3-3-1-4-01 · Riigikohus

3-3-1-4-01

OTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 6. märtsil 2001

Viia Annuse kassatsioonkaebuse läbivaatamine HKMS § 14 lg. 3 p. 1 kohaldamise asjas

Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Hele-Kai Remmel ja Harri Salmann

vaatas 15. veebruaril 2001 kirjalikus menetluses läbi Viia Annuse kassatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 9. novembri 2000. a. otsuse peale haldusasjas nr. II-3/240/2000.

Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise või kompenseerimise Tallinna linnakomisjoni 11. mai

1998. a. otsusega nr. 9987 loeti omandireformi objektiks Tallinnas Pronksi 6A endisel kinnistul

nr. 578 asunud ehitised ja krunt suurusega 1065 m2. Selle vara suhtes tunnistati õigustatud subjektiks

Erika Bärengrub 2/3 mõttelises osas. E. Bärengrub suri 19. juulil 1992. Tema testamendijärgsele

pärijale Neeme Kulbokile anti 9. juunil 1998 välja pärimisõiguse tunnistus pärandvarale, mis koosneb

nõudeõigusest õigusvastaselt võõrandatud maale koos ehitiste ja rajatistega 2/3 osas, asukohaga

Tallinnas Pronksi t. 6A.

Tallinna Linnavalitsuse 14. augusti 1998. a. korraldusega nr. 4799-k tagastati N. Kulbokile ORAS §-

de 12 lg. 1, 121 lg. 12 ja 161 lg. 1 alusel Tallinnas Pronksi t. 6A (endine kinnistu nr. 578) asuvast

elamust 2/3 mõttelist osa. 12. veebruaril 1999 müüs N. Kulbok selle elamu osa Viia Annusele.

Harju Maavalitsus tegi 8. aprilli 1999. a. kirjaga nr. 1-28/338 Tallinna Linnavalitsusele ettepaneku

tunnistada 14. augusti 1998. a. korraldus nr. 4799-k kehtetuks, sest OÜ Ehitusekspert 27. jaanuari

1999. a. eksperthinnangu põhjal moodustab omandireformi õigustatud subjekti varaline osak vaid

40 % elamust.

Tallinna Linnavalitsuse 8. septembri 1999. a. korralduse nr. 5928-k punktiga 1 jäeti rahuldamata

N. Kulboki taotlus "endisel kinnistul nr. 578, asuva 2/3 mõttelise osa elamu tagastamise kohta, kuna

vara ei ole säilinud endisel individualiseeritaval kujul". Selle korralduse punktiga 2 otsustati alustada

endisel kinnistul nr. 578 asuvate 2/3 mõttelise osa hoonete kompenseerimise menetlust. Sama

korralduse punktiga 3 tunnistati kehtetuks Tallinna Linnavalitsuse 14. augusti 1998. a. korraldus

nr. 4799-k "Pronksi tänav 6A asuva elamu tagastamine". Korralduse preambulas viidatakse

muuhulgas ORAS §-le 12 lg. 3 p. 2 ja lg. 8 p. 2 ning §-le 13 lg. 1.

V. Annus esitas 20. detsembril 1999 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tunnistada

Tallinna Linnavalitsuse 8. septembri 1999. a. korraldus nr. 5928-k täielikult seadusevastaseks.

10. aprillil 2000 muutis kaebuse esitaja oma taotlust ja palus vaidlustatud korraldus tühistada.

Kaebuse kohaselt rikub vaidlustatud korraldus kaebaja kui heauskse omaniku õigust oma vara -

elamu osa - vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Tallinna Hooneregistri poolt 18. oktoobril 1999 välja

antud ehitise omandiõigust tõendaval õiendil on märkus, et 8. septembri 1999. a. korraldusega

nr. 5928-k tunnistati kehtetuks Tallinnna Linnavalitsuse 14. augusti 1998. a. korraldus nr. 4799-k,

millega tagastati Pronksi t. 6A asuvast elamust 2/3 mõttelist osa N. Kulbokile. Sellise märkuse tõttu

õiendil ei olnud kaebuse esitajal võimalik saada pangalt laenu ega kindlustada elamut. Kaebaja leidis,

et vaidlustatud korraldus on seadusevastane ka seetõttu, et Pronksi t. 6A elamu endisel

individualiseeritaval kujul säilimise hindamise ekspertiisi teostamisele ei kaasatud õigustatud subjekti

N. Kulbokit. Sellega rikkus linnavalitsus Vabariigi Valitsuse 25. novembri 1997. a. määrusega nr. 220

kinnitatud Ehitiste endisel individualiseeritaval kujul säilimise hindamise korra ja metoodika punkte

9 ja 10.

