3-2-1-43-01 · Riigikohus

3-2-1-43-01

M Ä Ä R U S

Tartus 6. märtsil 2001. a

AS Sampo Eesti Varakindlustus hagi Aleksei Malanovi vastu kahju hüvitamiseks.

Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja J. Odar, liikmed A. Kull ja L. Laarmaa, vaatas läbi

kirjalikus menetluses 26. veebruaril 2001. a AS Sampo Eesti Varakindlustus erikaebuse alusel

Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 29. novembri 2000. a määruse tsiviilasjas nr II-

2/1273/2000.

I. Asjaolud ja varasem menetluse käik

Hagiavalduse kohaselt toimus Tallinnas 9. aprillil 1997. a liiklusõnnetuses, milles A. Malanovi

juhitud sõiduk põrkas kokku teise sõidukiga. Tallinna Politseiprefektuuri 21. aprilli 1997. a otsusega

haldusõigusrikkumise asja tuvastati A. Malanovi süü liiklusõnnetuses. Kannatanu auto remondikulud

hüvitas Kalju Kindlustuse AS, kelle õigused ja kohustused on üle läinud AS-le Sampo Eesti

Varakindlustus. AS Sampo Eesti Varakindlustus palus TsK § 460 ja liikluskindlustuse seaduse (LKS)

§ 38 lg 2 p 5 alusel kostjalt välja mõista sõiduki remondikulud 11 671 krooni ja kahjukäsitluskulud 1

751 krooni. Hageja leidis, et ta on riigilõivuseaduse § 16 lg 1 p 4 alusel riigilõivu tasumisest

vabastatud.

Tallinna Linnakohtu kirjaga kohustati hagejat tasuma kahjukäsitluskuludelt riigilõiv 140 krooni.

Hageja kohtu nõudmist ei täitnud. Tallinna Linnakohtu 29. augusti 2000. a määrusega keelduti

avalduse menetlusse võtmisest ja tagastati see hagejale.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

Tallinna Ringkonnakohtu 29. novembri 2000. a määrusega jäeti linnakohtu määrus muutmata ja

kohustati hagejat esitama linnakohtule 15. detsembriks 2000. a riigilõivu tasumist tõendav dokument.

Määruse põhjenduste kohaselt vabastatakse hageja riigilõivuseaduse § 16 lg 1 p 4 järgi riigilõivu

tasumisest kuriteo või haldusõigusrikkumisega tekitatud varalise kahju hüvitamise hagis. Kostja pani

toime haldusõigusrikkumise. Hageja oli vabastatud riigilõivu tasumisest sõiduki remondikulude kui

haldusõigusrikkumisega tekitatud varalise kahju nõudelt. Kuna kahjukäsitluskulud ei ole

haldusõigusrikkumisega tekitatud varaline kahju, siis pidi hageja nõudelt tasuma riigilõivu.

II. Erikaebus ja selle põhjendused

Erikaebuses palus hageja ringkonnakohtu ja linnakohtu määruse tühistada ning teha uue määruse,

millega Tallinna Linnakohtul võtta hagiavaldus menetlusse.

Kaebuse väidete kohaselt kohustab liikluskindlustuse seadus liikluskindlustajat teostama

käsitlemistoiminguid, seega kandma kulusid haldusõigusrikkumisega tekitatud kahju hüvitamiseks.

LKS § 38 lg 1 ja 2 näeb ette käsitluskulude sissenõudmise õiguse regressi korras. Riigikohtu

tsiviilkolleegiumi 6. novembri 2000. a otsuses asuti seisukohale, et kindlustusandjal on regressi

korras õigus sisse nõuda LKS § 38 lg 2 märgitud juhtudel nii liikluskahju hüvitamise kui ka juhtumi

käsitlemise kulud. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 21. mai 1998. a määruse kohaselt hõlmab

nõudeõiguse üleminek kindlustusandjale varalist kahju tekitanu vastu ka protsessiõiguses sätestatud

soodustuse - olla riigilõivu tasumisest vabastatud - üleminekut.

III. Riigikohtu määruse põhjendused ja resolutsioon

Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu määrus kuulub TsMS § 363 p 2 alusel tühistamisele

protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Samal põhjusel tuleb tühistada ka linnakohtu määrus.

Kindlustusandja regressiõigus kindlustusvõtja ja sõidukit juhtinud isiku vastu

on sätestatud LKS §-s 38 lg 2. Riigilõivuseaduse § 16 lg 1 p 4 alusel vabastatakse riigilõivu

tasumisest hageja kuriteoga või haldusõigusrikkumisega tekitatud varalise kahju hüvitamise hagis.

Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 21. mai 1998. a määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-66-98 asus kolleegium

seisukohale, et nõudeõiguse üleminek kindlustusandjale hõlmab ka protsessiõiguses sätestatud

soodustuse - olla vabastatud riigilõivu tasumisest - üleminekut. Kostja süü on haldusõigusrikkumise

asjas tuvastatud ja kindlustusandjale on üle läinud nõudeõigus kostja vastu, mistõttu kindlustusandja

on riigilõivu tasumisest vabastatud.

Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 6. novembri 2000. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-129-00 leiti, et LKS §

38 lg 2 p-des 1-6 märgitud juhtudel on kindlustusandjal õigus regressi korras

nõuda nii liikluskahju hüvitamise kui ka juhtumi käsitlemise

kulutusi. Kolleegium on jätkuvalt sellel seisukohal. Kuna kahjukäsitlemise kulud tekkisid

seoses haldusõiguserikkumisega tekitatud varalise kahjuga, mille sissenõudja on riigilõivu

riigituludesse tasumisest vabastatud, on sissenõudja vabastatud ka riigilõivu riigituludesse tasumisest

kahjukäsitlemise kulude nõude osas.

Juhindudes TsMS §-st 362 p 5, kolleegium

m ä ä r a s:

Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 29. novembri 2000. a määrus ja Tallinna

Linnakohtu 29. augusti 2000. a määrus ning saata asi Tallinna Linnakohtule menetlemiseks.

Erikaebus rahuldada.

Tagastada AS-le Sampo Eesti Varakindlustus 11. detsembril 2000. a tasutud kautsjon 200

(kakssada) krooni.

J. Odar, L. Laarmaa, A. Kull