3-2-1-13-01 · Riigikohus
Legislator summary
AI generatedLääne-Viru Maakohtu 16. märtsi 1998. a otsusega lahutati Mare ja Vambola Arose 11. augustil Lääne-Viru Maakohtu 19. jaanuari 2000. a otsuse kohaselt jagati poolte ühisvarast see osa, mille
Legislator headnote
AI generated3-2-1-13-01 · Riigikohus: Lääne-Viru Maakohtu 16. märtsi 1998. a otsusega lahutati Mare ja Vambola Arose 11. augustil Lääne-Viru Maakohtu 19. jaanuari 2000. a otsuse kohaselt jagati poolte ühisvarast see osa, mille
Full text
3-2-1-13-01
K O H T U O T S U S
Eesti Vabariigi nimel
Tartus 7. märtsil 2001. a
Mare Aros"e hagi Vambola Aros"e vastu abielu lahutamiseks ja ühisvara jagamiseks.
Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja T. Vernik, liikmed L. Laarmaa ja J. Luik, vaatas
läbi avalikul kohtuistungil 29. jaanuaril 2001. a Mare Aros"e ja Vambola Aros"e kassatsioonkaebuste
alusel Viru Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 4. septembri 2000. a otsuse tsiviilasjas nr II-2-148/00.
Istungist võtsid osa M. Aros ja tema esindaja vandeadvokaat K. Namm ning V. Aros.
I. Asjaolud ja varasem menetluse käik
Lääne-Viru Maakohtu 16. märtsi 1998. a otsusega lahutati Mare ja Vambola Arose 11. augustil
1973. a. registreeritud abielu.
Lääne-Viru Maakohtu 19. jaanuari 2000. a otsuse kohaselt jagati poolte ühisvarast see osa, mille
väärtus jagamise aja hindades on tõendatud. V. Aroselt mõisteti enamsaadud vara arvelt M. Arose
kasuks välja 2074 krooni. Elamu Rakveres Saueaugu 1A, korterid Rakveres Jaama 19-3 ja Kungla 7-
8 jäeti poolte kaasomandisse.
Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
Viru Ringkonnakohtu 4. septembri 2000. a otsusega maakohtu otsus tühistati.
Uue otsusega jäeti kostja omandisse elamu, mille arvelt mõisteti temalt hageja kasuks välja 140 000
krooni. Kostjat kohustati nimetatud summa tasuma hagejale hiljemalt 31. detsembriks 2000. a.
Tähtpäevaks hüvitise mittetasumisel jätta elamu hageja omandisse, kes peab sel juhul sama summa
tasuma kostjale hiljemalt 25. aprilliks 2001. a. Kostjale jäeti elamus asuv kodune vara, korter Jaama
19-3 ja selles asuv kodune vara ning tema hoiukontol Hansapangas 5. oktoobril 1996. a olnud raha
100 253 krooni. Kostjalt mõisteti enamsaadud vara arvelt hageja kasuks välja 39 420 krooni 77 senti.
Hageja omandisse jäeti korter Kungla 7-8, selles korteris ja Karja tänava korteris olev kodune vara,
AS Virulane aktsiad ning tema hoiukontol Ühispangas olev raha 4541 krooni. Kohtukulud jäeti
poolte endi kanda.
Otsuse põhjenduste kohaselt soovisid pooled, kelle abielusuhted lõppesid 6. oktoobril 1996. a,
ühisvara jagada asjadena. Maakohus jagas ebaõigesti poolte elamu ja korterid kaasomandi osadena.
Ringkonnakohus asus seisukohale, et elamu tuleb jätta kostjale. Eksperthinnangu ja poolte seletuste
kohaselt on elamu väärtusega 280 000 krooni ehitatud ühele perele. Poolte seletuste kohaselt on
elamu kostja, korter Kungla 7-8 hageja ja korter Jaama 19-3 poolte täisealise tütre kasutuses.
Maakohus jättis alusetult osa ühisvarast jagamata. Seda osa varast on võimalik jagada, kuna asjas on
piisavalt tõendeid selle vara väärtuse kohta. Ühisvara koosseisu ja vara väärtuse määramisel lähtus
ringkonnakohus kostja esitatud vara nimekirjast, kuna ringkonnakohtu istungil pooled sellega
nõustusid.
Ringkonnakohus leidis, et ühisvaraks on enne abielusuhete lõppemist kostja hoiukontol 5. oktoobril
1996. a olnud 100 253 krooni. Ühisvaraks ei ole 48 000 krooni, mille kostja enne abielusuhete
lõppemist pangast välja võttis, kuna ei ole tõendatud, et see raha oli kostjal olemas 6. oktoobril
1996. a.