Haldusasja läbivaatamisel 10. aprillil 2000 toimuval kohtuistungil esitas V. Annuse esindaja

vandeadvokaat Asko Pohla halduskohtule taotluse kaasata protsessi HKMS § 14 lg. 3 p. 1 alusel

kolmanda isikuna N. Kulbok. Selle taotluse jättis halduskohus protokollilise määrusega rahuldamata.

Tallinna Halduskohtu 17. aprilli 2000. a. otsusega haldusasjas nr. 3-663/2000 jäeti V. Annuse

kaebus rahuldamata. Halduskohus leidis, et V. Annuse õigused elamu osa vallata, kasutada ja

käsutada tulenevad tema ja N. Kulboki vahel sõlmitud ostu-müügi lepingust, mitte aga vaidlustatud

linnavalitsuse korraldusest. Kaebaja ei ole kohtule esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et vaidlustatud

korraldus rikub tema õigusi. Kohus märkis, et juhul kui kaebaja õiguste kitsendamine tuleneb

Tallinna Hooneregistri õiendist, siis on kaebajal õigus vaidlustada hooneregistri toiming. Kohus

leidis, et kaebaja õigusi ei riku ka N. Kulboki väidetav kaasamata jätmine ehitise ekspertiisi

teostamisele ja temale vaidlustatud korralduse alusel vara kompenseerimise menetluse alustamine.

Kuna seadus ei anna isikule õigust vaidlustada haldusakti või toimingut, mis tema õigusi ei riku, siis

ei pea kohus analüüsima kaebaja väiteid, mis puudutavad haldusakti või toimingu seaduslikkust.

V. Annuse esitas selle otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada halduskohtu otsuse ja

saata asi halduskohtule uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonkaebuse kohaselt on ekslik halduskohtu

seisukoht, et kaebaja õiguste ja vabaduste piiramine tuleneb hooneregistri õiendis olevast märkusest.

Apellandi õigusi rikub selle märkuse aluseks olev vaidlustatud linnavalitsuse korraldus. Rikutud on

apellandi Eesti Vabariigi põhiseaduse §-st 32 ja Asjaõigusseaduse § 68 lõikest 1 tulenevat õigust oma

vara vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Apellant leidis, et kohus kaasas põhjendamatult protsessi

kolmandate isikutena Pronksi 6A elamu üürnikud ja jättis kaasamata kolmanda isikuna N. Kulboki,

kelle õiguste ja vabaduste üle vara tagastamisel ju antud juhtumil otsustatakse.

Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 9. novembri 2000. a. otsusega jäeti V. Annuse

apellatsioonkaebus rahuldamata, kuid Tallinna Halduskohtu 17. aprilli 2000. a. otsust muudeti

motiivide osas. Ringkonnakohus leidis, et kuna V. Annus oli enne vaidlustatud korralduse andmist

12. veebruaril 1999 sõlminud N. Kulbokiga maa nõudeõiguse loovutamise lepingu ja Pronksi 6A

asuva elamu 2/3 mõttelise osa ostumüügi- ja pandilepingu, siis võib vaidlustatud korraldus piirata

V. Annuse õigust oma vara vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Kaebuse kohaselt on pangad

keeldunud V. Annusele laenu andmast ja kindlustusfirmad elamut kindlustamast, sest neil on tekkinud

kahtlus, et kohtuvaidluste tulemusena võidakse V. Annuselt ära võtta temale kuuluv 2/3 mõttelist osa

elamust asukohaga Pronksi 6A. Ringkonnakohus leidis, et kaebuse väited ei anna alust vaidlustatud

haldusakti tühistamiseks. Ringkonnakohus märkis, et haldusasja juurde võetud vara tagastamise

toimiku nr. 9720 materjalide kohaselt "teatas OÜ Ehitusekspert 15. detsembri 1998 tähitud kirjaga

Neeme Kulbokile, et OÜ Ehitusekspert viib Tallinna Omandireformiameti tellimisel läbi Tallinnas,

Pronksi 6A paikneva elamu endisel kujul säilivuse määra selgitamise, kuna elamu üürnikel on

tekkinud kahtlus, kas Tallinna Linnavalitsuse 14. augusti 1997 korraldus on tehtud seaduslikel alustel.

