3-1-3-4-01 · Riigikohus

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 7. märtsil 2001. a. 3-1-3-4-01 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Peeter Vaher ning liikmed Eerik Kergandberg ja Jüri Ilvest vaatas 6. märtsil 2001. a toimunud kohtuistungil kohtuvigade parandamise korras läbi kriminaalasja V.N. süüdistuses KrK § 140 lg 2 p 4 järgi. Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa V.N. kaitsja vandeadvokaat Aino-Eevi Lukas ja riigiprokurör Marge Püss. Asjaolud ja menetluse käik 1. V.N. tunnistati Tallinna Linnakohtu 27. septembri 1999. a otsusega KrK § 140 lg 2 p 4 järgi süüdi selles, et ta 20. aprillil 1999. a Tallinnas A tänavas tungis J.G-le kuuluvasse sõiduautosse Mazda, millest varastas autoraadio "Pioner", väärtusega 3000 krooni ning põgenes sündmuskohalt. Teda karistati vabadusekaotusega üheks aastaks ja kuueks kuuks. KrK § 47 alusel vabastati ta kaheaastase katseajaga tingimuslikult karistuse kandmisest ja määrati kriminaalhooldaja Anne Pariku järelevalve alla. 2. Harju Maakohtu kriminaalhooldusosakonna juhataja 12. jaanuari 2000. a erakorralise ettekande kohaselt ei täitnud V.N. talle KrK § 471 alusel pandud kohustusi ja tema asukoht oli teadmata. Sellest tulenevalt kuulutati V.N. Harju Maakohtu 18. jaanuari 2000. a määrusega tagaotsitavaks ja määrus saadeti täitmiseks Harju Politseiprefektuuri. 3. Kriminaalhooldaja võttis 8. novembril 2000. a V.N. emalt Z.N-lt seletuse, milles viimane väitis, et tema poeg oli 1998. a septembris toimunud autoavarii tagajärjel halvatud ning viibis alates jaanuarist 1999. a kuni surmani s.o 15. augustini 1999. a X Haiglas. Neid väiteid kinnitavad ka X Haigla teatis 30. oktoobrist 2000. a ja V.N. surmatunnistus. Menetlus Riigikohtus 4. Arvestades eelkirjeldatut esitas Riigiprokuratuuri osakonda juhtiv riigiprokurör Alar Kirs Riigikohtule avalduse kohtuvea parandamiseks, taotledes Tallinna Linnakohtu 27. septembri 1999. a otsuse tühistamist ja kriminaalasja saatmist uueks arutamiseks. Kohtuvea parandamise avalduses märgitakse, et kuna V.N. viibis talle süüks arvatud kuriteo toimepanemise ajal tegelikult halvatuna X Haiglas ja oli linnakohtu nimetatud otsuse tegemise ajal juba surnud, siis on kohtueelne uurimine ja kohtulik arutamine läbi viidud tuvastamata isiku suhtes, kes on kriminaalmenetluses esinenud V.N-na. Vale nime all esinenud isikule süüdistuse esitamisega ja tema süüdimõistmisega on rikutud KrMK § 124 lg 2 ja § 263 lg 1 p 2 nõudeid ning see on käsitatav kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumisena AKKS § 39 lg 4 mõttes. Kohtuvea parandamise avalduse esitamiseks ettenähtud tähtaja möödalaskmist põhjendab prokurör sellega, et vastav teave jõudis prokuratuuri alles pärast kohtuotsuse jõustumisest üheaastase tähtaja möödumist. Prokurör leiab, et antud juhul ei saa siiski prevaleerida mitte menetlusõiguslikud tähtajad vaid lähtuda tuleb vajadusest heastada postuumselt V.N. põhiõiguste rikkumised. 5. Riigikohtu istungil esitatud seletuses toetasid nii prokurör kui ka V.N. kaitsja kohtuvea parandamise avalduses sisalduvat taotlust. 6. Riigikohtu kriminaalkolleegium, olles tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosaliste seletused, leiab et avaldus on põhjendatud ja see tuleb rahuldada. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 63 p-st 2, § 64 p-st 1, § 65 lg-st 1 ja §-st 779, o t s u s t a s : 1. Tühistada Tallinna Linnakohtu 27. septembri 1999. a otsus V.N. süüditunnistamises KrK § 140 lg 2 p 4 järgi. 2. Saata kriminaalasi uueks kohtulikuks menetlemiseks Tallinna Linnakohtule alates kohtu alla andmise staadiumist. 3. Kohtuvea parandamise avaldus rahuldada. Kohtuotsus jõustub 7. märtsil 2001. a , on lõplik ega ole edasi kaevatav. Eesistuja Peeter Vaher Liikmed Jüri Ilvest, Eerik Kergandberg

