3-2-1-13-01 · Riigikohus

3-2-1-13-01

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 7. märtsil 2001. a

Mare Aros"e hagi Vambola Aros"e vastu abielu lahutamiseks ja ühisvara jagamiseks.

Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja T. Vernik, liikmed L. Laarmaa ja J. Luik, vaatas

läbi avalikul kohtuistungil 29. jaanuaril 2001. a Mare Aros"e ja Vambola Aros"e kassatsioonkaebuste

alusel Viru Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 4. septembri 2000. a otsuse tsiviilasjas nr II-2-148/00.

Istungist võtsid osa M. Aros ja tema esindaja vandeadvokaat K. Namm ning V. Aros.

I. Asjaolud ja varasem menetluse käik

Lääne-Viru Maakohtu 16. märtsi 1998. a otsusega lahutati Mare ja Vambola Arose 11. augustil

1973. a. registreeritud abielu.

Lääne-Viru Maakohtu 19. jaanuari 2000. a otsuse kohaselt jagati poolte ühisvarast see osa, mille

väärtus jagamise aja hindades on tõendatud. V. Aroselt mõisteti enamsaadud vara arvelt M. Arose

kasuks välja 2074 krooni. Elamu Rakveres Saueaugu 1A, korterid Rakveres Jaama 19-3 ja Kungla 7-

8 jäeti poolte kaasomandisse.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

Viru Ringkonnakohtu 4. septembri 2000. a otsusega maakohtu otsus tühistati.

Uue otsusega jäeti kostja omandisse elamu, mille arvelt mõisteti temalt hageja kasuks välja 140 000

krooni. Kostjat kohustati nimetatud summa tasuma hagejale hiljemalt 31. detsembriks 2000. a.

Tähtpäevaks hüvitise mittetasumisel jätta elamu hageja omandisse, kes peab sel juhul sama summa

tasuma kostjale hiljemalt 25. aprilliks 2001. a. Kostjale jäeti elamus asuv kodune vara, korter Jaama

19-3 ja selles asuv kodune vara ning tema hoiukontol Hansapangas 5. oktoobril 1996. a olnud raha

100 253 krooni. Kostjalt mõisteti enamsaadud vara arvelt hageja kasuks välja 39 420 krooni 77 senti.

Hageja omandisse jäeti korter Kungla 7-8, selles korteris ja Karja tänava korteris olev kodune vara,

AS Virulane aktsiad ning tema hoiukontol Ühispangas olev raha 4541 krooni. Kohtukulud jäeti

poolte endi kanda.

Otsuse põhjenduste kohaselt soovisid pooled, kelle abielusuhted lõppesid 6. oktoobril 1996. a,

ühisvara jagada asjadena. Maakohus jagas ebaõigesti poolte elamu ja korterid kaasomandi osadena.

Ringkonnakohus asus seisukohale, et elamu tuleb jätta kostjale. Eksperthinnangu ja poolte seletuste

kohaselt on elamu väärtusega 280 000 krooni ehitatud ühele perele. Poolte seletuste kohaselt on

elamu kostja, korter Kungla 7-8 hageja ja korter Jaama 19-3 poolte täisealise tütre kasutuses.

Maakohus jättis alusetult osa ühisvarast jagamata. Seda osa varast on võimalik jagada, kuna asjas on

piisavalt tõendeid selle vara väärtuse kohta. Ühisvara koosseisu ja vara väärtuse määramisel lähtus

ringkonnakohus kostja esitatud vara nimekirjast, kuna ringkonnakohtu istungil pooled sellega

nõustusid.

Ringkonnakohus leidis, et ühisvaraks on enne abielusuhete lõppemist kostja hoiukontol 5. oktoobril

1996. a olnud 100 253 krooni. Ühisvaraks ei ole 48 000 krooni, mille kostja enne abielusuhete

lõppemist pangast välja võttis, kuna ei ole tõendatud, et see raha oli kostjal olemas 6. oktoobril

1996. a.

II. Hageja kassatsioonkaebus ja põhjendused

Kassatsioonkaebuses palus hageja M. Aros ringkonnakohtu otsuse osaliselt tühistada ning uue

otsusega jagada ühisvara kaebuses näidatud viisil ning mõista kostjalt välja kohtukulud.