II. Hageja kassatsioonkaebus ja põhjendused
Kassatsioonkaebuses palus hageja M. Aros ringkonnakohtu otsuse osaliselt tühistada ning uue
otsusega jagada ühisvara kaebuses näidatud viisil ning mõista kostjalt välja kohtukulud.
Ebaõige on Saueaugu 1A elamu jätmine kostjale. Kohus ei ole arvestanud, et poolte kaks alaealist last
jäid hageja kasvatada. Põhjendamatult ei arvanud kohus ühisvara hulka 48 000 krooni, mille kostja
9. juulil 1996. a Hansapangast välja võttis ja mis oli kostjal 6. oktoobril 1996. a alles. Kostja ei ole
tõendanud selle raha kulutamist perekonna huvides. Kohus jättis hindamata hageja taotluse arvata
ühisvara hulka 30 000 krooni, mille kostja sai AS ST aktsiate müügist 6. augustil 1996. a. Koduse
vara väärtuse määramisel lähtus kohus ebaõigesti vaid kostja arvamusest. Hageja nõustus kostja
näidatud hindadega ainult selle vara osas, mille väärtus ei ole tõendatud spetsialisti arvamusega.
Kohus oleks pidanud kostjalt TsMS § 60 alusel välja mõistmata hageja kohtukulud 25 779 krooni,
kuna hageja apellatsioonkaebus rahuldati ja ühisvara jagati.
III. Kostja vastus hageja kassatsioonkaebusele
Kostja palus jätta hageja kaebuse rahuldamata.
IV. Kostja kassatsioonkaebus ja põhjendused
Kassatsioonkaebuses palus kostja ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks
samale või teisele ringkonnakohtule.
Ringkonnakohus kohaldas vääralt perekonnaseaduse sätteid ning otsus ei vasta TsMS §-de 227 lg 1,
228, 231 lg 4 ja 330 lg 4 nõuetele.
Ringkonnakohus ei ole otsuses märkinud, millisele seadusele tugineb järeldus, et maakohtu otsusega
korterite ja elamu jätmine poolte kaasomandisse oli ebaõige. PkS § 19 lg 3 kohaselt määratakse
abikaasade ühisvara jagamisel kummalegi abikaasale jääv vara kaasomandi osadena, asjadena ning
varaliste õiguste ja kohustustena.
Ringkonnakohus leidis ebaõigesti, et ühisvara koosseisu kuulub kostja hoiukontol 6. oktoobri 1996. a
seisuga olnud raha. Ühisvara jagamisel saab aluseks võtta üksnes kontojäägi ühisvara jagamise
seisuga, mis 10. detsembril 1999. a oli 184 krooni. Ringkonnakohus ei põhjendanud, miks ta ei
nõustu kostja väitega, et ühisvarasse tuleb arvata ka Kungla 7-8 korteri sisustus.
Saueaugu 1A elamu tingimusliku jagamise osas on otsus mittetäidetav. Seetõttu võib elamu jääda
jagamata.
V. Hageja vastus kostja kassatsioonkaebusele
Hageja leidis, et kostja kaebuse rahuldamiseks puudub alus.
VI. Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon
Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 363 p 2 alusel protsessiõiguse normi olulise
rikkumise tõttu osaliselt tühistada.
Seadusel ei põhine elamu jätmine hageja omandiks juhul, kui kostja ei tasu 31. detsembriks 2000. a
M. Arosele 140 000 krooni. AÕS § 68 lg-st 3 tulenevalt tekib omand ainult seaduses sätestatud
juhtudel. Seadus aga ei sätesta, et hüvitise tasumata jätmisel läheb kohustatud isikult omandiõigus
varale, mille arvelt hüvitis välja mõisteti, üle isikule, kelle kasuks see välja mõisteti. Seega on otsus
õige osas, millega tunnistati kostja omandiõigust elamule ja mõisteti selle arvelt välja hüvitis 140 000
krooni hageja kasuks ning ebaõige osas, mille kohaselt saab elamu omanikuks hageja, kui kostja jätab
140 000 krooni tähtpäevaks tasumata.
Õige on kostja kassatsioonkaebuse väide, et ühisvara kindlaksmääramisel on kohtul jäänud
tähelepanuta kostja esitatud vara jagamise ettepanekus numbriga 11 tähistatud Kungla 7-8 korteri
sisustus. Samuti nähtub 24. augustil 1998. a Lääne-Viru Maakohtule esitatud hageja ühisvara
nimekirjast, et osa nimetatud korteris asuvast varast on jäänud jagamata. Selles osas ei vasta otsus
TsMS § 227 lg-le 1, mille kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. Kuna jagamata
vara jagamisel võib muutuda PkS § 19 lg 4 alusel väljamõistetav hüvitis, tuleb kohtuotsus tühistada
kostjalt 39 420 krooni 77 sendi väljamõistmises.