Teatises märgiti, et ekspertiis vaatab Pronksi 6A paikneva elamu üle 21. detsembril 1998 algusega

kell 10.00 ning paluti ekspertiisile kohapeal esitada materjale ja infot. Seega teatas ekspert Vabariigi

Valitsuse 25. novembri 1997 määrusega nr 220 kinnitatud "Ehitiste endisel individualiseeritaval kujul

säilimise hindamise korra ja metoodika" punkt 9 kohaselt Neeme Kulbokile vähemalt kolm päeva

ette ehitise kohapealse ülevaatuse aja, teavitas võimalusest osaleda ülevaatusel ning esitada tema

kasutuses olevat teavet ja dokumente". Ringkonnakohus tuvastas, et haldusasja "materjalidest ei

nähtu, et N. Kulbok oleks teatanud OÜ-le Ehitusekspert põhjustest, mis takistavad tal osa võtta

ehitise ülevaatusest ja palunud määrata talle sobivama aja. Seega asjaolu, et N. Kulbok ei võtnud osa

ekspertiisi käigus teostatud ehitise kohapealsest ülevaatusest, ei ole vaidlustatud korralduse

tühistamise aluseks". Ringkonnakohus asus seisukohale, et halduskohus jättis põhjendatult kaasamata

kolmanda isikuna N. Kulboki. Viimane on käesolevas haldusasjas vaidlustatud korralduse

adressaadiks, kes võis ise esitada halduskohtule kaebuse. Ringkonnakohtu otsuses märgitakse, et

nähtuvalt N. Kulboki "esindaja N. Lausmaa taotlusest Tallinna Linnakohtule menetluse peatamiseks

tsiviilasjas nr. 2/3/25-2100/00, on ta kasutanud seda õigust ja esitanud 10. mail 2000 Tallinna

Halduskohtule kaebuse Tallinna Linnavalitsuse 8. septembri 1999 korralduse nr 5928-k peale. Neeme

Kulbok ei ole antud asjas käsitletav kolmanda isikuna HKS § 14 lg 3 p 1 mõttes".

V. Annus esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada

ringkonnakohtu otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Kassaator leiab, et

ringkonnakohus kohaldas vääralt seadust ja rikkus oluliselt kohtumenetluse nõudeid. Kassaator leiab,

et vaidlustatud haldusaktiga rikutakse nii tema kui ka N. Kulboki õigusi. Viimase kaasamata

jätmisega protsessi kolmanda isikuna rikuti jämedalt menetlusnorme. Sel motiivil kuulus halduskohtu

otsus igal juhul tühistamisele. Vaidlustatud korralduses viidatud eksperthinnangu kohaselt on

Pronksi 6A asuvale elamule tehtud küll olulisi parendusi, kuid 1/3 mõttelises osas kuuluks elamu

tagastamisele õigustatud subjektile. Vaidlustatud korralduses on tehtud viited ORAS §-le 12 lg. 3 p. 2

ja lg. 8 p. 2, mis aga antud juhtumil ei kuulu kohaldamisele. Kohaldada tuleks ORAS § 12 lg. 9.

Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsuses nr. 3-2-1-38-96 toodud järelduste kohaselt saab eksperdi poolt

antud arvamus olla tõendiks ainult sellisel juhul, kui ekspert on vannutatud kohtu poolt. Haldusakti

seaduslikkuse kontrollimisel rikkus ringkonnakohus uurimisprintsiipi, kohus peab ise kindlaks

tegema tuvastamiseks vajalikud asjaolud.

Riigikohtu halduskolleegiumi seisukoht

Õige on kasaatori väide, et ringkonnakohus rikkus oluliselt kohtumenetluse norme.