Ebaõige on Saueaugu 1A elamu jätmine kostjale. Kohus ei ole arvestanud, et poolte kaks alaealist last

jäid hageja kasvatada. Põhjendamatult ei arvanud kohus ühisvara hulka 48 000 krooni, mille kostja

9. juulil 1996. a Hansapangast välja võttis ja mis oli kostjal 6. oktoobril 1996. a alles. Kostja ei ole

tõendanud selle raha kulutamist perekonna huvides. Kohus jättis hindamata hageja taotluse arvata

ühisvara hulka 30 000 krooni, mille kostja sai AS ST aktsiate müügist 6. augustil 1996. a. Koduse

vara väärtuse määramisel lähtus kohus ebaõigesti vaid kostja arvamusest. Hageja nõustus kostja

näidatud hindadega ainult selle vara osas, mille väärtus ei ole tõendatud spetsialisti arvamusega.

Kohus oleks pidanud kostjalt TsMS § 60 alusel välja mõistmata hageja kohtukulud 25 779 krooni,

kuna hageja apellatsioonkaebus rahuldati ja ühisvara jagati.

III. Kostja vastus hageja kassatsioonkaebusele

Kostja palus jätta hageja kaebuse rahuldamata.

IV. Kostja kassatsioonkaebus ja põhjendused

Kassatsioonkaebuses palus kostja ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks

samale või teisele ringkonnakohtule.

Ringkonnakohus kohaldas vääralt perekonnaseaduse sätteid ning otsus ei vasta TsMS §-de 227 lg 1,

228, 231 lg 4 ja 330 lg 4 nõuetele.

Ringkonnakohus ei ole otsuses märkinud, millisele seadusele tugineb järeldus, et maakohtu otsusega

korterite ja elamu jätmine poolte kaasomandisse oli ebaõige. PkS § 19 lg 3 kohaselt määratakse

abikaasade ühisvara jagamisel kummalegi abikaasale jääv vara kaasomandi osadena, asjadena ning

varaliste õiguste ja kohustustena.

Ringkonnakohus leidis ebaõigesti, et ühisvara koosseisu kuulub kostja hoiukontol 6. oktoobri 1996. a

seisuga olnud raha. Ühisvara jagamisel saab aluseks võtta üksnes kontojäägi ühisvara jagamise

seisuga, mis 10. detsembril 1999. a oli 184 krooni. Ringkonnakohus ei põhjendanud, miks ta ei

nõustu kostja väitega, et ühisvarasse tuleb arvata ka Kungla 7-8 korteri sisustus.

Saueaugu 1A elamu tingimusliku jagamise osas on otsus mittetäidetav. Seetõttu võib elamu jääda

jagamata.

V. Hageja vastus kostja kassatsioonkaebusele

Hageja leidis, et kostja kaebuse rahuldamiseks puudub alus.

VI. Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon

Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 363 p 2 alusel protsessiõiguse normi olulise

rikkumise tõttu osaliselt tühistada.

Seadusel ei põhine elamu jätmine hageja omandiks juhul, kui kostja ei tasu 31. detsembriks 2000. a

M. Arosele 140 000 krooni. AÕS § 68 lg-st 3 tulenevalt tekib omand ainult seaduses sätestatud

juhtudel. Seadus aga ei sätesta, et hüvitise tasumata jätmisel läheb kohustatud isikult omandiõigus

varale, mille arvelt hüvitis välja mõisteti, üle isikule, kelle kasuks see välja mõisteti. Seega on otsus

õige osas, millega tunnistati kostja omandiõigust elamule ja mõisteti selle arvelt välja hüvitis 140 000

krooni hageja kasuks ning ebaõige osas, mille kohaselt saab elamu omanikuks hageja, kui kostja jätab

140 000 krooni tähtpäevaks tasumata.

Õige on kostja kassatsioonkaebuse väide, et ühisvara kindlaksmääramisel on kohtul jäänud

tähelepanuta kostja esitatud vara jagamise ettepanekus numbriga 11 tähistatud Kungla 7-8 korteri

sisustus. Samuti nähtub 24. augustil 1998. a Lääne-Viru Maakohtule esitatud hageja ühisvara

nimekirjast, et osa nimetatud korteris asuvast varast on jäänud jagamata. Selles osas ei vasta otsus

TsMS § 227 lg-le 1, mille kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. Kuna jagamata

vara jagamisel võib muutuda PkS § 19 lg 4 alusel väljamõistetav hüvitis, tuleb kohtuotsus tühistada

kostjalt 39 420 krooni 77 sendi väljamõistmises.