Põhjendamatud on hageja kassatsioonkaebuse väited, et kohus lähtus ühisvara jagamisel alusetult
kostja esitatud vara nimekirjast, ei arvestanud ühisvarasse 30 000 krooni, mille kostja sai AS ST
aktsiate müügist ja 48 000 krooni, mille kostja võttis välja küll enne abieluliste suhete lõppemist, kuid
ei ole tõendanud, et see raha kulutati perekonna huvides ning jättis elamu põhjendamatult kostjale.
Kolleegium leidis, et kohus võis ühisvara jagamisel aluseks võtta kostja esitatud vara nimekirjas
märgitud vara ja hinnad, kuna ringkonnakohtu 22. augusti 2000. a kohtuistungi protokolli kohaselt on
hageja sellega nõustunud. TsMS § 91 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid,
millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kuna pooltel ei olnud vaidlust selles, et kostja sai
aktsiate müügist 30 000 krooni ja võttis pangast välja 40 000 krooni enne abielusuhete lõppemist,
saanuks kohus nimetatud summad arvata ühisvarasse, kui hageja tõendanuks, et selle raha kulutas
kostja üksnes enda huvides või et see raha oli kostjal pärast abielusuhete lõppemist alles. Seadusest ei
tulene, et kohus peab ühisvara jagama selliselt nagu soovib abikaasa, kelle juurde jäävad poolte
alaealised lapsed. Elamu jätmisel kostjale arvestas kohus pärast abielusuhete lõppemist kujunenud
olukorda: elamu on ehitatud ühele perele, kasutab seda kostja, hageja kasutuses on korter Kungla 7-8.
Ringkonnakohus võis jätta poolte kohtukulud nende endi kanda. Poolte ühisvara jagati, kuid mitte
sellisel viisil, nagu seda soovis hageja - kohus rahuldas hagi osaliselt. TsMS § 60 lg 1 lubab kohtul
hagi osalisel rahuldamisel jätta kummagi poole kohtukulud tema enda kanda.
Õige ei ole kostja kassatsioonkaebuse väide, et elamu ja korterid pidanuks kohus jagama kaasomandi
osadena. Elamu ja korterite jagamisel on kohus seadust õigesti kohaldanud. PkS § 19 lg 3, mille
kohaselt määratakse abikaasade ühisvara jagamisel kummalegi abikaasale jääv vara kaasomandi
osana, asjadena ning varaliste õiguste ja kohustustena, lubab vara jagada asjadena. Samuti on ebaõige
kostja kaebuse väide, et kohus pidanuks arvestama tema hoiuse ühisvarasse selle jagamise aja
seisuga. PkS § 18 lg 2 kohaselt määratakse ühisvara kindlaks jagamise aja seisuga, kui ühisvara
jagamise ajal abikaasade abielusuhted ei ole lõppenud. Kui ühisvara jagatakse pärast abielusuhete
lõppemist, määratakse ühisvara kindlaks abielusuhete lõppemise aja seisuga. Kohus jagas ühisvara
22. augustil 2000. a, olles tuvastanud, et poolte abielusuhted lõppesid 6. oktoobril 1996. a. Seega on
kohus õigesti kostja hoiuse ühisvarasse arvanud abielusuhete lõppemise aja seisuga.
Juhindudes TsMS § 362 p-st 2, kolleegium
o t s u s t a s:
Tühistada Viru Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 4. septembri 2000. a otsus elamu Saueaugu
1A omandiõiguse tunnistamise tingimuste osas ning osas, millega Vambola Aroselt mõisteti
Mare Arose kasuks välja 39 420 krooni 77 senti.
Jätta otsus muutmata osas, millega tunnistati Vambola Arose omandiõigust elamule Saueaugu
1A ja mõisteti temalt välja hüvitis 140 000 krooni Mare Arose kasuks.
Jätta muutmata otsus osas, millega jagati muu ühisvara ning jäeti kohtukulud poolte endi
kanda.
Saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule korteris Kungla 7-8 asuva jagamata
jäänud vara jagamiseks.
Kassatsioonkaebused rahuldada osaliselt.
Tagastada Mare Arosele 4. oktoobril 2000. a tasutud kautsjon 5005 (viis tuhat viis) krooni ja
Vambola Arosele 2. oktoobril 2000. a tasutud kautsjon 5974 (viis tuhat üheksasada
seitsekümmend neli) krooni.
L. Laarmaa, J. Luik, T. Vernik