1. HKMS § 14 lg. 1 sätestab, et halduskohtumenetluses on protsessiosalisteks pooled ja kohtu poolt

kaasatud isikud. Kaasatud isikuks on sama paragrahvi lõike 3 punkti 1 järgi kolmas isik, kui asja

arutamisel võidakse otsustada tema seadusega kaitstud õiguste ja vabaduste üle. Protsessiosalise

õigused on sätestatud HKMS §-s 15 lg. 1.

2. Vaidlustatud korraldusega tunnistati kehtetuks Tallinna Linnavalitsuse 14. augusti 1998. a.

korraldus nr. 4799-k, millega tagastati Pronksi 6A asuvast elamust 2/3 osa N. Kulbokile, sest "vara ei

ole säilinud endisel individualiseeritaval kujul". Seega oli kaevatava haldusakti adressaadiks

N. Kulbok. Sellest tulenevalt võidi asja arutamisel otsustada ka tema seadusega kaitstud õiguste ja

vabaduste üle.

Kuna vaidlustatud haldusakti adressaat N. Kulbok oli Tallinnas Pronksi t. 6A asuva elamu endisel

individualiseeritaval kujul säilimise hindamiseks läbiviidud ekspertiisi teostamise ajal selle elamu

omanik, võinuks ta kolmanda isikuna anda haldusasja lahendamisel tähtsust omavate asjaolude kohta

seletusi, esitada asjakohaseid tõendeid ja taotlusi. Tema kaasamine kohtumenetlusse võimaldanuks ka

kaebuse esitajal V. Annusel efektiivsemalt tõendada oma nõuet.

3. Halduskohus otsustab pärast haldusasja menetlusse võtmist eelmenetluses HKMS § 12 lg. 2 p. 4

kohaselt sama seadustiku § 14 lõikes 3 nimetatud isikute kaasamise.

TsMS § 80 lg. 1 sätestab, et iseseisva nõudeta kolmanda isiku võib kohus kaasata protsessist osa

võtma ka poole taotlusel või kohtu algatusel. Sama seadustiku § 81 lg. 3 kohaselt lahendab kohus

kolmanda isiku protsessi kaasamise määrusega ning teatab sellest taotlejale ja poolele. Määruse

peale, millega kohus kolmanda isiku protsessi kaasab või kaasamata jätab või protsessist kõrvaldab,

võib pool TsMS § 81 lg. 5 järgi esitada erikaebuse. HKMS § 25 lg. 3 alusel kohaldatakse otsuse või

määruse tegemisel sama seadustikuga reguleerimata küsimustes tsiviikohtumenetluse sätteid.

Seega jättis halduskohus põhjendamatult ja ebaõigesti 10. aprillil 2000 toimunud kohtuistungil

protokollilise määrusega rahuldamata V. Annuse esindaja taotluse kaasata protsessi HKMS § 14 lg. 3

p. 1 alusel kolmanda isikuna N. Kulboki. Halduskohus oleks pidanud välja selgitama, kas N. Kulbok

toetab kolmanda isikuna V. Annuse kaebust või soovib ta ise esitada vaidlustatud haldusakti peale

kaebust.

4. HKMS § 45 lg. 2 p. 1 kohaselt on ringkonnakohtul õigus kaebuse ja vastuväidete põhjendustest ja

taotlustest olenemata kohtulahend tühistada ja saata asi uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui

kohus otsustas kolmanda isiku õiguste ja kohustuste üle, keda asja arutamisele halduskohtus ei

kaasatud ja kelle kaasamine apellatsioonimenetluses ei võimalda asja kiiremini ja õigemini

lahendada. Ringkonnakohtul on õigus kaasata apellatsioonimenetlusse sama seadustiku § 14 lõikes 3

nimetatud isikuid HKMS § 34 lg. 4 alusel.

Antud juhtumil ei tühistanud Tallinna Ringkonnakohus esimese astme kohtu otsust kohtumenetluse

normide rikkumise tõttu ega kaasanud ka ise N. Kulbokit kolmanda isikuna apellatsioonimenetlusse.