Põhjendamatud on hageja kassatsioonkaebuse väited, et kohus lähtus ühisvara jagamisel alusetult

kostja esitatud vara nimekirjast, ei arvestanud ühisvarasse 30 000 krooni, mille kostja sai AS ST

aktsiate müügist ja 48 000 krooni, mille kostja võttis välja küll enne abieluliste suhete lõppemist, kuid

ei ole tõendanud, et see raha kulutati perekonna huvides ning jättis elamu põhjendamatult kostjale.

Kolleegium leidis, et kohus võis ühisvara jagamisel aluseks võtta kostja esitatud vara nimekirjas

märgitud vara ja hinnad, kuna ringkonnakohtu 22. augusti 2000. a kohtuistungi protokolli kohaselt on

hageja sellega nõustunud. TsMS § 91 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid,

millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kuna pooltel ei olnud vaidlust selles, et kostja sai

aktsiate müügist 30 000 krooni ja võttis pangast välja 40 000 krooni enne abielusuhete lõppemist,

saanuks kohus nimetatud summad arvata ühisvarasse, kui hageja tõendanuks, et selle raha kulutas

kostja üksnes enda huvides või et see raha oli kostjal pärast abielusuhete lõppemist alles. Seadusest ei

tulene, et kohus peab ühisvara jagama selliselt nagu soovib abikaasa, kelle juurde jäävad poolte

alaealised lapsed. Elamu jätmisel kostjale arvestas kohus pärast abielusuhete lõppemist kujunenud

olukorda: elamu on ehitatud ühele perele, kasutab seda kostja, hageja kasutuses on korter Kungla 7-8.

Ringkonnakohus võis jätta poolte kohtukulud nende endi kanda. Poolte ühisvara jagati, kuid mitte

sellisel viisil, nagu seda soovis hageja - kohus rahuldas hagi osaliselt. TsMS § 60 lg 1 lubab kohtul

hagi osalisel rahuldamisel jätta kummagi poole kohtukulud tema enda kanda.

Õige ei ole kostja kassatsioonkaebuse väide, et elamu ja korterid pidanuks kohus jagama kaasomandi

osadena. Elamu ja korterite jagamisel on kohus seadust õigesti kohaldanud. PkS § 19 lg 3, mille

kohaselt määratakse abikaasade ühisvara jagamisel kummalegi abikaasale jääv vara kaasomandi

osana, asjadena ning varaliste õiguste ja kohustustena, lubab vara jagada asjadena. Samuti on ebaõige

kostja kaebuse väide, et kohus pidanuks arvestama tema hoiuse ühisvarasse selle jagamise aja

seisuga. PkS § 18 lg 2 kohaselt määratakse ühisvara kindlaks jagamise aja seisuga, kui ühisvara

jagamise ajal abikaasade abielusuhted ei ole lõppenud. Kui ühisvara jagatakse pärast abielusuhete

lõppemist, määratakse ühisvara kindlaks abielusuhete lõppemise aja seisuga. Kohus jagas ühisvara

22. augustil 2000. a, olles tuvastanud, et poolte abielusuhted lõppesid 6. oktoobril 1996. a. Seega on

kohus õigesti kostja hoiuse ühisvarasse arvanud abielusuhete lõppemise aja seisuga.

Juhindudes TsMS § 362 p-st 2, kolleegium

o t s u s t a s:

Tühistada Viru Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 4. septembri 2000. a otsus elamu Saueaugu

1A omandiõiguse tunnistamise tingimuste osas ning osas, millega Vambola Aroselt mõisteti

Mare Arose kasuks välja 39 420 krooni 77 senti.

Jätta otsus muutmata osas, millega tunnistati Vambola Arose omandiõigust elamule Saueaugu

1A ja mõisteti temalt välja hüvitis 140 000 krooni Mare Arose kasuks.

Jätta muutmata otsus osas, millega jagati muu ühisvara ning jäeti kohtukulud poolte endi

kanda.

Saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule korteris Kungla 7-8 asuva jagamata

jäänud vara jagamiseks.

Kassatsioonkaebused rahuldada osaliselt.

Tagastada Mare Arosele 4. oktoobril 2000. a tasutud kautsjon 5005 (viis tuhat viis) krooni ja

Vambola Arosele 2. oktoobril 2000. a tasutud kautsjon 5974 (viis tuhat üheksasada

seitsekümmend neli) krooni.

L. Laarmaa, J. Luik, T. Vernik