalistest nõuetest ME

Mere ja Pärnu Elamuameti vastu. Kuna elamuamet täitis 25. jaanuari 1991. a tööettevõtulepingust

tuleneva kohustuse, ei saa hageja enam OÜ Ranna Elamu vastu samal lepingul põhinevaid nõudeid

esitada, sest TsK § 233 lg 1 kohaselt lõpetab nõuetekohane täitmine kohustise. Kuivõrd 25. jaanuari

1991. a lepingul põhinev kohustis oli lõppenud, ei saanud 7. aprilli 1994. a kokkuleppest tekkida

iseseisvat kohustist.

Sauna ehituskulutuste 17 500 krooni rahuldamata jätmisel tugines kohus AS REK ja Elamujaoskonna

Mere 4. märtsi 1993. a lepingu p-le 8, mille kohaselt AS REK sauna ehituskulutused

kompenseeritakse sauna kasutamise arvelt. Sisuliselt oli tegemist ühise tegutsemise lepinguga. TsK

§ 441 lg 1 kohaselt määratakse ühise tegutsemise lepinguga ettenähtud kulutuste katmise kord

kindlaks lepinguga. Kuna 17 500 krooni nõue rahuldamisele ei kuulu, tuleb rahuldamata jätta ka

sellest tulenev leppetrahvi 55 967 krooni nõue.

II. Kassatsioonkaebus ja põhjendused

Kassatsioonkaebuses palus hageja ringkonnakohtu otsuse tühistada.

Ringkonnakohus rikkus TsMS §-de 227 lg 1, 95 lg 1 ja 330 lg 4 nõudeid, kui ei põhjendanud, miks ta

kohustise puudumise tuvastamisel arvestab ainult 28. märtsi 1994. a kokkuleppega, jättes

tähelepanuta need tõendid, milliste alusel maakohus tuvastas kohustise olemasolu. Leides, et

28. märtsi 1994. a kokkuleppe alusel nõutud summast 50% tasumine lõpetas kohustise nõuetekohase

täitmisega, kohaldas ringkonnakohus TsK § 233 lg 1 ebaõigesti. Kuna elamuamet täitis vaid 50 %

kohustusest, ei saa rääkida selle nõuetekohasest täitmisest. Ülejäänud kohustuse täitmises saavutasid

AS REK ja ME Mere kokkulepe 7. aprillil 1994. a.

4. märtsi 1993. a leping ei ole ühise tegutsemise leping TsK § 438 mõttes. Kuna lepingu alusel sauna

kasutamine ei ole tõendatud, on OÜ-l REK õigus sauna ehitustööde eest tasu nõuda.

Hageja ei ole nõudnud 55 967 krooni leppetrahvina. Hageja väitis, et nimetatud summa on AS REK

kahju, mille tasumise kohustus on õiendites fikseeritud. See summa ei ole seotud mitte ainult sauna

ehitamise, vaid ka teiste tööde eest tasumata jätmisega.

III. Vastus kassatsioonkaebusele

Vastuses kassatsioonkaebusele pidas kostja ringkonnakohtu otsust seaduslikuks ja põhjendatuks.

IV. Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon

Kolleegium leidis, et kassatsioonkaebuse väited ei anna alust ringkonnakohtu lõppjärelduses õige

otsuse tühistamiseks.

Hageja nõuded rajanesid 25. jaanuari 1991. a elamute remontimise ja 4. märtsi 1993. a sauna

ehituskulutuste kompenseerimise ja kasutamise lepingul. Ringkonnakohus ei rikkunud

protsessiõiguse norme, kui ta 25. jaanuari 1991. a lepingul põhineva nõude rahuldamata jätmisel

tugines 28. märtsi 1994. a kokkuleppele, jättes teised tõendid tähelepanuta. 28. märtsi 1994. a

kokkuleppe alusel luges ringkonnakohus tuvastatuks, et vastavalt tegelikult teostatud remonttöödele

kohustus Pärnu Elamuamet hagejale tasuma 50% ME-lt Mere nõutavast summast, hageja aga

kohustus loobuma hagist ja muudest rahalistest nõuetest ME Mere vastu. Kuna kokkulepitud summa

on hagejale tasutud - TsK 233 lg-st 1 tulenevalt nõuetekohane täitmine lõpetab kohustise - ei pidanud

ringkonnakohus hindama teisi tõendeid, millele hageja 92 878 krooni nõudes tugines.

4. märtsi 1993. a kokkulepe ei ole käsitatav ühise tegutsemise lepinguna. TsK § 438 lg-st 1 tulenevalt

on ühise tegutsemise lepingu määratlev tunnus poolte ühine tegutsemine ühise majandusliku

eesmärgi saavutamiseks. Kohtuotsuse kohaselt olid kokkuleppe sõlmimise ajaks sauna ehitustööd

lõpetatud, pooled leppisid aga kokku kompenseerida hagejale sauna ehitamiseks tehtud kulutused

sauna kasutamise arvelt. Kuna ei ole tuvastatud, et kostja keeldus hagejale sauna ehituskulutusi selle

kasutamise võimaldamisega hüvitamast, puudus kohtul 17 500 krooni nõude rahuldamiseks alus.

Kuigi ringkonnakohus on ekslikult 55 967 krooni nõuet pidanud 17 500 krooni nõudest tulenevaks

leppetrahviks - hageja nõudis 55 967 krooni hinnatõusust tuleneva kahjuna, mis tema väitel tekkis

25. jaanuari 1991. a tööettevõtulepingu alusel tehtud tööde eest saadaolevast tasust 50%

mittetasumisega - on põhinõude rahuldamata jätmisel alusetu ka sellele rajatud 55 967 krooni nõue.

Juhindudes TsMS § 362 p-st 1, kolleegium

o t s u s t a s:

Jätta Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 26. septembri 2000. a otsus muutmata ja

kassatsioonkaebus rahuldamata.

L. Laarmaa, J. Luik, T. Vernik