Samas on ringkonnakohtu otsuse põhjendavas osas tuvastatud järgmist: "Seega teatas ekspert

Vabariigi Valitsuse 25. novembri 1997 määrusega nr 220 kinnitatud "Ehitiste endisel

individualiseeritaval kujul säilimise hindamise korra ja metoodika" punkt 9 kohaselt Neeme

Kulbokile vähemalt kolm päeva ette ehitise kohapealse ülevaatuse aja, teavitas võimalusest osaleda

ülevaatusel ning esitada tema kasutuses olevat teavet ja dokumente", samuti et haldusasja

"materjalidest ei nähtu, et N. Kulbok oleks teatanud OÜ-le Ehitusekspert põhjustest, mis takistavad

tal osa võtta ehitise ülevaatusest ja palunud määrata talle sobiva aja. Seega asjaolu, et N. Kulbok ei

võtnud osa ekspertiisi käigus teostatud ehitise kohapealsest ülevaatusest, ei ole vaidlustatud

korralduse tühistamise aluseks".

Ringkonnakohtu otsus on tehtud N. Kulboki ja tema õiguste suhtes. Sellega rikkus ringkonnakohus

HKMS § 45 lg. 2 p. 1.

5. Kui haldusakti adressaate ei kaasataks protsessi kolmanda isikuna juhtudel, kui haldusakti

vaidlustab haldusakti adressaadiks mitteolev isik, siis see võimaldaks vaidlustada kohtus ühte ja sama

haldusakti korduvalt. See pole kooskõlas halduskohtumenetluse üldpõhimõtetega. Nii võib tekkida

olukord, kus ühe ja sama haldusakti seaduslikkuse kontrollimisel tehtud jõustunud kohtulahendid on

oma sisult erinevad ning vastandlikud.

6. Kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud. HKMS § 25 lg. 4 sätestab, et kohtuotsuse

tegemisel hindab kohus tõendeid, tuvastab asja lahendamiseks olulised asjaolud, otsustab, millist

seadust või seaduse alusel antud haldusakti tuleb asjas kohaldada ja kas kaebus või protest tuleb

rahuldada.

Vaidlustatud korraldusega, mille preambulas viidatakse ORAS §-le 12 lg. 3 p. 2 ja lg. 8 p. 2 ning §-le

13 lg. 1, jäeti rahuldamata omandireformi õigustatud subjekti N. Kulboki taotlus Tallinnas Pronksi

t. 6A asuva 2/3 mõttelise osa elamu tagastamise kohta põhjusel, et taotletav vara ei ole säilinud

endisel individualiseeritaval kujul. Samuti tühistati Tallinna Linnavalitsuse 14. augusti 1998. a.

korraldus nr. 4799-k, millega nimetatud vara tagastati õigustatud subjektile N. Kulbokile.

Ringkonnakohus ei ole oma otsuses pööranud tähelepanu haldusakti õiguslikule alusele ja

kontrollinud, kas vaidlustatud haldusakt on kooskõlas seadusega. Ringkonnakohtu otsus on selles

osas motiveerimata ega vasta HKMS § 47 lg. 3 ja TsMS § 330 lg. 4 nõuetele.

7. Kuna ringkonnakohtu otsusest nähtub, et N. Kulboki kaebus Tallinna Linnavalitsuse 8. septembri

1999. a. korralduse nr. 5928-k peale on menetluses Tallinna Halduskohtus, siis peab Riigikohtu

halduskolleegium vajalikuks vaidluse kiiremaks lahendamiseks saata ka käesolev asi uueks

läbivaatamiseks samale halduskohtule eesmärgiga, et kaebused liidetakse ja vaadatakse läbi ühes

menetluses.

Eeltoodu alusel ja juhindudes HKMS §-dest 72 lg. 1 p. 5 ja 90 lg. 2, Riigikohtu halduskolleegium

otsustab:

Rahuldada Viia Annuse kassatsioonkaebus.

Tühistada Tallinna Halduskohtu 17. aprilli 2000. a. otsus haldusasjas nr. 3-663/2000 ja Tallinna

Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 9. novembri 2000. a. otsus haldusasjas nr. II-3/240/2000 ja

saata asi uueks läbivaatamiseks Tallinna Halduskohtule.

Tagastada kautsjon.

Otsus jõustub 6. märtsil 2001 teatavaks tegemisest.

Tõnu Anton, Hele-Kai Remmel, Harri Salmann