3-1-3-4-01 · Riigikohus: märtsil 2001. a. 3-1-3-4-01 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Peeter Vaher ning liikmed Eerik Kergandberg ja Jüri Ilvest vaatas 6. märtsil 2001. a toimunud kohtuistungil kohtuvigade parandamise korras läbi kriminaalasja V.N. süüdistuses KrK § 140 lg 2 p 4 järgi. Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa V.N. kaitsja vandeadvokaat Aino-Eevi Lukas ja riigiprokurör Marge Püss. Asjaolud ja menetluse käik 1. V.N. tunnistati Tallinna Linnakohtu 27. septembri 1999. a otsusega KrK § 140 lg 2 p 4 järgi süüdi selles, et ta 20. aprillil 1999. a Tallinnas A tänavas tungis J.G-le kuuluvasse sõiduautosse Mazda, millest varastas autoraadio "Pioner", väärtusega 3000 krooni ning põgenes sündmuskohalt. Teda karistati vabadusekaotusega üheks aastaks ja kuueks kuuks. KrK § 47 alusel vabastati ta kaheaastase katseajaga tingimuslikult karistuse kandmisest ja määrati kriminaalhooldaja Anne Pariku järelevalve alla. 2. Harju Maakohtu kriminaalhooldusosakonna juhataja 12. jaanuari 2000. a erakorralise ettekande kohaselt ei täitnud V.N. talle KrK § 471 alusel pandud kohustusi ja tema asukoht oli teadmata. Sellest tulenevalt kuulutati V.N. Harju Maakohtu 18. jaanuari 2000. a määrusega tagaotsitavaks ja määrus saadeti täitmiseks Harju Politseiprefektuuri. 3. Kriminaalhooldaja võttis 8. novembril 2000. a V.N. emalt Z.N-lt seletuse, milles viimane väitis, et tema poeg oli 1998. a septembris toimunud autoavarii tagajärjel halvatud ning viibis alates jaanuarist 1999. a kuni surmani s.o 15. augustini 1999. a X Haiglas. Neid väiteid kinnitavad ka X Haigla teatis 30. oktoobrist 2000. a ja V.N. surmatunnistus. Menetlus Riigikohtus 4. Arvestades eelkirjeldatut esitas Riigiprokuratuuri osakonda juhtiv riigiprokurör Alar Kirs Riigikohtule avalduse kohtuvea parandamiseks, taotledes Tallinna Linnakohtu 27. septembri 1999. a otsuse tühistamist ja kriminaalasja saatmist uueks arutamiseks. Kohtuvea parandamise avalduses märgitakse, et kuna V.N. viibis talle süüks arvatud kuriteo toimepanemise ajal tegelikult halvatuna X Haiglas ja oli linnakohtu nimetatud otsuse tegemise ajal juba surnud, siis on kohtueelne uurimine ja kohtulik arutamine läbi viidud tuvastamata isiku suhtes, kes on kriminaalmenetluses esinenud V.N-na. Vale nime all esinenud isikule süüdistuse esitamisega ja tema süüdimõistmisega on rikutud KrMK § 124 lg 2 ja § 263 lg 1 p 2 nõudeid ning see on käsitatav kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumisena AKKS § 39 lg 4 mõttes. Kohtuvea parandamise avalduse esitamiseks ettenähtud tähtaja möödalaskmist põhjendab prokurör sellega, et vastav teave jõudis prokuratuuri alles pärast kohtuotsuse jõustumisest üheaastase tähtaja möödumist. Prokurör leiab, et antud juhul ei saa siiski prevaleerida mitte menetlusõiguslikud tähtajad vaid lähtuda tuleb vajadusest heastada postuumselt V.N. põhiõiguste rikkumised. 5. Riigikohtu istungil esitatud seletuses toetasid nii prokurör kui ka V.N. kaitsja kohtuvea parandamise avalduses sisalduvat taotlust. 6. Riigikohtu kriminaalkolleegium, olles tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosaliste seletused, leiab et avaldus on põhjendatud ja see tuleb rahuldada. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 63 p-st 2, § 64 p-st 1, § 65 lg-st 1 ja §-st 779, o t s u s t a s : 1. Tühistada Tallinna Linnakohtu 27. septembri 1999. a otsus V.N. süüditunnistamises KrK § 140 lg 2 p 4 järgi. 2. Saata kriminaalasi uueks kohtulikuks menetlemiseks Tallinna Linnakohtule alates kohtu alla andmise staadiumist. 3. Kohtuvea parandamise avaldus rahuldada. Kohtuotsus jõustub 7. märtsil 2001. a , on lõplik ega ole edasi kaevatav. Eesistuja Peeter Vaher Liikmed Jüri Ilvest, Eerik Kergandberg